danu – -Translation – Keybot Dictionary

Spacer TTN Translation Network TTN TTN Login Deutsch Français Spacer Help
Source Languages Target Languages
Keybot 3 Results  www.biblebasicsonline.com
  Bible Basics Digression...  
Usput, Izraelcima je bilo rečeno da ne pokušavaju skupljati manu za nekoliko dana u samo jednom danu, nego da čine napor da idu vani i skupljaju je svakog dana. Naše hranjenje Riječju treba biti dnevno.
On remarque, en passant, qu’on avertissait les Israélites de ne pas ramasser de la manne plus que ce qu’il fallait pour chaque jour, et donc de sortir en recueillir tous les jours. Notre alimentation de la Parole a besoin aussi d’être quotidienne. Tout comme on n’oublie pas de manger notre nourriture tous les jours, ainsi devrait-on faire l’effort de s’alimenter de la Parole de Dieu tous les jours; Job disait, en effet, qu’il estimait les paroles de Dieu "plus que ma nourriture nécessaire".
イスラエルがその荒野を通して進行する時食物として与えたそのマナは、一日に沢山集めて貯えるのではなく、ただ一日分だけ集めて毎日貯えるようになっていました。私たちがその言葉によって養われるのもそれと同じく毎日聖書を読むのであります。私たちが食物を忘れなく食べるように、神の言葉で毎日養われるように努力しなければならないのです。神の言葉を"必要な食物よりもっと重んじた"と話したヨブのように神の言葉を尊重しなければならないのであります。
Israel het ook van die water gedrink wat uit die rots wat Moses geslaan het, gevloei het. 1 Korinthiërs 10 sê dat hierdie rots Christus in simboliek verteenwoordig het. So moet ons dan eet en drink in die voorbeeld van Jesus. Dit kan ons doen tydens die herhinneringsfees elke week. Dit behoort ons natuurlike begeerte te wees om bymekaar te kom met ander wat dieselfde hoop as ons deel.
Iisraellastele oli öeldud, et nad ei tohi koguda taevamannat ette mitmeks päevaks korraga, vaid teha jõupingutusi ja koguda seda iga päev. Nii peame ka meie toituma Jumala Sõnast iga päev. Nii nagu me ei unusta meie igapäevast toitu, nii ei peaks me unustama ka Jumala toitu; ainult igapäevased jõupingutused täidavad meid. Tegelikult võis Iiob öelda, et ta hindab Jumala Sõna rohkem kui oma igapëvast toitu.
Fontos figyelembe venni, hogy Izráelnek meg lett mondva, hogy ne gyűjtsenek be maguknak több napra elegendő mannát, hanem mindennap hozzák meg az erőfeszítéseket, menjenek ki érte és gyűjtsék össze. A mi Igével való táplálkozásunknak is szükséges, hogy naponként történjen. Ahogyan nem felejtjük el magunkhoz venni a napi természetes táplálékunkat, ugyanúgy ösztönszerűen kell megtennünk a napi erőfeszítéseket, hogy táplálkozhassunk Isten Igéjével. Hogy ahogyan Jób, mi is elmondhassuk magunkról, hogy többre értékeljük Isten Igéjét a természetes tápláléknál is.
Tarp kitko, Izraeliui buvo liepta nerinkti manos iš karto kelioms dienoms, bet pasistengti kasdien išeiti ir prisirinkti jos. Mes taip pat kasdien turime maitintis Žodžiu. Mes niekada nepamirštame valgyti savo materialaus maisto, taigi mes turėtume taip pat instinktyviai kasdien maitintis Dievo Žodžiu; iš tikrųjų, Jobas galėjo pasakyti, jog jis brangino Dievo žodžius "labiau už savo nuostatus".
