|
|
În vreme ce promovarea sănătăţii – drept condiţie cadru pentru prevenire – se străduieşte să încurajeze oamenii să adopte stiluri de viaţă sănătoase şi să creeze condiţii de viaţă sănătoase pentru toţi, noul termen de „prevenire prin sănătatea publică” apare menţionat tot mai des de câteva state membre (Italia, Ţările de Jos, Slovacia) şi de Norvegia.
|
|
|
While health promotion – as a framework condition for prevention – strives to encourage people to adopt healthy lifestyles and to create healthy living conditions for all, the new term ‘public health prevention’ is increasingly mentioned by some Member States (Italy, Netherlands, Slovakia) and Norway. Public health prevention entails a range of prevention measures aimed at improving the health of vulnerable sections of society, among which drug prevention is one element. These measures are particularly suited to the needs of young people, whose problem behaviours, including drug use, are strongly conditioned by vulnerability (social and personal) and by living conditions. Hence, as selective and indicated prevention strategies target social and personal risk conditions, they are naturally linked to other youth-relevant public health policies (adolescent mental health strategies regarding conduct disorders, attention deficit disorder, etc.), social policies (the provision of leisure spaces and support for vulnerable youth or deprived families), education policies (reducing school drop-out), etc. Thus, public health prevention targets the full set of vulnerability factors which are relevant for tackling drug problems by involving services and sectors that would not by default have a drugs focus.
|
|
|
Alors que la promotion de la santé, en tant que condition essentielle à la prévention, tend à encourager les gens à adopter des modes de vie sains et à créer des conditions de vie saines pour tous, la nouvelle expression «prévention de la santé publique» est de plus en plus répandue dans certains États membres (Italie, Pays‑Bas, Slovaquie) et en Norvège. La prévention de la santé publique couvre un éventail de mesures de prévention destinées à améliorer la santé des groupes vulnérables de la société, et la prévention de l'usage de drogue en est un des éléments. Ces mesures sont particulièrement adaptées aux besoins des jeunes, dont les comportements à problème, en ce compris l'usage de drogue, sont fortement conditionnés par la vulnérabilité (sociale et personnelle) et par les conditions de vie. De ce fait, dans la mesure où des stratégies de prévention sélective et spécifique visent les situations sociales et personnelles à risques, elles sont naturellement liées à d'autres politiques de santé publique orientées vers les jeunes (stratégies relatives à la santé mentale des adolescents et aux troubles du comportement, trouble de déficit de l'attention, etc.), aux politiques sociales (création d'espaces de loisirs et soutien des jeunes vulnérables ou des familles déshéritées), aux politiques éducatives (réduction de l'abandon scolaire), etc. La prévention de la santé publique vise donc l'ensemble des facteurs de vulnérabilité qui entrent en compte pour lutter contre les problèmes de drogue en faisant participer des services et des secteurs qui, par défaut, n'aborderaient pas les choses sous l'angle de la drogue.
|
|
|
Während die Gesundheitsförderung – als Rahmenbedingung für die Prävention – darauf abzielt, die Menschen zu gesunder Lebensführung und zur Schaffung gesunder Lebensbedingungen anzuhalten, wird in den Berichten einiger Mitgliedstaaten (Italien, Niederlande und Slowakei) und Norwegens zunehmend der neue Begriff der „Prävention im Gesundheitswesen“ verwendet. Die Prävention im Gesundheitswesen umfasst eine Reihe von Präventionsmaßnahmen zur Verbesserung der Gesundheit gefährdeter Bevölkerungsgruppen, darunter auch Maßnahmen zur Drogenprävention. Diese Maßnahmen sind besonders auf die Bedürfnisse junger Menschen zugeschnitten, deren Problemverhalten, einschließlich des Drogenkonsums, stark von ihrer (sozialen und persönlichen) Vulnerabilität und ihren Lebensumständen beeinflusst wird. Da selektive und indizierte Präventionsstrategien auf soziale und persönliche Risikobedingungen abzielen, stehen sie somit natürlich in Zusammenhang mit anderen gesundheitspolitischen (psychiatrische Strategien zur Bewältigung von Verhaltensstörungen, Aufmerksamkeitsdefizitstörungen usw. bei Jugendlichen), sozialpolitischen (Bereitstellung von Freizeiteinrichtungen und Unterstützung gefährdeter Jugendlicher oder benachteiligter Familien) und bildungspolitischen (Verringerung der Zahl der Schulabbrecher) Maßnahmen für Jugendliche. Daher zielt die Prävention im Gesundheitswesen auf sämtliche Vulnerabilitätsfaktoren ab, die für die Lösung von Drogenproblemen erforderlich sind, indem Dienstleister und Sektoren eingebunden werden, die sich normalerweise kaum mit Drogen befassen würden.
