|
Ovo se mora odnositi na Krista, "šibljiku" iz Is.53:2; ipak ima očitih povezivanja s njegove prispodobe o gorušičinu zrnu, u kojoj je Kraljevstvo Božje izjednačeno s mala sjemena koje je izraslo u veliko drvo, ispod kojeg su došle živjeti ptice svih vrsta.
|
|
Prêcher le "Christ" comprenait donc une série de doctrines. Ainsi, dans Luc 9:11, le Christ est dit prêcher l’Évangile du Royaume de Dieu (cf. Matthieu 4:23); tandis que dans le récit parallèle de Marc 6:34, on dit de Jésus qu’il leur enseignait "bien des choses". L’Évangile comprend "bien des choses" - non seulement un bref énoncé. Ainsi peut-on voir dans des passages comme celui-ci: "Lorsqu’ils avaient prêché l’évangile dans cette ville, et avaient enseigné à plusieurs" (Actes 14:21), qu’on assimile le prêchage à l’enseignement. Une telle comparaison ne serait pas nécessaire si l’Évangile ne consistait que de quelques mots. Les enseignements de Paul à Bérée avaient pour résultat que les gens se mettaient à chercher les Écritures tous les jours pour pouvoir vérifier ce que Paul leur avait enseigné (Actes 17:11). Les Béréens pouvant vérifier en cherchant les Écritures montre donc que l’enseignement de l’Évangile par Paul était entièrement basé sur l’Ancien Testament; et c’était par leur étude de la Bible sur ce qu’il avait dit que les gens venaient à croire - "Par conséquent, plusieurs d’entre eux croyaient" (Actes 17:12). "Quiconque croit que Jésus est le Christ, est né de Dieu" (1 Jean 5:1); cela correspond clairement à des versets comme ceux-ci: "De sa propre volonté, Il nous a engendrés par la parole de la vérité" (Jacques 1:18); "Étant nés de nouveau... par la parole de Dieu... la parole qui vous est enseignée par l’évangile" (1 Pierre 1:23,25). Cela montre que croire que le Christ est le Fils de Dieu, est équivalent au fait que quelqu’un a compris l’Évangile conte nu dans la Parole de Dieu.
|
|
Met sy definieering van die lering van die opstanding, sê Paulus " Want in die eerste plek het ek aan julle oorgelewer wat ek ook ontvang het, dat Christus vir ons sondes gesterf het volgens die Skrifte " (1 Korinthiërs 15:3). Dit wys dat hy 'n openbaring oor hierdie dinge ontvang het, en dit toe aan hulle oorgelewer het as leringe wat as fundamenteel aanvaar moes word. 2 Petrus 2:21,22 is heel gepas in hierdie verband: "Want dit sou vir hulle beter wees as hulle die weg van die geregtigheid nie geken het nie, as dat hulle, nadat hulle dit leer ken het, hulle afkeer van die heilige gebod wat aan hulle oorgelewer is. Maar oor hulle het gekom wat die ware spreekwoord sê: Die hond het omgedraai na sy eie uitbraaksel, en die gewaste sog om in die modder te rol. " Hier word "die weg" en die "heilige gebod" wat aan hulle "oorgelewer" was, geassosieer met die doop asof die weg en die gebod voor die doop geken was.
|
|
Nime "Kristus" võib mõningates kohtades välja lugeda kui Kristuse Kuningriigi sünonüümi. Sellega seoses omandab sõnaühend "usk Kristusesse" erilise mõtte. Issand ütles variseridele, et neil pole tarvis käia messiase otsinguil, kuna ta juba seisab nende seas. Ta väljendab seda selliste sõnadega: "Jumala Kuningriik on teie sees" (Luuka 17:21), tuues välja sõna "Kuningriik" kui "Kuningriigi kuningas". Johannes, kuulutades Jumala Kuningriigi lähedusest, kuulutab Kristusest. Kivi, mis purustas kuju Nebukadnetsari unenäos, kujutab enesest Jumala Kuningriiki (Taanieli 2:44). See kivi on - kuningriik, mis "lööb tükkideks ja purustab kõik need (teised) kuningriigid". Siin antud kivi - on kuningriik ja kui ta lööb vastu kuju, siis ta ka purustab tema. Samuti räägitakse Hesekieli õpetussõnades seedrist, millelt rebitakse õrn kasu ja istutatakse mäe otsa, et kasvaks suursugune seeder. "Selle alla asuvad kõik linnud" (Hesekiel 17:22,23). See käib nähtavasti Kristuse kohta, kellest räägib Jesaja (53:2): "nagu võsuke, otsegu juur põudsest maast". Samal ajal on sinepiival silmanähtav seos Kristuse kuulutusega, kus Jumala Kuningriiki võrreldakse väikese ivaga, mis kasvab suureks puuks ja mille varjus elavad igasugused linnud. See seos, sõna "Kuningriik" vahel ja "Jeesuse" enda isiku vahel, näitab, et ta rääkis iseendast kui elavast Kuningriigist. Selle valgusel on "usk Kristusesse" ja usk tulevasse Jumala Kuningriigi Evangeeliumisse - üks ja seesama.
|
|
A hangsúly a ‘Krisztusban való hiten’ sokkal többetmondóbbá válik számunkra, amikor már megértettük, hogy a ‘Krisztus’ elnevezés Krisztus Királyságának a szinonímájaként olvasható néhány versben. Ennélfogva Jézus azt mondta a farizeusoknak, hogy nekik nem kell a Messiás eljövetelére várniuk, mert ő már közöttük áll. Ezt ezekkel a szavakkal fejezte ki: "... az Isten országa közöttetek van" (Lk.17:21), rámutatván, hogy az ‘Ország’ egyenlővé van téve az Ország Királyával. Tehát János prédikációja arról, hogy az Isten Országa közel van, Krisztus megjelenésének a bejelentésére vonatkozik. A kő, amely Nebukadneccar látomásának szoborját összezúzta, Isten Országát szimbólizálja (Dán 2:44), a kő (Ország) az, amely "összetöri... a királyságokat (minden más királyságot) és véget vet nekik", rámutatván, hogy a kő egyenlő az Országgal, amikor összetöri a királyságokat jelképező szobrot, valamint az Ország meg is marad a szobor megsemmisülése után is. Hasonlóképpen Ezékiel próféta a cédrusról szóló példázatában ezt írja: "…a magas cédrus …tetejéről letépek egy gyenge hajtást, és elültetem…" amely egy olyannyira hatalmas fává lesz, hogy "…mindenféle szárnyas lakik lombja árnyékában" (Ezék.17:22,23). Ez bizonyosan Krisztusra utal, Ézs.53:2 ‘vesszőszálára’, továbbá más nyilvánvaló kapcsolatai is vannak Krisztus mustármagról szóló példázatával, melyben Isten Országa egy kicsiny maghoz van hasonlítva, amely hatalmas fává lesz, és amely alatt mindenfajta madár megélhet. Ez a kapcsolat az Isten Országának Igéje és személyesen Jézus között mutatja, hogy Krisztus úgy tekintett önmagára, mint az Ország élő szavára. Ennek a fényében érthetővé válik, hogy ‘hinni Krisztusban’, és hinni az Isten Országáról szóló teljes evangéliumban, ugyanazt jelenti.
|