|
|
Odsetek zatrzymanych, którzy przyznają się do przynajmniej jednokrotnego zażycia nielegalnego narkotyku, jest różny w poszczególnych więzieniach i aresztach, ale średnie wskaźniki wynoszą od jednej trzeciej lub poniżej na Węgrzech i w Bułgarii do dwóch trzecich i powyżej w Holandii, Wielkiej Brytanii i Norwegii, przy czym w większości krajów wskaźnik ten wynosi około 50% (w Belgii, Grecji, na Łotwie, w Portugalii, Finlandii).
|
|
|
Data on drug use among the prison population in the last 5 years (1999–2004) were provided by most European countries (1). They show that, compared with the general population, drug users are overrepresented in prison. The proportion of detainees who report ever having used an illicit drug varies among prisons and detention centres, but average rates range from one-third or fewer in Hungary and Bulgaria to two-thirds or more in the Netherlands, the United Kingdom and Norway, with most countries reporting lifetime prevalence rates of around 50 % (Belgium, Greece, Latvia, Portugal, Finland). Cannabis remains the most frequently used illicit drug, with lifetime prevalence rates among prisoners ranging between 4 % and 86 %, compared with lifetime prevalence rates of 3–57 % for cocaine, 2–59 % for amphetamines and 4–60 % for heroin (2).
|
|
|
Des données relatives à l’usage de drogue au sein de la population carcérale au cours des cinq dernières années (1999-2004) ont été transmises par la plupart des pays européens (1). Elles montrent que, par rapport à la population générale, les usagers de drogue sont surreprésentés en prison. Le pourcentage de détenus qui déclarent avoir consommé une substance illicite varie selon les prisons et les centres de détention, mais les taux moyens oscillent entre un tiers ou moins en Hongrie et en Bulgarie et deux tiers ou plus aux Pays‑Bas, au Royaume‑Uni et en Norvège, la plupart des pays enregistrant des taux de prévalence au cours de la vie d’environ 50 % (Belgique, Grèce, Lettonie, Portugal, Finlande). Le cannabis reste la drogue illicite la plus fréquemment consommée, avec des taux de prévalence au cours de la vie parmi les détenus compris entre 4 et 86 %, comparés à des taux de prévalence au cours de la vie de 3 à 57 % pour la cocaïne, de 2 à 59 % pour les amphétamines et de 4 à 60 % pour l’héroïne (2).
|
|
|
Die meisten europäischen Länder (1) haben Daten über den Drogenkonsum unter Haftinsassen in den letzten fünf Jahren (1999 bis 2004) bereitgestellt. Diese belegen, dass Drogenkonsumenten im Vergleich zur Allgemeinbevölkerung im Strafvollzug überrepräsentiert sind. In den einzelnen Gefängnissen und anderen Hafteinrichtungen gaben unterschiedlich große Anteile der Insassen an, jemals eine illegale Droge konsumiert zu haben. Die Durchschnittsraten lagen jedoch zwischen einem Drittel oder weniger in Ungarn und Bulgarien und zwei Dritteln oder mehr in den Niederlanden, dem Vereinigten Königreich und Norwegen, wobei die meisten Länder Lebenszeitprävalenzraten von etwa 50 % meldeten (Belgien, Griechenland, Lettland, Portugal, Finnland). Cannabis ist unter Haftinsassen nach wie vor die am häufigsten konsumierte illegale Droge: Die Lebenszeitprävalenzraten des Cannabiskonsums liegen in dieser Bevölkerungsgruppe zwischen 4 % und 86 %, gegenüber 3 % bis 57 % für Kokain, 2 % bis 59 % für Amphetamine und 4 % bis 60 % für Heroin (2).