Израелците беа хранети секој ден со мана, која Исус ја толкува во Јв.6 како Божјо Слово. Ако тие не ја јадеа наскоро ќе умреа во таа пустина- таму немаше друга храна за јадење. На Израелците им беше речено да не се обидуваат да собираат неколку дневна мана во само еден ден, туку да се прави секојдневен напор да се излегува и да се собира. Нашето хранење со Словото треба да е дневно. Како што не би го заборавиле природното јадење, така треба нагонски да го правиме дневниот обид за хранење со Словото Божјо; така, Јов можеше да каже дека ги цени зборовите Божји "повеќе отколку мојата потребна храна".
Kwa kupita, Israeli waliambiwa wsijaribu kukusanya mana nyingi kwa siku moja, bali wafanye bidii ya kwenda kuikota kwa kila siku. Kujilisha kwetu Neno inatakiwa kila siku. Na kiasi kama tusivyoweza kusahu kula chakula chetu cha mwili, hivyo kwa Moyo tufanye bidii kujilisha Neno la Mungu; kweli; Ayubu aliweza kusema ya kwamba alithamini maneno ya Mungu "kuliko chakula changu cha kawaida".
  Bible Basics Digression...  
Ipak ideja o "milosti" je često povezana s uslišenom molitvom (pr. 2Moj.33:12; 34:9; 4Moj.32:5; Ps.84:11; 2Kor.12:9; Heb.4:16; Jak.4:6 cp. v.3). Zah.12:10 govori o izlijevanju u posljednjem danu "duh(a) milosti i molitava" nad Židovima.
"Par la grâce (ou le don) du Seigneur Jésus-Christ, on sera sauvé" (Actes 15:11). Mais quand même l’idée de "grâce" est souvent liée à prière exaucée (par exemple Exode 33:12; 34:9; Nombres 32:5; Psaumes 84:11; 2 Corinthiens 12:9; Hébreux 4:16; Jacques 4:6, cp verset 3). Zacharie 12:10 parle du dernier versement de "l’esprit de grâce et de supplications" sur les Juifs. Cela résume sommairement ce qu’on est en train de suggérer - que la prière (ou "supplications") amène le don de l’esprit dans le sens du pardon, et que ce don de l’esprit, en réponse à la prière, est démontré par l’exemple des Juifs qui se repentaient au premier siècle, et encore aux derniers jours. Dans le même contexte, Paul parle des "dons et de l’appel de Dieu" au repentir et au pardon (Romains 11:29).
"確かに、主イエス.キリストの恵み(賜物)によって、私たちは救われるのだと信じる"(使.15:11)。またその"恵み"と言う言葉は度々かなえられた祈りと連合しています(出.33:12; 民.32:5; 詩.84:11; コリ后.12:9; ヘブ.4:16;ヤコ.4:6)。ゼカ.12:10には末の日ユダヤ人たちに"恵みと祈りの霊"の注ぎについて話しています。これは私たちが示唆したこと、祈りが贖罪の霊の賜物をもたらし、そしてその祈りのかなえの霊の与えは1世記のユダヤ人たちの悔い改めで例証されたことと、また末の日にあることを要約したのです。同じ文脈でパウロは悔い改めと贖罪に対する"神の賜物と召し"(ロマ.11:29)に関して話しています。
Kreeka sõna "charis", mida tihti tõlgitakse kui "õnnistus", on kasutusel mitte harva seoses Jumala anniga. "Ent me usume Issanda Jeesuse Kristuse armu läbi (tasuta) saada õndsaks" (Apostlite teod 15:11). Samal ajal sõna "õnnistus", seondub tihti vastusega palvele (näiteks Joosua 33:12; 34:9; 4Moosese 32:5; Laulud 84:11; 2Korintlastele 12:9; Heebrealastele 4:16; Jaakobi 4:6; võrdle salmiga 3). Sakarja 12:10 värsis räägitakse "õnnistuse vaimu ja armuanni" väljavalamise viimasest päevast iisraellastele. Sellega üldistub meie mõte, et palve (meeleliigutus) on Vaimu ande saamise põhjuseks - andestuse mõttes ja et Vaimu andmine toimub vastuseks palvele, mida kinnitatakse iisraellaste kahetsuse näitega esimesel sajandil ja viimastel päevadel. Samas mõttes räägib ka Paulus "Jumala armuandidest ja kutsumisest" kahetsusele ja armuandmisele (Roomlastele 11:29).