|
|
|
Mientras que la promoción de la salud condición marco para la prevención tiene por objeto fomentar un estilo de vida saludable y crear condiciones de vida saludables para todos, un nuevo concepto, el de «prevención en materia de salud pública» aparece mencionado cada vez con mayor frecuencia por algunos Estados miembros (Italia, Países Bajos, Eslovaquia) y Noruega. La prevención en materia de salud pública engloba una serie de medidas preventivas destinadas a mejorar la salud de los sectores más vulnerables de la sociedad, siendo la prevención del consumo de drogas una de estas medidas. Estas medidas se han concebido teniendo especialmente en cuenta las necesidades de los jóvenes, cuyos comportamientos problemáticos, incluido el consumo de drogas, están condicionados en gran medida por la vulnerabilidad (social y personal) y por las condiciones de vida. Por lo tanto, dado que las estrategias de prevención selectiva y específica se orientan a condiciones sociales y personales de riesgo , se vinculan de forma natural con otras políticas en materia de salud pública relevantes para los jóvenes (estrategias de salud mental para tratar trastornos de la conducta, trastornos de déficit de atención, etc. en adolescentes), políticas sociales (disponer espacios de ocio y brindar apoyo a jóvenes vulnerables o familias menos favorecidas), políticas educativas (reducción del abandono escolar), etc. De ahí que la prevención en materia de salud pública tenga como objetivo todos los factores de vulnerabilidad relevantes para atajar los problemas relacionados con la droga, implicando a servicios y sectores que de otra manera no abordarían el tema de la droga.
|
|
|
Se la promozione della salute, intesa come presupposto della prevenzione, mira a incoraggiare i cittadini ad avere uno stile di vita sano e a creare condizioni di vita salutari per tutti, sempre più spesso si sente parlare, in alcuni Stati membri (Italia, Paesi Bassi, Slovacchia) e in Norvegia di “prevenzione nel settore della sanità pubblica”. La prevenzione in sanità pubblica implica una serie di misure preventive finalizzate a migliorare la salute delle fasce più vulnerabili della società; la prevenzione della droga è una componente di questa prevenzione. Si tratta di interventi calibrati in particolare sulle esigenze dei giovani, i cui comportamenti problematici (compreso, tra questi, il consumo di droga) sono fortemente condizionati dalla vulnerabilità (sociale e personale) e dalle condizioni di vita. Di conseguenza, poiché le strategie di prevenzione selettive e indicate intervengono a livello di rischio sul piano sociale e personale, per forza di cose esse si intrecciano con altre politiche di sanità pubblica orientate ai giovani (strategie di salute mentale per gli adolescenti, strategie relative ai disturbi del comportamento, disturbi dell’attenzione, ecc.), con le politiche sociali (disponibilità di spazi ricreativi e sostegno ai giovani vulnerabili o alle famiglie svantaggiate), con le politiche in materia di istruzione (ridurre il numero di abbandoni scolastici), ecc. Pertanto, la prevenzione in sanità pubblica investe l’intera gamma dei fattori di vulnerabilità che sono critici per la risoluzione dei problemi correlati all’uso della droga, coinvolgendo servizi e settori che normalmente non tratterebbero questo tipo di problemi.