|
|
|
La mayoría de países europeos (1) facilitaron información sobre el consumo de drogas entre la población de presidiarios durante los últimos cinco años (1999-2004). Esta información demuestra que, en comparación con la población general, los consumidores de drogas están sobrerrepresentados en la población de los centros penitenciarios. El porcentaje de reclusos que afirman haber consumido una droga ilegal en alguna ocasión varía según la prisión u otro centro penitenciario: la tasa media oscila entre alrededor de un tercio o menos en Hungría y Bulgaria y en torno a dos tercios o más en los Países Bajos, el Reino Unido y Noruega, y la mayoría de países registran una tasa de prevalencia a lo largo de la vida de aproximadamente un 50 % (Bélgica, Grecia, Letonia, Portugal, Finlandia). El cannabis sigue siendo la droga ilegal más consumida, con una tasa de prevalencia de vida entre los presidiarios que fluctúa entre un 4 % y un 86 %, comparado con un tasa de prevalencia de vida de entre un 3 % y un 57 % en el caso de la cocaína, de entre un 2 % y un 59 % para las anfetaminas, y de entre un 4 % y un 60 % para la heroína (2).
|
|
|
Dati sul consumo di stupefacenti nella popolazione dei detenuti negli ultimi 5 anni (1999–2004) sono stati forniti dalla maggior parte dei paesi europei (1). Questi dati mostrano che, rispetto alla popolazione generale, i consumatori di stupefacenti sono sovrarappresentati nelle carceri. La percentuale dei detenuti che riferiscono di aver fatto uso di una sostanza illecita almeno una volta nella vita varia a seconda delle carceri e dei centri di detenzione, ma le percentuali medie si aggirano tra un terzo o meno in Ungheria e Bulgaria a due terzi o più in Paesi Bassi, Regno Unito e Norvegia, con la maggior parte dei paesi che segnalano una prevalenza una tantum del 50% circa (Belgio, Grecia, Lettonia, Portogallo, Finlandia). La cannabis rimane la sostanza illecita usata più di frequente, con una prevalenza una tantum tra i detenuti compresa tra il 4% e l’86%, rispetto a un dato della prevalenza una tantum del 3–57% per la cocaina, del 2–59% per le anfetamine e del 4–60% per l’eroina (2).
|
|
|
A maioria dos países europeus forneceu dados sobre o consumo de droga entre a população prisional, nos últimos cinco anos (1999–2004) (1). Estes dados mostram que, em comparação com a população em geral, os consumidores de droga estão sobre-representados nas prisões. A percentagem de detidos que afirmam já ter consumido uma droga ilegal varia consoante as prisões e os centros de detenção, mas as taxas médias vão desde um terço ou menos na Hungria e na Bulgária até dois terços ou mais nos Países Baixos, Reino Unido e Noruega, comunicando a maior parte dos países taxas de prevalência ao longo da vida de aproximadamente 50% (Bélgica, Grécia, Letónia, Portugal, Finlândia). A cannabis continua a ser a droga ilícita mais frequentemente consumida, apresentando taxas de prevalência ao longo da vida entre os reclusos que oscilam entre 4% e 86%, comparativamente a taxas de prevalência ao longo da vida de 3–57% para a cocaína, 2–59% para as anfetaminas e 4–60% para a heroína (2).