"... Az Úr Jézus kegyelme (ajándéka) által üdvözülünk ..." (ApCsel.15:11). A "kegyelem" fogalma gyakran van kapcsolatban a meghallgatott imádsággal (pl. 2Móz.33:12; 34:9; 4Móz.32:5; Zsolt.84:11; 2Kor.12:9; Zsid.4:16; Jak.4:6 vö. 3.vers). A Zak.12:10-es vers az utolsó napokban megvalósuló "könyörület és könyörgés lelke" zsidókra való kiöntéséről szól. Ez pedig összegzi, amit felvetettünk - az imádság (könyörgés) a Lélek ajándékát idézi elő a bűnbocsánat elnyerésének értelmében, és azt, hogy a Léleknek ez az adományozása az imádságot való meghallgatásként, szemléltetve van a zsidók megtérésében az első század során és az utolsó időkben. Ugyanilyen szövegösszefüggésben Pál Isten ajándékairól és elhívásáról szól a megtérésre és bűnbocsánat elnyerésére (Róm.11:29).
Graikiškas žodis "charis" dažnai verčiamas kaip "malonė" ir priskiriamas Dvasios dovanai. "Per Viešpaties Jėzaus malonę (dovaną) būsime išgelbėti" (Apd 15:11). Be to "malonės" idėja dažnai siejama su maldos išklausymu (Pvz. Iš 33:12; 34:9; Sk 32:5; Ps 84:12; 2 Kor 12:9; Žyd 4:16; Jok 4:6). Zch 12:10 aprašomas "malonės ir maldų dvasios" išliejimas ant žydų paskutinėmis dienomis. Tuo sukonkretinama mūsų mintis, kad maldos pagalba galime gauti Dvasios dovaną kaip atleidimą ir kad Dvasios išliejimas - tai atsakymas į maldą. Tai patvirtina visi izraelitų paklusnumo pavyzdžiai pirmame amžiuje ir paskutinėmis dienomis. Panašiai kalba Paulius apie "Dievo malonės dovanas ir pašaukimą" į atgailą ir atleidimą (Rom 11:29).
"Ќе се спасиме со благодатта (дар) на Исуса Христа" (Дела 15:11). Сепак идејата за "благодат" е често поврзана со одговорена молитва (пр. Исх. 33:12; 34:9; Бро.32:5; Пс.83:11); 2Кор.12:9; Евр.4:16; Јак.4:6 ср. v.3). Зах.12:10 говори за последниот ден за излевањето на "дух на благодат и милост" врз Евреите. Ова прави збир на нашите предлози- дека молитвата ("молбите") го доведуваат дарот на духот во смисла на проштевање, и дека ова давање на духот да одговори на молитвата е објаснато со пример во еврејското покајание во 1 век и последните денови. Во истиот контекст Павле говори за "даровите Свои и призовувањето (на Бога)" покајание и проштевање (Рим.11:29).
  Bible Basics Digression...  
Is.44:3 opisuje oproštenje Izraelu u posljednjem danu sličnim govorom: "Jer ću izliti... potoke na suhu zemlju (duhovno neplodnu -Is.53:2), izliću duh svoj na sjeme tvoje i blagoslov svoj na tvoje natražje".
