|
Dažas minoritātes ir kaimiņvastu lingvistisko teritoriju turpinājums (kā slovēņi vai vācieši ziemeļu Itālijā), ka arī emigrācijas (albāņi un horvāti dienvidu Itālijā, čigāni visur) vai vēsturisko notikumu rezultāts (ebreju izdzīšana vai romiešu kolonizācija Balkānos: vlahi, arumāņi) .
|
|
Quand une langue devient la langue nationale, les autres sont alors considérées comme des langues minoritaires. Certaines politiques linguistiques soutiennent et protègent les langues minoritaires au moyen d’une législation nationale ou internationale. D’autres favorisent la discrimination linguistique et la suppression des droits linguistiques pour limiter ou même interdire l’usage des langues minoritaires. Certaines minorités sont l’extension des territoires linguistiques des pays voisins (comme les Slovènes ou les Allemands dans le nord de l’Italie), d’autres sont issues de l’immigration (Albanais et Croates dans le sud de l’Italie, Roms partout) ou sont dues à des événements historiques (comme l’expulsion des Juifs ou la colonisation des Balkans par les Romains : Valaques, Aroumains).
|
|
Wenn eine Sprache zur Nationalsprache wird, werden andere als Minderheitensprachen betrachtet. Manche Formen der Sprachpolitik fördern und schützen Minderheitensprachen durch die nationale oder internationale Gesetzgebung. Andere bevorzugen Sprachendiskriminierung und die Unterdrückung von Sprachenrechten, um die Verwendung von Minderheitensprachen zu begrenzen oder gar zu verbieten. Manche Minderheiten gehören zum Sprachgebiet benachbarter Länder (wie Slowenen oder Deutsche in Norditalien) oder sind das Resultat von Einwanderungen (Albaner und Kroaten in Süditalien, Romani-Völker in verschiedenen Ländern) oder historischer Entwicklungen (wie etwa die Vertreibung der Juden oder die Kolonisierung des Balkans durch Romanen: Walachen, Aromunen).
|
|
Cuando una lengua se convierte en la lengua nacional, las otras pasan a ser consideradas lenguas minoritarias. Algunas políticas lingüísticas apoyan y protegen las lenguas minoritarias a través de la legislación nacional o internacional. Otras favorecen la discriminación lingüística y la supresión de los derechos lingüísticos para limitar o incluso eliminar el uso de las lenguas minoritarias. Algunas minorías son extensiones de territorios lingüísticos de los países vecinos (como los eslovenos o los alemanes en el norte de Italia) o el resultado de la inmigración (albanos y croatas en el sur de Italia, romaníes en todas partes del mundo) o eventos históricos (como la expulsión de los judíos o la colonización de los romanos en los Balcanes: valacos, arumanos).
|
|
Quando una lingua diventa lingua nazionale, le altre sono considerati lingue minoritarie. Alcune politiche linguistiche sostenere e proteggere lingue minoritarie dalla legislazione nazionale o internazionale. Altre favoriscono la discriminazione linguistica e la soppressione dei diritti linguistici limitando o addirittura vietando l'uso delle lingue minoritarie. Alcune minoranze sono estensioni di territori linguistici provenienti da paesi vicini (come gli sloveni e i tedeschi nel Nord Italia) o il risultato dell'immigrazione (albanesi e croati nel Sud Italia, o le popolazioni romaní in tutto il mondo) o eventi storici (come l'espulsione degli ebrei la colonizzazione da parte di romani nei Balcani: valacchi e arumeni).
|
|
Als één taal de nationale taal wordt, worden andere beschouwd als minderheidstalen. Sommige taalpolitieken ondersteunen en beschermen minderheidstalen met een nationale of internationale wetgeving. Andere bevoordelen taaldiscriminatie en de onderdrukking van de taalrechten om het gebruik van minderheidstalen te beperken of zelfs te verbieden. Sommige minderheden zijn uitlopers van een taalterritorium van een buurland (zoals Slovenen of Duitsers in Noord-Italië), andere zijn het gevolg van migratie (Albanezen en Kroaten in Zuid-Italië, Roma overal) of het gevolg van historische gebeurtenissen (zoals de verbanning van de Joden, of Romeinse kolonisatie in de Balkan: Vlachen, Aroemenen).
|
|
Когато един език се превръща в национален език, другите се считат за малцинствени езици. Някои езиковите политики подкрепят и защитават малцинствените езици чрез национално или международно законодателство. Други предпочитат езиковата дискриминация и потискане на езиковите права до ограничаване или дори забрани за използването на малцинствени езици. Някои малцинства са разширения на езикови територии от съседни държави (като словенци или германци в Северна Италия) или в резултат на имиграцията (албанци и хървати в Южна Италия, ромските народи навсякъде) или исторически събития (като например експулсирането на евреите или колонизация от римляните на Балканите: власи, аромуни).
|
|
Kad neki jezik postane nacionalni jezik, drugi se jezici smatraju jezicima manjina. Neke jezične politike podržavaju i štite manjinske jezike nacionalnim ili međunarodnim zakonima. Druge daju prednost jezičnoj diskriminaciji te ukidanju jezičnih prava kako bi ograničili ili čak zabranili upotrebu manjinskih jezika. Neke su manjine nastavak jezičnog teritorija susjedne zemlje (kao Slovenci ili Nijemci u sjevernoj Italiji), druge su rezultat migracija (Albanci i Hrvati u južnoj Italiji te Romi svuda) ili su razlozi u povijesnim događanjima (kao što je ekzil Židova, rimska kolonizacija Balkana, Vlasi, Aromunji).