|
|
|
Στοιχεία για τη χρήση ναρκωτικών στον πληθυσμό των κρατουμένων τα τελευταία 5 χρόνια (1999–2004) παρείχαν οι περισσότερες ευρωπαϊκές χώρες (1). Τα στοιχεία αυτά δείχνουν ότι, σε σύγκριση με τον γενικό πληθυσμό, οι χρήστες ναρκωτικών υπερ-εκπροσωπούνται στον πληθυσμό των φυλακών. Η αναλογία των κρατουμένων που ανέφεραν ότι έκαναν έστω και μία φορά χρήση οποιασδήποτε παράνομης ουσίας ποικίλλει ανάλογα με το σωφρονιστικό ίδρυμα, αλλά η μέση αναλογία κυμαίνεται από ένα τρίτο ή λιγότερο στην Ουγγαρία και τη Βουλγαρία έως δύο τρίτα ή περισσότερο στις Κάτω Χώρες, το Ηνωμένο Βασίλειο και τη Νορβηγία, με τις περισσότερες χώρες να αναφέρουν ποσοστά επικράτησης της χρήσης γύρω στο 50 % (Βέλγιο, Ελλάδα, Λεττονία, Πορτογαλία, Φινλανδία). Η κάνναβη παραμένει η συνηθέστερα χρησιμοποιούμενη παράνομη ναρκωτική ουσία, με ποσοστά επικράτησης της χρήσης σε όλη τη ζωή που κυμαίνονται από 4 % έως 86 %, σε σύγκριση με ποσοστά επικράτησης της χρήσης σε όλη τη ζωή 3–57 % για την κοκαΐνη, 2–59 % για τις αμφεταμίνες και 4–60 % για την ηρωίνη (2).
|
|
|
De meeste Europese landen (1) hebben gegevens verschaft over het drugsgebruik onder de gevangenispopulatie in de afgelopen vijf jaar (1999-2004). Hieruit blijkt dat, vergeleken met de algemene bevolking, drugsgebruikers in gevangenissen oververtegenwoordigd zijn. Het percentage gedetineerden dat meldt ooit een illegale drug te hebben gebruikt verschilt tussen gevangenissen en huizen van bewaring, maar de gemiddelde percentages variëren van eenderde of minder in Hongarije en Bulgarije tot tweederde of meer in Nederland, het Verenigd Koninkrijk en Noorwegen, terwijl de meeste landen percentages voor het “ooit”-gebruik melden die rond de 50% liggen (België, Griekenland, Letland, Portugal, Finland). Cannabis blijft de meest gebruikte illegale drug, met percentages voor het “ooit”-gebruik onder gevangenen die variëren van 4 tot 86%, tegen percentages van 3 tot 57% voor het “ooit”-gebruik van cocaïne, 2 tot 59% voor amfetaminen en 4 tot 60% voor heroïne (2).
|
|
|
Údaje o užívání drog ve vězeňské populaci v posledních pěti letech (1999–2004) poskytla většina evropských zemí (1). Ukazují, že ve srovnání s běžnou populací jsou uživatelé drog ve věznicích nadměrně zastoupeni. Procento zadržovaných osob, které uvádějí, že někdy užily nelegální drogu, se mezi věznicemi a nápravnými zařízeními pro mladistvé liší, avšak průměrný podíl kolísá v rozmezí od jedné třetiny nebo méně v Maďarsku a Bulharsku do dvou třetin nebo více v Nizozemsku, Spojeném království a Norsku, přičemž většina zemí hlásí celoživotní prevalenci kolem 50 % (Belgie, Řecko, Lotyšsko, Portugalsko, Finsko). Nejčastěji užívanou nezákonnou drogou zůstává konopí, přičemž celoživotní prevalence jeho užívání mezi vězni je v rozmezí 4–86 %, ve srovnání s celoživotní prevalencí užívání kokainu v rozmezí 3–57 %, amfetaminu 2–59 % a heroinu 4–60 % (2).
|
|
|
Data om stofbrug blandt fængselsindsatte i de seneste 5 år (1999–2004) blev fremlagt af de fleste europæiske lande (1). Det fremgår heraf, at stofbrugere er overrepræsenteret i fængslerne sammenlignet med befolkningen som helhed. Andelen af indsatte, som har angivet, at de nogensinde har prøvet et illegalt stof, varierer mellem fængsler og arresthuse, men gennemsnittet ligger fra en tredjedel eller derunder i Ungarn og Bulgarien til to tredjedele eller derover i Nederlandene, Det Forenede Kongerige og Norge, idet de fleste lande har meldt om en langtidsprævalens på ca. 50 % (Belgien, Grækenland, Letland, Portugal, Finland). Cannabis er fortsat det illegale stof, der anvendes hyppigst, med en langtidsprævalens blandt indsatte fra mellem 4 og 86 %, i forhold til en langtidsprævalens på 3–57 % for kokain, 2–59 % for amfetaminer og 4–60 % for heroin (2).