Romains 5:16 et 6:23 décrivent le salut comme étant "le don" - invitant la comparaison avec "le don" de l’Esprit dans Actes 2:38. En effet, Actes 2:39 cite Joël 2:32 concernant le salut comme si c’était cela dont s’agit le don de l’Esprit. L’allusion de Pierre au don promis étant à ceux qui sont "au loin" vient d’Ésaïe 57:19: "Paix (avec Dieu par le pardon) à celui qui est au loin". Éphésiens 2:8 décrit aussi le don comme étant le salut, disant que "par un seul Esprit (ce don), on a tous accès au Père" (2:18). Cela est rendu encore plus valable par le fait qu’Éphésiens 2:13-17 fait allusion à Ésaïe 57:19: "Vous qui étiez, autrefois, au loin, vous êtes devenus près par le sang du Christ. Car il est notre paix...(qui) venait et vous prêchait la paix, vous qui étiez au loin". Ésaïe 30:1 condamne les Juifs de chercher le pardon par leur propre moyen plutôt que par le don de l’Esprit de Dieu: ils "se couvrent d’un recouvrement ("atonement"), mais non de mon Esprit, pour qu’ils puissent ajouter (plutôt que de soustraire) péché au péché". Ésaïe 44:3 décrit le pardon d’Israël dans les derniers temps en des termes semblables: "Je vais verser...des inondations sur la terre sèche (spirituellement stérile- Ésaïe 53:2); Je vais verser Mon Esprit sur ta descendance, et ma bénédiction sur tes enfants". La bénédiction des descendants d’Abraham est dans leur pardon par le Christ (Actes 3:25-26) - ce qui est mis en parallèle ici avec le versement de l’esprit sur les Juifs. Cela est clairement le langage de Joël 2 et d’Actes 2. Galates 3:4 met tout cela en ces mots: "Que la bénédiction d’Abraham (le pardon) puisse venir aux Gentils par Jésus-Christ; que nous puissions recevoir la promesse de l’Esprit". 1 Corinthiens 6:11 parle d’être lavés de nos péchés "par l’esprit de notre Dieu". Il y a un parallélisme dans Romains entre ces 3 choses que l’on reçoit: "la grâce...le recouvrement...l’esprit" (1:5; 5:11; 8:15), montrant le lien entre le don ("la grâce") de l’Esprit et le pardon qui mène au recouvrement. Il est difficile d’exagérer le fait que le Nouveau Testament fait appel au langage et aux concepts de l’AncienTestament, surtout en vue des lecteurs essentiellement juifs et de l’influence que les épîtres auraient eue. Maintes et maintes fois dans le Pentateuque et dans Josué, Dieu promet de donner le pays à Son peuple - "le pays que le Seigneur ton Dieu te donne en possession" est une phrase courante. L’équivalent du pays sous le nouveau covenant est le salut; le salut est