|
|
|
Apesar de a promoção da saúde – como condição-quadro da prevenção – procurar incentivar as pessoas a adoptarem estilos de vida saudáveis e a criarem condições de vida saudáveis para todos, o novo termo “prevenção em matéria de saúde pública” é cada vez mais mencionado por alguns Estados-Membros (Itália, Países Baixos, Eslováquia) e pela Noruega. A prevenção em matéria de saúde pública implica uma série de medidas preventivas destinadas a melhorar a saúde de sectores vulneráveis da sociedade, uma das quais é a prevenção da toxicodependência. Estas medidas adequam-se especialmente às necessidades dos jovens, cujos comportamentos problemáticos, incluindo o consumo de drogas, são fortemente condicionados pela vulnerabilidade (social e pessoal) e pelas condições de vida. Deste modo, na medida em que são direccionadas para as situações de risco social e pessoal, as estratégias de prevenção selectivas e específicas estão naturalmente ligadas a outras políticas de saúde pública (estratégias de saúde mental dirigidas aos adolescentes, centradas em distúrbios comportamentais, síndrome de défice de atenção, etc.), sociais (oferta de espaços de lazer e apoio a jovens vulneráveis ou a famílias desfavorecidas), educativas (redução do abandono escolar precoce), etc., importantes para os jovens. A prevenção em matéria de saúde pública abarca, assim, todos os factores de vulnerabilidade pertinentes para a resolução dos problemas relacionados com a droga, envolvendo serviços e sectores que, normalmente, não se ocupariam destes problemas.
|
|
|
Ενώ η προαγωγή της υγείας – ως απαραίτητη προϋπόθεση για την πρόληψη – συνίσταται στην παρότρυνση των ατόμων να υιοθετήσουν υγιεινό τρόπο ζωής και στη δημιουργία υγιεινών συνθηκών διαβίωσης για όλους, ο νέος όρος «πρόληψη στη δημόσια υγεία» («public health prevention») μνημονεύεται όλο και πιο συχνά από ορισμένα κράτη μέλη (Ιταλία , Κάτω Χώρες, Σλοβακία) και τη Νορβηγία. Η πρόληψη στη δημόσια υγεία συνεπάγεται ένα ευρύ φάσμα μέτρων πρόληψης που αποσκοπούν στη βελτίωση της υγείας ευαίσθητων κοινωνικών ομάδων, μεταξύ των οποίων και πρόληψη των ναρκωτικών. Τα μέτρα αυτά είναι ειδικά προσαρμοσμένα στις ανάγκες των νέων, των οποίων οι προβληματικές συμπεριφορές, συμπεριλαμβανομένης της χρήσης ναρκωτικών, εξαρτώνται σε μεγάλο βαθμό από τον βαθμό ευπάθειας (κοινωνικής και προσωπικής) και από τις συνθήκες διαβίωσης. Ως εκ τούτου, καθώς οι στρατηγικές επικεντρωμένης και εξειδικευμένης πρόληψης στοχεύουν συνθήκες κινδύνου σε κοινωνικό και ατομικό επίπεδο, συνδέονται όπως είναι φυσικό με άλλες πολιτικές δημόσιας υγείας που αφορούν τους νέους (στρατηγικές για την ψυχική υγεία των εφήβων που αφορούν διαταραχές συμπεριφοράς, διαταραχές ελλειμματικής προσοχής), κοινωνικές πολιτικές (παροχή χώρων ψυχαγωγίας και υποστήριξης σε ευάλωτους νέους ή άπορες οικογένειες), εκπαιδευτικές πολιτικές (περιορισμός του φαινομένου της πρόωρης εγκατάλειψης του σχολείου) κλπ. Έτσι, η πρόληψη στη δημόσια υγεία στοχεύει το σύνολο των παραγόντων ευπάθειας, των οποίων η αντιμετώπιση είναι απαραίτητη για την καταπολέμηση του προβλήματος των ναρκωτικών μέσω της εξασφάλισης της συμμετοχής υπηρεσιών και τομέων που δεν έχουν εξ ορισμού αντικείμενό τους τα ναρκωτικά.