|
|
|
Enamik Euroopa riikidest(1) esitas andmed uimastitarbimisest vangide seas viimase viie aasta jooksul (1999–2004). Neist selgub, et võrreldes üldise elanikkonnaga on vanglas uimastitarvitajaid rohkem. Nende vangide osakaal, kes tunnistavad, et on kunagi tarvitanud ebaseaduslikke uimasteid, erineb vanglate ja kinnipidamisasutuste lõikes, aga keskmised näitajad on ühest kolmandikust või pisut rohkemast Ungaris ja Bulgaarias kuni kahe kolmandiku või enamani Madalmaades, Ühendkuningriigis ja Norras, kusjuures enamik riike teatavad, et elu jooksul tarbimist on tunnistanud ligikaudu 50% (Belgia, Kreeka, Läti, Portugal, Soome). Kanep on endiselt kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik uimasti, mille tarvitamist elu jooksul tunnistab 4–86%, kusjuures kokaiini puhul on see määr 3–57%, amfetamiini puhul 2–59% ning heroiini puhul 4–60%.(2)
|
|
|
Useimmat Euroopan maat (1) toimittivat tietoja vankien huumeidenkäytöstä viiden viime vuoden (1999–2004) ajalta. Niistä ilmenee, että huumeidenkäyttäjät ovat muuhun väestöön nähden yliedustettuina vankiloissa. Niiden vankien osuus, jotka ilmoittavat käyttäneensä ainakin kerran laittomia huumausaineita, vaihtelee vankiloiden ja säilöönottokeskusten välillä, ja se on alhaisimmillaan enintään kolmasosa Unkarissa ja Bulgariassa ja korkeimmillaan vähintään kaksi kolmasosaa Alankomaissa, Yhdistyneessä kuningaskunnassa ja Norjassa. Useimmat maat (Belgia, Kreikka, Latvia, Portugali, Suomi) ovat ilmoittaneet, että noin 50 prosenttia vangeista on käyttänyt huumeita ainakin kerran. Kannabis on edelleen yleisimmin käytetty laiton huume, ja sitä on käyttänyt ainakin kerran 4–86 prosenttia vangeista, kun vastaava luku on kokaiinin kohdalla 3–57 prosenttia, amfetamiinien kohdalla 2–59 prosenttia ja heroiinin kohdalla 4–60 prosenttia (2).
|
|
|
A legtöbb európai ország közölte a börtönben lévő populáció körében előforduló kábítószer-használatra vonatkozó adatokat az utolsó 5 évről (1999–2004)1. Ezekből kiderül, hogy az általános népességgel összehasonlítva a börtönökben túlreprezentáltak a kábítószer-használók. Azok aránya, akik saját bevallásuk szerint használtak már tiltott kábítószert, a börtönöket és fogdákat tekintve változó, de az átlag a Magyarországon és Bulgáriában mért legfeljebb egyharmad és a Hollandiában, az Egyesült Királyságban és Norvégiában tapasztalt legalább kétharmad közötti tartományba esik, ezen belül a legtöbb országban (Belgium, Görögország, Lettország, Portugália, Finnország) 50% körüli kipróbálási arányokkal. A kannabisz itt is a leggyakrabban használt tiltott kábítószer, a bebörtönzöttek körében 4% és 86% közötti kipróbálási arányokkal, szemben a kokain 3–57%-os, az amfetaminok 2–59%-os és a heroin 4–60%-os kipróbálási arányaival2.