ロマ.5:16とロマ.6:23には、使.2:38にある霊の"賜物"と比較出来る"その賜物"が救いと描写しています。実に使.2:39は救いに関するヨエ.2:32を引用したのであって、これはその霊の賜物でありました。"遠くにいる者たち"に約束した賜物であると言うペテロの話はイザ.57:19をほのめかしているのです。"遠くにいる者たちに平和(贖罪による神との和解)があれ、平和があれ"。エペ.2:8もまたその賜物を救いとして描写しながら、"一つの霊(この賜物)に結ばれて、御父に近づくことができる"(エペ.2:18)と話しています。これはなおエペ.2:13ー17がまたイザ.57:19をほのめかしている事実を確認させるのです。"しかしあなたがたは、以前は遠く離れていたが、今や、キリスト.イエスにおいて、キリストの血によって近い者となったのです。実に、キリストは私たちの平和であります。... キリストはおいでになり、遠く離れているあなたがたにも、... 平和の福音を告げ知らせました"。イザ.30:1には神の霊の賜物によるのでなく彼ら自身の方法で救いを求めているユダヤ人たちを呪詛しています。"わが霊によってではない。罪に罪を加えるためである"。イザ.44:3にはまた同様な言葉でイスラエルの末の日の贖罪を描写しています。"私は、固い地(霊的に不妊の地)に水を注ぎ、干からびた地に流れを注ぎ、わが霊をあなたの子らに注ぎ、わが恵みをあなたの子孫に与えるからである"。アブラハムの子孫の祝福はキリストを通して与えられる彼らの贖罪です(使.3:25、26)。それはここでユダヤに注ぐその霊に匹敵するのです。これは明らかにヨエ.2章と使.2章の言葉です。ガラ.3:4にはこれを変えて多くの言葉で現わしています。"それは、アブラハムの受けた祝福が(贖罪)、イエス.キリストにあって異邦人に及ぶためであり、約束された御霊を、私たちが信仰によって受けるためである"。コリ前.6:11には"神の霊によって"私たちの罪が洗われ、清められたと話しています。ローマ書には霊の賜物(恵み)と贖罪に導く容赦が関連しているのを示しながら、"恵み...贖罪...霊"を受けるのが(1:5; 5:11; 8:15)平行しています。新約聖書は特別にその読者層が主にユダヤ人であったこととその書信らが持つ影響の観点から考えて見ると、旧約聖書の言葉と概念の上に建てられたと言うのは誇張した表現ではないのです。モーセの五経 時代とヨシュアの時代神は重ねて彼の民に地を与えると約束しました。"あなたの神、主が与えて獲させられる地"と言う句節が通常使用されています。しかし新しい契約の下ではその地に対応するのが救いです。従って今はそれが予期される神の賜物、罪の容赦と連合している贖罪です。
Jesaja 30:1 värsis süüdistatakse iisraellasi andestuse otsimise eest oma enese tee kaudu, mitte Jumala Vaimu annina: nemad "teevad liidu aga ilma Minu Vaimuta, lisades (mitte eemaldades) patule patu". Jesaja 44:3 värss kirjeldab viimast Iisraeli andestuse päeva sellistes sõnades: "Ma valan janusele vett ja kuivale voogusid (vaimset põlatule - Jesaja 53:2); ma valan sinu soo peale Oma õnnistuse". Aabrahami järglaste õnnistus toimub Kristuse kaudu (Apostlite teod 3:25,26), mida võib võrrelda Vaimu väljavalamisega iisraellaste peale. Siin tuuakse selgelt esile sõnad salmidest Joeli 2 ja Apostlite teod 2. Galaatlastele 3:14 salmis üldistatakse kõik see selliste sõnadega: "et Aabrahami õnnistus saaks paganaile osaks Jeesuses Kristuses ja me usu kaudu saaksime Vaimu tõotuse". 1Korintlastele 6:11 salmis räägitakse meie pattude mahapesemisest "meie Jumala Vaimuga". Läkituses Roomlastele, märgitakse võrdsust meie vahel, kes oleme saanud "armu... lepituse... vaimu" (1:5; 5:11; 8:15), näidates sellega seost vaimu ande ("armu") vahel ja andestuse vahel, mis viib lepituseni. Raske on üle hinnata Uue Testamendi keele ilmekust, võttes tähelepanu alla, et nende esimesteks lugejateks olid iisraellased ja arvestades seda mõju, mida osutasid neile apostlite läkitused. Viiendas Moosese raamatus räägitakse korduvalt ja Joosua raamatus, Jumala tõotustest, anda oma rahvale maad - "maa, mille sinu Issand Jumal annab sulle omandiks". Seda fraasi võib kohata küllalt tihti Vanas Testamendis.