|
|
Kui ühest keelest saab rahvuskeel, peetakse teisi vähemuskeelteks. Osa riike toetab ja kaitseb oma keelepoliitikaga vähemuskeeli rahvusliku või rahvusvahelise seadustamisega. Teised eelistavad keelelist diskrimineerimist ja keele õiguste allasurumist, piirates või lausa keelates vähemuskeelte kasutamist. Mõned vähemused on naabermaade lingvistiliste alade laiendused (nagu sloveenlased või sakslased Põhja-Itaalias) või immigratsiooni tagajärg (albaanlased ja horvaadid Lõuna-Itaalias, mustlased igal pool) või on tegu ajaloolise sündmusega (nagu juutide väljatõrjumine või Rooma kolonisatsioon Balkanil: vlahhid).
|
|
Ha egy nyelv tölti be a nemzeti nyelv szerepét, akkor a többi nyelv kisebbségi nyelv. Bizonyos nyelvpolitika támogatja és védi a kisebbségi nyelveket nemzeti vagy nemzetközi törvénykezéssel. Mások pedig nyelvi diszkriminációt alkalmaznak és elnyomják a kisebbségi nyelvek jogait, sőt meg is tilthatják a használatukat. Néhány kisebbség a szomszédos ország nyelvi területeinek a kiterjesztése (mint például a szlovének és a németek Észak-Olaszországban) vagy a bevándorlás következtében alakult ki (albánok és horvátok Dél-Olaszországban és a roma népesség mindenhol) vagy történelmi események következménye (mint a zsidók kiűzése vagy rómaiak gyarmatosítása a Balkánon: vlachok, arománok).
|
|
Kiedy jeden język staje się językiem narodowym, inne stanowią języki mniejszości. Niekiedy polityka językowa wspiera i chroni języki mniejszości poprzez ustawodawstwo narodowe i międzynarodowe. Niekiedy natomiast stosuje się dyskryminację językową i ograniczanie praw językowych w celu ograniczenia lub nawet zakazania używania języków mniejszości. Niektóre mniejszości stanowią efekt rozszerzenia terytoriów językowych z krajów sąsiadujących (jak Słoweńcy lub Niemcy w Północnych Włoszech), inne są skutkiem imigracji (Albańczycy i Chorwaci w Południowych Włoszech lub Romowie w różnych krajach) albo istnieją w wyniku wydarzeń historycznych (takich, jak wypędzenie Żydów lub kolonizowanie terenów bałkańskich przez Rzymian: Wołosi, Arumuni).
|
|
Atunci când o limbă devine llimbă națională, altele sunt considerate ca limbi ale minorităților. Anumite politici lingvistice susțin și protejează limbile minorităților printr-o legislație națională sau internațională. Alții preferă discriminarea lingvistică și suprimarea drepturilor lingvistice pentru a limita sau chiar de a interzice folosirea limbilor minorităților. Unele minorități sunt extensia teritoriilor lingvistice ale țărilor vecine(precum slovenii sau germanii în nordul Italiei), altele sunt rezultatul imigrației(albanezii și croații în sudul Italiei, romii pretutindeni) sau ale evenimentelor istorice(ca expulzarea evreilor sau colonizarea de către romani în Balcani: vlahi, aromâni)
|
|
V prípade, že v konkrétnej krajine existuje jeden štátny jazyk, ostatné jazyky sa považujú za menšinové. Niektoré štáty sa snažia prostredníctvom jazykovej politiky podporovať a chrániť menšinové jazyky prostredníctvom národnej a medzinárodnej legislatívy. Iné štáty, naopak, realizujú jazykovú diskrimináciu a potláčajú jazykové práva s cieľom zakázať alebo obmedziť používanie menšinových jazykov. Niektoré menšiny žijú na jazykovom území susediacich krajín (napr. Slovinci alebo Nemci v severnom Taliansku), môžu byť imigrantmi (Albánci a Chorváti v južnom Taliansku, Rómovia v rôznych krajinách) alebo sa nachádzajú na inom území z historických dôvodov (vyhostenie Židov alebo kolonizácia Románov – Valachov a Aromunov – na Balkáne).
|
|
Nuair a dhéantar teanga náisiúnta de theanga amháin, meastar na teangacha eile a bheith ina dteangacha mionlaigh. Cothaíonn roinnt beartas teanga teangacha mionlaigh le reachtaíocht náisiúnta nó idirnáisiúnta. Tacaíonn beartais eile le hidirdhealú teanga agus coisceann siad cearta teanga chun úsáid na dteangacha mionlaigh a theorannú nó fiú a chosc. Tá roinnt mionlach ina leathnuithe ar chríocha teanga ó thíortha comharsanachta (cosúil leis na Slóivéiniseoirí nó na Gearmáiniseoirí i dTuaisceart na hIodáile), nó mar thoradh ar inimirce (na hAlbánaiseoirí agus na Cróitiseoirí i nDeisceart na hIodáile, na pobail Romacha i ngach áit) nó imeachtaí stairiúla (amhail díbirt na nGiúdach nó coilíniú na Rómhánach sna Balcáin: na Vlachaigh, na hAromúinigh).
|