|
|
|
De fleste europeiske land har lagt fram data om narkotikabruk blant fengselsbefolkningen de siste 5 årene (1999-2004) (1). Dataene viser at narkotikabrukere er overrepresentert i fengselsbefolkningen i forhold til befolkningen generelt. Andelen innsatte som rapporterer at de noen gang har brukt et illegalt rusmiddel, varierer fra fengsel til fengsel, men gjennomsnittlige anslag varierer fra en tredel eller færre i Ungarn og Bulgaria til to tredeler eller flere i Nederland, Storbritannia og Norge. De fleste land rapporterer om en livstidsprevalens på rundt 50 % (Belgia, Hellas, Latvia, Portugal, Finland). Cannabis er fortsatt det vanligste illegale rusmiddelet, med en livstidsprevalens blant innsatte på alt fra 4 % til 86 %, mot en livstidsprevalens på 3-57 % for kokain, 2-59 % for amfetamin og 4-60 % for heroin (2).
|
|
|
Majoritatea ţărilor europene (1) au furnizat în ultimii 5 ani (1999–2004) date privind consumul de droguri în rândul populaţiei de deţinuţi. Aceste date arată că, faţă de populaţia generală, consumatorii de droguri sunt supra-reprezentaţi în cadrul populaţiei de deţinuţi. Proporţia deţinuţilor care declară folosirea unui drog ilicit variază în funcţie de închisoare şi centrul de detenţie, dar media generală fluctuează între 1/3 sau mai puţin în Ungaria şi Bulgaria şi 2/3 sau mai mult în Ţările de Jos, Regatul Unit şi Norvegia, în timp ce majoritatea ţărilor raportează rate de prevalenţă pe parcursul vieţii de aproximativ 50 % (Belgia, Grecia, Letonia, Portugalia, Finlanda). Canabisul rămâne în continuare drogul ilicit cel mai frecvent consumat, raportându-se rate de prevalenţă pe parcursul vieţii în rândul deţinuţilor cu variaţii între 4 % şi 86 %, în comparaţie cu rate de prevalenţă pe parcursul vieţii de 3–57 % pentru cocaină, 2–59 % pentru amfetamine şi 4–60 % pentru heroină (2).
|
|
|
Údaje o užívaní drog medzi populáciou väzňov v posledných 5 rokoch (1999 – 2004) poskytla väčšina európskych krajín (1). Ukazujú, že v porovnaní so všeobecnou populáciou sú užívatelia drog nadmerne zastúpení vo väzniciach. Podiel zadržaných osôb, ktorí uviedli, že už niekedy užívali nezákonnú drogu, vo väzniciach a nápravných zariadeniach pre mladistvých kolíše, ale priemerné miery sa pohybujú od jednej tretiny alebo menej v Maďarsku a Bulharsku po dve tretiny alebo viac v Holandsku, Spojenom kráľovstve a Nórsku, pričom väčšina krajín uvádza miery celoživotnej prevalencie okolo 50 % (Belgicko, Grécko, Lotyšsko, Portugalsko, Fínsko). Kanabis zostáva najčastejšie užívanou nezákonnou drogou s mierami celoživotnej prevalencie medzi väzňami, ktorá sa pohybuje medzi 4 % a 86 % v porovnaní s mierami celoživotnej prevalencie 3 – 57 % pre kokaín, 2 – 59 % pre amfetamíny a 4 – 60 % pre heroín (2).
|
|
|
Podatke o uživanju drog med populacijo zapornikov v zadnjih petih letih (1999–2004) je zagotovila večina evropskih držav (1). Kažejo, da je v primerjavi s splošnim prebivalstvom zastopanost uživalcev drog v zaporih prevelika. Delež zapornikov, ki poročajo, da so že kdaj poskusili prepovedano drogo, se med zapori in centri za pridržanje razlikuje, vendar pa se povprečne stopnje gibljejo od tretjine ali manj na Madžarskem in v Bolgariji do dveh tretjin ali več na Nizozemskem, v Združenem kraljestvu in na Norveškem, največ držav pa poroča o 50-odstotni stopnji tistih, ki so v življenju drogo že kdaj uživali (Belgija, Grčija, Latvija, Portugalska, Finska). Konoplja ostaja najpogosteje uživana prepovedana droga, pri katerih stopnje tistih, ki so jo že kdaj poskusili, znašajo med 4 in 86 %, v primerjavi s 3 do 57 % za kokain, 2 do 59 % za amfetamine in 4 do 60 % za heroin (2).