|
|
|
Gezondheidsbevordering - als randvoorwaarde voor preventie - heeft tot doel mensen ertoe aan te zetten een gezonde levensstijl aan te houden en gezonde leefomstandigheden te scheppen voor iedereen. De laatste tijd duikt in bepaalde lidstaten (Italië, Nederland, Slowakije) en in Noorwegen echter steeds vaker ook de nieuwe term “preventieve gezondheidszorg” op. Hiermee wordt gedoeld op een heel scala van preventieve maatregelen die tot doel hebben de gezondheid van kwetsbare groepen in de samenleving te verbeteren; drugspreventie is een van de onderdelen van die strategie. De interventies waar het hier om gaat zijn met name geschikt om de problemen van jongeren aan te pakken; probleemgedrag van jongeren - waaronder drugsgebruik - wordt immers in hoge mate bepaald door (sociale en persoonlijke) kwetsbaarheid en door de leefomstandigheden. Aangezien selectieve en geïndiceerde preventiestrategieën gericht zijn op sociale en persoonlijke risico-omstandigheden, zijn ze automatisch ook gekoppeld aan andere beleidsmaatregelen die voor jongeren relevant zijn, op volksgezondheidsgebied (strategieën inzake de geestelijke gezondheid van jongvolwassenen gericht op gedragsstoornissen, ADD (attention deficit disorder), enzovoort), op sociaal gebied (voorzieningen voor vrijetijdsbesteding en ondersteuning van kwetsbare jongeren of arme gezinnen), op onderwijsgebied (terugdringen van schooluitval), enzovoort. Bij preventieve gezondheidszorg richt men zich dus op de hele waaier van kwetsbaarheidsfactoren die van belang zijn bij de aanpak van drugsproblemen en worden diensten en sectoren bij de maatregelen betrokken die normaal gesproken geen specifieke aandacht aan drugs besteden.
|
|
|
Zatímco podpora zdraví – jako rámcová podmínka prevence – se snaží vybízet lidi ke zdravějšímu životnímu stylu a vytvořit pro všechny zdravější životní podmínky, v některých členských státech (v Itálii, Nizozemsku, na Slovensku) a v Norsku zaznívá ve stále větší míře nový termín „prevence veřejného zdraví“. Prevence veřejného zdraví zahrnuje řadu preventivních opatření zaměřených na zlepšení zdraví ohrožených částí společnosti, mezi nimiž je drogová prevence jednou složkou. Tato opatření jsou zvláště vhodná pro potřeby mladých lidí, jejichž problémové chování, včetně užívání drog, je silně ovlivněno jejich ohrožeností (sociální i osobní) a životními podmínkami. Tudíž, protože selektivní a indikované strategie prevence se zaměřují na sociální a osobní rizikové podmínky, jsou přirozeně spjaty s dalšími politikami veřejného zdraví relevantními pro mladistvé (strategie duševního zdraví dospívajících týkající se poruch chování, poruch pozornosti atd.), sociálními politikami (zajištění prostoru pro trávení volného času a podpora ohrožených mladých osob nebo sociálně deprivovaných rodin), vzdělávacími politikami (snižování počtu případů nedokončení školní docházky) atd. Prevence veřejného zdraví se tedy zaměřuje na úplný výčet faktorů ohrožení, které jsou významné při řešení drogového problému, a to zapojením služeb a sektorů, které by se jinak samy problematikou drog nezabývaly.
|
|
|
Mens sundhedsfremme – som en rammebetingelse for forebyggelse – sigter mod at opmuntre folk til at føre en sund livsstil og at skabe sunde levevilkår for alle, omtales det nye begreb "folkesundhedsforebyggelse" i stigende grad af nogle medlemsstater (Italien, Nederlandene, Slovakiet) og Norge. Folkesundhedsforebyggelse omfatter en række forebyggende foranstaltninger, som tager sigte på at forbedre sundheden blandt udsatte samfundsgrupper, og som blandt andet omfatter narkotikaforebyggende foranstaltninger. Disse foranstaltninger er navnlig afpasset efter behovene blandt unge, hvis problemadfærd, herunder stofbrug, i vidt omfang er betinget af sårbarhed (social og personlig) og af levevilkår. Da selektive og indicerede forebyggelsesstrategier er målrettet mod sociale og personlige risikofaktorer, er de knyttet naturligt til andre ungdomsrelevante folkesundhedspolitikker (strategier vedrørende unges mentale sundhed med hensyn til adfærdsforstyrrelser, opmærksomhedsforstyrrelser osv.), socialpolitikker (tilvejebringelse af fritidsrum og støtte til udsatte unge eller fattige familier), uddannelsespolitikker (nedbringelse af skolefrafald) osv. Folkesundhedsforebyggelsen fokuserer således på hele rækken af sårbarhedsfaktorer, som er relevante for indsatsen over for narkotikaproblemer, ved at inddrage tjenester og sektorer, som ikke ellers nødvendigvis ville fokusere på narkotika.
