|
Ilmutuse raamatu 2 ptk’s kirjeldatud Efesose kogudus oli kaotanud Kristuse ligiolu enese keskelt. Näen selles olukorras paralleele ka tänapäevaga. Osad kõige külmema kõhuga inimesed, keda ma eales näinud olen, on need, kes on töötanud sotsiaalhoolekande vallas. Inimesed, kes algselt olid tõeliselt siirad ja pühendunud, kuid kes tänu kannatustele ja valule, mida nad igapäevaselt nägid, kogesid, et seda on liiga palju kanda. Sama lugu võib juhtuda ka kristlastega. Jumalasulased ja kogudustes teenivad ilmikud näevad inimeste eludes nii palju valu ja pattu, et see võib paadutada nende südamed. See on just see, mida Jeesus ütles Efesose koguduse pastorile: „Sa olid kord õrn teiste vastu. Sul oli armastust inimeste vastu ja sa kuulasid neid ära. Kuid nüüd oled vaid kui üks kurt kõrv nende suhtes. Sa küll võtad aega nende jaoks, kuid sa oled paadutanud oma südame nende appihüüu suhtes. Sa teenid mind ja mu rahvast kui trenažööril tammudes, kuid selles puudub elu. Seetõttu pole mul muud valikut, kui kõrvaldada oma ligiolu su juurest.“
|