Rom 5:16 ir 6:23 išgelbėjimas priskiriamas prie "dovanos" ir palyginamas su Dvasios "dovana", aprašoma Apd 2:38. Iš tikrųjų Apd 2:39 atrodo tik cituoja Jl 2:32, palygindama išgelbėjimą su Dvasios dovana. Petro užuomina apie pažadėtą dovaną tiems, "kurie yra toli", atitinka Iz 57:19 : "Ramybė (su Dievu per atleidimą) tam, kas toli". Taip pat Ef 2:8 dovana palyginama su išgelbėjimu, o toliau sakoma: "Mes turime priėjimą prie Tėvo viena dvasia (toji dovana)" (Ef 2:48). Tai patvirtinama tuo, kad Ef 2:13-17 atitinka Iz 57:19 : "Kurie kadaise buvote toli, priartėjote Kristaus krauju. Nes jis yra mūsų taikaŸ (kuris) atėjęs paskelbė taiką jums, tolimiesiems". Iz 30:1 smerkiami žydai, kurie ieškojo atleidimo savo būdais, o ne Dievo Dvasios dovanos dėka: "apmetate audeklą (išpirkimą), bet ne mano dvasia, kad krautumėte (o ne atimtų) nuodėmę ant nuodėmės". Iz 44:3 tokiais žodžiais aprašomas Izraelio atleidimas paskutinėmis dienomis: "Aš pilsiu vandensŸ ant sausumos (dvasiškai nederlingos - Iz 53:2); paskleisiu savo dvasios ant tavo palikuonių ir savo palaiminimo - ant tavo giminės." Abraomo palikuonys buvo palaiminti per Kristų (Apd 3:25,26) - tai palyginama su dvasios išliejimu ant žydų. Tai aiškiai atsispindi Jl 2 ir Apd 2 dalyse. Apie tai kalbama Gal 3:14 : "Kad per Jėzų Kristų pagonims tektų Abraomo palaiminimas (atleidimas), kad mes gautume pažadėtąją Dvasią." 1 Kor 6:11 kalbama, kad mes esame nuplauti nuo savo nuodėmių "mūsų Dievo Dvasia." Laiške Romiečiams galime įžvelgti panašumą tarp mūsų, gaunančių "malonęŸ sutaikinimąŸ Dvasią" (1:5; 5:11; 8:15), tuo pačiu atskleidžiantį ryšį tarp Dvasios dovanos ("malonės") ir atleidimo, kurie priveda prie susitaikymo. Sunku būtų pervertinti, kaip Naujojo Testamento kalba paremta Senojo Testamento kalba ir idėjomis, turint omenyje, kad pirmaisiais skaitytojais buvo žydai ir atkreipiant dėmesį į tai, kad didelę įtaką jiems turėjo apaštalų laiškai. Ne sykį Moz ės
Рим.5:16 и 6:23 го опишуваат спасението како ‘дар’- и побарува споредба со ‘дар’ од Светиот Дух во Дела 2:38. Всушност Дела 2:39 изгледа го цитира Јоил 2:32 и се однесува за спасението, како да е тоа, она, што дарот на Духот беше. Препораката на Петар за ветениот дар дека е за оние "од далеку" алудира на Иса.57:19: "мир, (со Бога преку проштевање) мир на далечен". Еф.2:8 исто го опишува дарот како да е спасение, велејќи дека "и едните и другите имаме пристап при Отецот, во еден Дух" (2:18). Ова е понатаму вреднувано со фактот што Еф.2:13-17 исто алудира на Иса. 57:19: "Вие, кои некогаш бевте далеку, станавте блиски преку крвта Христова. Зашто Он е нашиот мир... и откако дојде, Он ви благовести мир, на вас далечни и блиски". Иса.30:1 ги осудува Евреите што бараат проштевање на свој начин наместо со дарот на Божјиот Дух: тие "склучуваат сојузи, но не според Мојот дух, за да додаваат (наместо да одземаат) грев врз грев". Иса.44:3 го опишува проштевањето во последниот ден на Израел со слични изрази "ќе излеам... потоци врз исушеното (духовно неплодно- Иса.53:2): ќе го излеам духот Свој врз твоето племе и благословот Свој- врз твоите потомци". Благословот на семето Авраамово е во нивното проштевање преку Христа (Дела 3:25,26)- што е овде споредено со излевањето на духот врз Евреите. Ова е јасниот јазик на Јоил 2 и Дела 2. Гал.3:14 го става ова во толку многу зборови "Та благословот на Авраама (проштевање) да се распространи над незнабожците преку Исуса Христа за да го добиеме ветениот Дух преку верата". Така 1Кор.6:11 говори за измивање на нашите гревови "преку Духот на нашиот Бог". Постои паралела во Римјани помеѓу, нас и добивање "благодат... помирување... Дух" (1:5; 5:11; 8:15), покажувајќи ја поврзаноста помеѓу дарот ("благодат") на Духот и проштевањето кое води кон помирувањето. Тешко е да се преувеличи колку многу Новиот завет го изградува јазикот и концептите на Стариот завет, нарочито во поглед на примарното еврејско читателство, и влијанието што писмата (посланијата) би го имале. Во наврати повторено во Петокнижието и Исуса Навин, Бог ветува да ја даде земјата на Својот народ- "земјата што Господ твојот Бог ти ја дава во посед", е честа фраза. Противвредноста на земјата, под Новиот завет е спасението; тоа е значи дарот Божји сега во перспектива, придружено со проштевањето гревови.