|
|
|
Samal ajal kui tervislike eluviiside – ehk ennetamise eelduse – tutvustamisel püüeldakse sinnapoole, et julgustada inimesi tervislikke eluviise omaks võtma ja luua kõigile tervislikud elamistingimused, kasutatakse mõnedes liikmesriikides (Itaalia, Madalmaad, Slovakkia) ja Norras üha enam mõistet „ennetustöö rahvatervishoius”. Ennetustöö rahvatervishoius hõlmab ennetusmeetmeid, mille eesmärk on haavatavate ühiskonnakihtide tervise parandamine, mille üks osa on ka narkoennetus. Need meetmed on kohandatud silmas pidades eelkõige noori inimesi, kelle probleemne käitumine, sealhulgas uimastite tarvitamine, on tugevalt seotud (nii sotsiaalse kui isikliku) haavatavuse ja elamistingimustega. Seega kuna valikulised ja asjakohased ennetusstrateegiad võtavad sihikule sotsiaalsed ja personaalsed riskitegurid, on nad loomulikult seotud ka muu noorte tervishoidu käsitleva poliitikaga (noorukite vaimse tervise strateegiad käitumishälvete, tähelepanu puudulikkuse sündroomi jms korral), sotsiaalpoliitikaga (vaba aja veetmise kohtade pakkumine ning riskirühma noorte ja vaeste perede toetamine), hariduspoliitikaga (koolist välja langemise vähendamine), jms. Seega keskendub ennetustöö rahvatervishoius kõigile haavatavust tekitavatele asjaoludele, mis on olulised narkoprobleemidega võitlemisel, kaasates teenuseid ja sektoreid, mis muidu sellega otseselt ei tegele.
|
|
|
Terveysvalistuksella – joka on yksi ehkäisevän huumetyön perusedellytyksistä – pyritään kannustamaan ihmisiä terveellisiin elämäntapoihin ja luomaan terveelliset elinolot kaikille. Jotkin jäsenvaltiot (Italia, Alankomaat, Slovakia) ja Norja ovat yhä useammin tuoneet esille uuden käsitteen, nimittäin ”kansanterveydellisen ehkäisytyön”. Sillä tarkoitetaan erilaisia toimenpiteitä, joilla parannetaan yhteiskunnassa haavoittuvimmassa asemassa olevien väestönosien terveyttä ja joihin myös ehkäisevä huumetyö kuuluu. Kansanterveydellisen ehkäisytyön toimenpiteet soveltuvat erityisen hyvin nuorten tarpeisiin, sillä nuorten käyttäytymisongelmat, myös huumeidenkäyttö, määräytyvät paljolti heidän haavoittuvuutensa (sosiaalinen ja henkilökohtainen) ja elinolojensa mukaan. Koska valikoivilla ja kohdennetuilla ehkäisystrategioilla voidaan vaikuttaa sosiaalisiin ja henkilökohtaisiin riskitekijöihin, ne voidaan luontevasti yhdistää muihin nuorisoa koskeviin toimiin esimerkiksi kansanterveyspolitiikassa (nuorten käyttäytymishäiriöihin, tarkkaavaisuushäiriöihin jne. liittyvät mielenterveysstrategiat), sosiaalipolitiikassa (vapaa-ajanviettotilojen tarjoaminen ja haavoittuvassa asemassa olevien nuorten tai köyhien perheiden tukeminen) ja koulutuspolitiikassa (koulun keskeyttämisen vähentäminen) jne. Kansanterveydellisellä ehkäisytyöllä katetaankin kaikki huumeongelmien torjumisen kannalta olennaiset haavoittuvuustekijät, kun mukana on myös sellaisia laitoksia ja toimialoja, joiden toiminta ei sinänsä keskity huumeisiin.