|
|
|
De flesta europeiska länder (1) har lämnat uppgifter om narkotikamissbruk i fängelsepopulationen under de senaste fem åren (1999–2004). Dessa uppgifter visar att narkotikamissbrukare är kraftigt överrepresenterade bland internerna i fängelserna om man jämför med befolkningen som helhet. Andelen intagna som uppger att de någon gång har använt en olaglig drog varierar mellan fängelser och häkten, men genomsnittet varierar mellan en tredjedel eller färre i Ungern och Bulgarien och två tredjedelar eller mer i Nederländerna, Storbritannien och Norge. De flesta länder redovisar livstidsprevalens på cirka 50 % (Belgien, Grekland, Lettland, Portugal, Finland). Cannabis är fortfarande den olagliga drog som oftast används, med en livstidsprevalens bland fängelseintagna som varierar mellan 4 % och 86 %, jämfört med livstidsprevalens på 3–57 % för kokain, 2–59 % för amfetaminer och 4–60 % för heroin (2).
|
|
|
Çoğu Avrupa ülkesi tarafından hapishane nüfusu arasında son 5 yıldaki (1999-2004) uyuşturucu kullanımı hakkında veri temin edilmiştir (1). Bunlar, uyuşturucu kullanıcılarının, genel nüfusla karşılaştırıldığında, hapishanede aşırı temsil edildiğini göstermiştir. En azından bir kez yasadışı uyuşturucu kullanmış olduğunu rapor eden tutukluların oranı, hapishaneler ve tutukevlerinde değişiklik göstermekte ama ortalama oranlar Macaristan ve Bulgaristan’da üçte bir veya daha azından, Hollanda, Birleşik Krallık ve Norveç’te üçte iki veya daha fazlasına kadar değişmekte olup çoğu ülke % 50 civarında yaşam boyu yaygınlık oranları rapor etmiştir (Belçika, Yunanistan, Letonya, Portekiz, Finlandiya). Kokain için % 3-57’lik, amfetaminler için %2-59’luk ve eroin için % 4-60’lık yaşam boyu yaygınlık oranlarıyla karşılaştırıldığında, esrar mahkumlar arasında % 4 ve % 86 arasında değişen yaşam boyu yaygınlık oranlarıyla, en yaygın olarak kullanılan yasadışı uyuşturucudur (2).
|
|
|
Datus par narkotiku lietošanu cietumnieku vidū pēdējos 5 gados (1999.–2004. g.) ir sniegušas lielākā daļa valstu (1). Šī informācija rāda, ka salīdzinājumā ar iedzīvotājiem kopumā cietumos narkomāni ir pārstāvēti ļoti plaši. Proporcionālais apcietināto skaits, kas atzīst, ka kaut reizi ir lietojuši nelegālas narkotikas, dažādos cietumos un aizturēšanas centros ir atšķirīgs, vidējie rādītāji svārstās no trešdaļas un mazāk Ungārijā un Bulgārijā līdz divām trešdaļām un vairāk Nīderlandē, Apvienotajā Karalistē un Norvēģijā, bet vairākuma valstu minētais ilgtermiņa lietošanas rādītājs ir aptuveni 50 % (Beļģija, Grieķija, Latvija, Portugāle, Somija). Visbiežāk lietotā nelegālā narkotika joprojām ir kaņepes, to ilgtermiņa lietošanas rādītāji cietumnieku vidū svārstās no 4 % līdz 86 %, salīdzinot ar 3–57 % kokaīna, 2–59 % amfetamīnu un 4–60 % heroīna ilgtermiņa lietošanas rādītājiem (2).
|