Rum. 5:16 na 6:23 inaeleza wokovu kuwa "Kipawa" - ikivuta mlinganisho na "Kipawa" cha Roho katika mdo. 2:38.Yaonekana kabisa kuwa matendo 2:39 unanukuu toka Yoeli 2:32 kuhusu wokovu kana kwamba hivi ndivyo kipawa cha Roho kilivyonukuliwa. Petro alitaja kipawa kilichokuwa kimeahidiwa kwa wale "Walio mbali" anataja katika kusema kwa Isaya 57:19: "Amani (ya Mungu kwa kusamehewa) kwake yeye aliye mbali". Waefeso 2:8 aya hii inaeleza kipawa hiki kuwa ni wokovu, na kusema kwamba "katika Roho mmoja (Kipawa hiki) sisi sote tumepata njia ya kumkaribia Baba" (2:18). hiki kimefanywa thabiti kwa uhakika kwamba Efe. 2:13 -17 tena kinatajwa kwa kusema katika Isaya 57:19: "Ninyi mliokuwa mbali hapo kwanza mmekuwa karibu kwa damu yake Kristo. Kwa maana yeye ndiye amani yetu …..akaja akahubiri amani kwenu ninyi mliokuwa mbali" Isaya 30:1 unawalaumu Wayahudi kwa kuutafuta msamaha kwa njia yao wenyewe kuliko toka kipawa cha Roho ya Mungu:'Wajifunikao kwa kifuniko (upatananisho) lakini si cha Roho yangu, wapate kuongeza (Badala ya kutoa) dhambi juu ya dhambi" Isaya 44:3 unaeleza msamaha wa siku hizi kwa Israeli kwa maneno haya: "Kwa maana nitamimina maji …… na vijito vya maji juu ya mahali pakavu (ukavu kiroho - Isa. 53:2): nitamwaga Roho yangu juu ya wazao wako, na baraka yangu juu yao utakaowazaa" Baraka ya uzao wa Ibrahimu ni kwa kusamehewa kwao kwa njia ya Kristo (Mdo. 3: 25, 26) msamaha uliopo hapa ni sawa na kumwagiwa Roho juu ya Wayahudi.Huu msemo wazi wa Yoeli 2, na matendo 2. Gal. 3:4 unaweka yote haya katika maneno mengi sana; ili kwamba baraka ya Ibrahimu (Msamaha) uwafikie mataifa katika Yesu Kristo, tupate kupokea ahadi ya Roho" Basi 1 Kor. 6:11 unanena kuoshwa dhambi zetu "Kwa Roho ya Mungu wetu" Upo usawa kwa warumi kati ya sisi kupokea "neema …..upatanisho …. Roho" (1:5; 5:11; 8:15), na kuonyesha muungano kati ya kipawa ("Neema") ya Roho na msamaha unaotuongoza hata kupata upatanisho. Ni vigumu kuelezea zaidi ni kiasi gani Agano Jipya linategemea msemo na mtungo wa maneno ya Agano la Kale, hasa kwa mtazamo wa kwanza wa Wayahudi na ushawishi uliokuwa na nyaraka. Mara kwa mara katika vitabu vitano vya kwanza katika Biblia (Pentateuch) na Yoshua Mungu anaahidi kuwapa nchi watu wake - "nchi akupayo Bwana Mungu wako uimiliki" ni maneno ya kawaida. Kifani cha nchi iliyochini ya Agano Jipya ni Wokovu; basi ni kipawa cha Mungu ambacho sasa ni mtazamo, na kuwa pamoja na msamaha wa dhambi. Gal. 3: 2,5 linganisha na 3:8 -12, inasawazisha kupokea roho na. Kupokea baraka