|
|
|
Miközben az egészség támogatása – mint a megelőzés keretfeltétele – az egészséges életstílus átvételére próbálja ösztönözni az embereket, és mindenki számára egészséges életkörülményeket próbál teremteni, néhány tagállamban (Olaszország, Hollandia, Szlovákia) és Norvégiában egyre gyakrabban említik a „közegészségügyi megelőzés” új kifejezést. A közegészségügyi megelőzés a sérülékeny társadalmi rétegek egészségi állapotának javítását célzó prevenciós intézkedések széles körét foglalja magában – ezek egyike a drogprevenció. Az intézkedések kialakításakor különösen a fiatalok igényeit veszik figyelembe, akiknek problémás viselkedését – így a kábítószer-használatot is – erősen meghatározza (társadalmi és személyes) sérülékenységük és életkörülményeik. Így, mivel a célzott és a javasolt prevenciós stratégiák szociális és személyes kockázati feltételeket vesznek célba, természetszerűleg kapcsolódnak a fiatalokat érintő egyéb közegészségügyi politikákhoz (serdülőkori mentálhigiéniás stratégiák a magatartászavar, a koncentrációhiány stb. leküzdésére), szociálpolitikákhoz (pihenőhelyek és támogatás biztosítása a sérülékeny fiataloknak, illetve a rászoruló családoknak), oktatáspolitikákhoz (az iskolai lemorzsolódás csökkentése) stb. A közegészségügyi megelőzés tehát a kábítószer-problémák kezelése szempontjából fontos sérülékenységi tényezők egész sorát célba veszi azáltal, hogy olyan szolgálatokat és ágazatokat von be, amelyeknek központi témája egyébként nem feltétlenül a kábítószer.
|
|
|
Helsefremmende arbeid – som et rammevilkår for forebygging – tar sikte på å anspore folk til å ha en sunn livsstil og skape sunne levekår for alle. Likevel blir det nye begrepet ”forebyggende folkehelsearbeid” stadig oftere nevnt av en del medlemsstater (Italia, Nederland, Slovakia) og Norge. Forebyggende folkehelsearbeid innebærer en rekke forebyggende tiltak som tar sikte på å forbedre helsen i sårbare deler av befolkningen, og narkotikaforebyggende arbeid er et element i dette. Tiltakene er spesielt rettet mot unge menneskers behov. I denne gruppen er problematferd, inkludert narkotikabruk, sterkt forbundet med sårbarhet (sosial og personlig) og levekår. Siden selektive og indiserte forebyggingsstrategier retter seg mot sosiale og personlige risikofaktorer, henger de naturlig sammen med annen ungdomsrelevant helsepolitikk (psykiske helsestrategier for ungdom i forhold til atferdsproblemer, ADHD osv.), sosialpolitikk (anskaffelse av fritidslokaler og støtte til sårbar ungdom eller belastede familier), utdanningspolitikk (reduksjon i antallet unge som dropper ut av skolen) osv. Forebyggende folkehelsearbeid går altså på alle sårbarhetsfaktorer som har relevans for håndteringen av narkotikaproblemer, og det involverer altså tjenester og sektorer som normalt ikke har fokus på narkotika.
|
|
|
Podczas gdy promowanie zdrowia — jako podstawa profilaktyki — ma na celu zachęcanie ludzi do prowadzenia zdrowego trybu życia i stworzenie zdrowych warunków życia dla wszystkich, nowe pojęcie „działań zapobiegawczych w zakresie zdrowia publicznego” jest coraz częściej wymieniane przez niektóre państwa członkowskie (Włochy, Holandię, Słowację) i Norwegię. Działania zapobiegawcze w zakresie zdrowia publicznego to szereg środków prewencyjnych, które mają na celu poprawę stanu zdrowia zagrożonych grup społecznych; jeden z elementów tej strategii stanowi zapobieganie zażywaniu narkotyków. Środki te są szczególnie dostosowane do potrzeb młodych ludzi, wśród których problemowe wzorce zachowania, w tym zażywanie narkotyków, są silnie uzależnione od stopnia zagrożenia (społecznego i osobistego) oraz od warunków życiowych. Ponieważ więc selektywne i określone strategie zapobiegawcze ukierunkowane są na społeczne i osobiste czynniki ryzyka, w naturalny sposób wiążą się one z innymi aspektami polityki zdrowia publicznego dotyczącej młodych ludzi (strategie zdrowia psychicznego młodzieży związane z zaburzeniami zachowania, zaburzeniami koncentracji itp.), z polityką społeczną (zapewnienie miejsc spędzania wolnego czasu oraz wsparcia dla młodzieży zagrożonej lub ubogich rodzin), z polityką oświatową (obniżenie liczby uczniów porzucających szkołę) itd. Działania zapobiegawcze z zakresu zdrowia publicznego są zatem ukierunkowane na pełny zestaw czynników zagrożenia istotnych w zwalczaniu problemów narkotykowych, przy pomocy służb i sektorów, które z założenia nie zajmują się narkotykami.
|
|
|
Kým propagácia zdravia – ako rámcová podmienka pre prevenciu – sa snaží povzbudiť ľudí, aby prijali zdravý zdravotný štýl a vytvárali zdravé životné podmienky pre všetkých, nový výraz „prevencia verejného zdravia“ je čoraz viac spomínaný niektorými členskými štátmi (Talianskom, Holandskom, Slovenskom) a Nórskom. Prevencia verejného zdravia zahŕňa viacero preventívnych opatrení zameraných na zlepšovanie zdravia zraniteľných častí spoločnosti, ktorých jedným prvkom je drogová prevencia. Tieto opatrenia sú vhodné najmä pre mladých ľudí, ktorých problémové správanie, vrátane užívania drog, je veľmi podmienené zraniteľnosťou (sociálnou a osobnou) a životnými podmienkami. Preto keďže sa selektívne a vyznačené preventívne stratégie zameriavajú na sociálne a osobné rizikové podmienky, sú prirodzene spojené s inými politikami verejného zdravia relevantnými pre mladých ľudí (stratégie duševného zdravia tínedžerov týkajúce sa porúch správania, porucha chýbania pozornosti atď.), sociálnymi politikami (poskytovanie priestorov na oddych a podpora zraniteľných mladých ľudí alebo chudobných rodín), politikami vzdelávania (znižovanie predčasného odchodu zo školy) atď. Takže prevencia verejného zdravia sa zameriava na celý súbor faktorov zraniteľnosti, ktoré sa vzťahujú na riešenie problémov s drogami zapojením služieb a sektorov, ktoré by sa štandardne nezameriavali na drogy.
|
|
|
Medtem ko se s promoviranjem zdravja – kot osnovnim pogojem za preprečevanje – skuša ljudi spodbuditi, da prevzamejo zdrav način življenja in s tem ustvarijo zdrave življenjske razmere za vse, pa nekatere države članice (Italija, Nizozemska, Slovaška) in Norveška vse pogosteje omenjajo nov izraz "javnozdravstvena preventiva"(public health prevention). Javnozdravstvena preventiva pomeni vrsto preventivnih ukrepov, katerih namen je izboljšati zdravstveno stanje ranljivih skupin družbe in med katere sodi tudi preprečevanje zlorabe drog. Ti ukrepi so prilagojeni zlasti potrebam mladih, katerih problematično vedenje, vključno z uživanjem drog, je močno pogojeno z ranljivostjo (socialno in osebno) in življenjskimi razmerami. Ker so selektivne in indikativne strategije preprečevanja usmerjene v družbene in osebne okoliščine tveganja, so naravno povezane z drugimi javnozdravstvenimi politikami za mlade (strategije za duševno zdravje mladostnikov glede vedenjskih težav, motnje pomanjkanja pozornosti itd.), socialnimi politikami (zagotavljanje prostora za prosti čas in podpora ranljivim mladim ljudem ali ogroženim družinam), izobraževalnimi politikami (zmanjševanje osipa v šolah) itd. Zato se javnozdravstvena preventiva ukvarja z vsemi dejavniki ranljivosti, pomembnimi pri reševanju težav, povezanih z drogami, tako da se pritegne tudi službe in sektorje, ki se načeloma ne osredotočajo na probleme z drogami.
|
|
|
Medan syftet med hälsofrämjande, som ett ramvillkor för prevention, är att stimulera människor att anta en hälsosam livsstil och skapa hälsosamma levnadsförhållanden för alla, nämns det nya uttrycket ”folkhälsoprevention” allt oftare av vissa medlemsstater (Italien, Nederländerna, Slovakien) och Norge. Med folkhälsoprevention avses en rad preventiva åtgärder som syftar till att förbättra hälsan hos utsatta grupper i samhället, bland annat narkotikapreventiva åtgärder. Dessa åtgärder är särskilt anpassade till unga människors behov, vars problembeteenden inklusive narkotikaanvändning till stor del beror på utsatthet (social och personlig) och på levnadsförhållanden. Eftersom selektiva och individualpreventiva strategier är inriktade på sociala och personliga riskförhållanden, är de naturligt kopplade till andra ungdomsrelevanta folkhälsoåtgärder (strategier för ungdomars mentala hälsa beträffande beteendestörningar, ADHD etc.) socialpolitik (att tillhandahålla fritidsområden och stöd till utsatta ungdomar eller missgynnade familjer), utbildningspolitik (att minska antalet ungdomar som slutar skolan utan betyg) etc. Folkhälsoprevention inriktas alltså på alla olika utsatthetsfaktorer som är relevanta för att lösa narkotikaproblemen, genom att engagera samhällstjänster och sektorer som inte automatiskt är inriktade på dessa uppgifter.
|
|
|
Önleme için bir çerçeve koşul olarak sağlık teşviki, kişileri sağlıklı yaşam tarzları benimsemeye yönelterek herkes için sağlıklı yaşam koşulları oluşturmaya çabalarken, yeni ‘kamu sağlığının korunması’ terimi, bazı Üye Devletler (İtalya, Hollanda, Slovakya) ile Norveç tarafından giderek daha çok kullanılmaktadır. Kamu sağlığının korunması, toplumun daha zayıf kesimlerinin sağlığını iyileştirmeye yönelik bir dizi önleme tedbiri gerektirmekte olup bunlardan biri de uyuşturucunun önlenmesidir. Bu tedbirler, uyuşturucu kullanımını da içeren sorunlu davranışları büyük ölçüde (sosyal ve kişisel) etkilenmeye daha açık olma ve yaşam şartlarıyla koşullanan gençlerin ihtiyaçları için özellikle uygundur. Dolayısıyla, seçici ve belirtilen önleme stratejileri sosyal ve kişisel risk koşullarını hedef aldığından, bunlar doğal olarak gençlerle ilgili diğer kamu sağlığı politikalarına (davranış bozukluklarına ilişkin ergen ruh sağlığı stratejileri, dikkat eksikliği bozukluğu, vs.), sosyal politikalara (etkilenmeye açık gençler veya yoksul aileler için boş zaman geçirme alanları ve destek sağlanması), (okul bırakmayı azaltan) eğitim politikalarına, vs. bağlıdır. Kamu sağlığının korunması, böylelikle, uyuşturucu sorunlarıyla doğrudan uyuşturucu odaklı olmayan hizmetler ile sektörleri dahil ederek mücadele etmek için önemli olan etkilenmeye daha açık olma etmenlerinin tamamını hedeflemektedir.
|
|
|
Viens no profilakses pamatnosacījumiem ir veselības aizsardzības veicināšana, mudinot cilvēkus pievērsties veselīgam dzīvesveidam un radot visu veselībai labvēlīgus dzīves apstākļus, tomēr daudzas dalībvalstis (Itālija, Nīderlande, Slovākija) un Norvēģija arvien biežāk piemin jauno jēdzienu ,,sabiedrības veselības profilakse”. Sabiedrības veselības profilakse ietver virkni profilakses pasākumu, kuru mērķis ir uzlabot sabiedrības neaizsargātāko grupu veselības aizsardzību, un viens no tās elementiem ir narkotiku profilakse. Šie pasākumi īpaši atbilst jauniešu vajadzībām, jo šīs sabiedrības daļas problemātisko uzvedību, tostarp pievēršanos narkotikām, ļoti bieži nosaka tieši neaizsargātība (sociālā un personiskā) un dzīves apstākļi. Tādēļ selektīvās un indicētās profilakses stratēģijas, kuru mērķis ir sociālie un personiskie riska faktori, viegli sasaistās ar citām jauniešu mērķgrupām adresētām sabiedrības veselības politikas jomām (uzvedības traucējumiem, uzmanības deficīta sindromam u. c. problēmām veltītās pusaudžu garīgās veselības stratēģijas), sociālās politikas jomām (brīvā laika pavadīšanas vietu nodrošinājums un atbalsts neaizsargātiem jauniešiem un nelabvēlīgām ģimenēm), izglītības politikas jomām (no skolas izslēgto jauniešu skaita samazināšana) utt. Tādējādi ar sabiedrības veselības profilaksi tiek pievērsta uzmanība visiem neaizsargātības faktoriem, kas cīņā ar narkotiku problēmām ir uzskatāmi par būtiskiem, un šajā darbā iesaistās dienesti un nozares, kuras citādi neuzskatītu narkotiku problēmas par savas darbības mērķi.
|
