|
|
at rundt en tredel av daglige cannabisbrukere i USA kunne anses som avhengige. For å komme videre på dette området må begrepet hyppig, intensiv bruk av cannabis og andre ulovlige rusmidler formaliseres slik at det kan fungere som et spesifikt mål for kartleggingen.
|
|
|
A further step in developing our ability to understand better the European drug problem is to explore the extent to which intensive drug use can be incorporated into the monitoring exercise, beyond PDU monitoring. The extent to which intensive drug use, however it is defined, is associated with dependence and levels and types of problems requires further elaboration, and, for example, Kandel and Davis (1992) estimated that in the USA around one-third of daily cannabis users could be considered to be dependent. The way forward in this area requires the formalising of the concept of frequent, intensive use of cannabis and other illicit drugs as a specific target for monitoring. Frequent or intensive use can be measured in survey data to complement its estimation through indirect statistical methods. Currently, survey data provide a useful window on different patterns of cannabis use, but these are largely restricted behavioural and frequency of use measures. Survey data are likely to be important if we are to develop robust estimates of the number of users of drugs such as cannabis who could be described as dependent or harmful users, at least by self-report.
|
|
|
L’étape suivante dans le développement de notre capacité à mieux comprendre le phénomène de la drogue en Europe consiste à étudier la mesure dans laquelle l’usage intensif de drogue peut être intégré dans l’exercice de surveillance, en plus de l’usage problématique de drogue. La mesure dans laquelle l’usage intensif de drogue (quelle que soit la définition utilisée) est associé à la dépendance et aux niveaux et aux types de problèmes qu’il engendre, doit être approfondie; Kandel et Davis (1992) estiment par exemple qu’aux États-Unis, près d’un tiers des usagers quotidiens de cannabis peuvent être considérés comme dépendants. Dans ce domaine, il y a lieu, pour aller de l’avant, de formaliser le concept de l’usage intensif ou fréquent de cannabis et d’autres substances illicites en tant qu’objectif spécifique de la surveillance. L’usage fréquent ou intensif peut être mesuré dans les données d’enquêtes pour compléter les estimations obtenues par des méthodes statistiques indirectes. À l’heure actuelle, les données d’enquête donnent un aperçu utile des différents modes de consommation du cannabis, mais il s’agit, pour la plupart, de mesures strictement comportementales et de mesures de la fréquence de la consommation. Les données d’enquêtes vont vraisemblablement revêtir une grande importance si l’on veut élaborer des estimations fiables du nombre d’usagers de drogues comme le cannabis susceptibles d’être qualifiés d’usagers dépendants ou dangereux, tout au moins aux dires des intéressés.
|
|
|
Ein weiterer Schritt in der Weiterentwicklung der Fähigkeit, das Drogenproblem in Europa besser zu verstehen, ist die Untersuchung, in welchem Umfang der intensive Drogenkonsum neben dem problematischen Drogenkonsum in das Beobachtungsverfahren einbezogen werden kann. Der Zusammenhang zwischen intensivem Drogenkonsum, wie auch immer er definiert sein mag, und der Abhängigkeit sowie dem Ausmaß und den Formen der Probleme, muss weiter ausgearbeitet werden. So kamen beispielsweise Kandel und Davis (1992) zu der Einschätzung, dass in den USA etwa ein Drittel der täglichen Cannabiskonsumenten als abhängig betrachtet werden könnte. Um in diesem Bereich Fortschritte erzielen zu können, muss der Begriff des häufigen, intensiven Konsums von Cannabis und anderen illegalen Drogen als spezifisches Ziel der Beobachtung definiert werden. Der häufige oder intensive Konsum kann ergänzend zu den Schätzungen mittels indirekter statistischer Verfahren auch anhand von Erhebungsdaten bewertet werden. Derzeit bieten Erhebungsdaten wertvolle Einblicke in die unterschiedlichen Muster des Cannabiskonsums, stellen jedoch nur stark begrenzte Messdaten zum Konsumverhalten und zur Konsumhäufigkeit dar. Erhebungsdaten sind wahrscheinlich dann wichtig, wenn tragfähige Schätzungen über die Zahl der Konsumenten von Drogen wie Cannabis vorgenommen werden müssen, die zumindest den eigenen Angaben zufolge als abhängig oder als Konsumenten mit schädlichem Drogenkonsum beschrieben werden könnten.
|
|
|
Para mejor entender el problema de las drogas en Europa podemos analizar en qué grado se puede incorporar, además del consumo problemático, el consumo intensivo de drogas al proceso de seguimiento, más allá del control del indicador de CPD. Es necesario estudiar más a fondo hasta qué punto el consumo intensivo de drogas, sea cual sea su definición, está asociado a la dependencia y a qué gravedad y tipos de problemas está vinculado. Por ejemplo Kandel y Davis (1992) estiman que, en los Estados Unidos, en torno a un tercio de los consumidores diarios de cannabis podrían considerarse dependientes. Para avanzar en este ámbito es necesario formalizar el concepto de consumo frecuente o intensivo de cannabis y otras drogas ilegales como objeto específico del seguimiento. Las mediciones del consumo frecuente o intensivo mediante métodos estadísticos indirectos se pueden completar con los datos procedentes de encuestas. En la actualidad, los datos de las encuestas resultan muy útiles para observar las distintas pautas de consumo de cannabis, aunque estos datos suelen incluir, en la mayoría de los casos, únicamente mediciones del comportamiento y la frecuencia de consumo. Además, los datos de las encuestas resultan significativos a la hora de extraer estimaciones plenamente fiables sobre el total de consumidores de drogas como el cannabis, que al menos según sus propias declaraciones se podrían considerar consumidores dependientes o perjudiciales.
|
|
|
Un ulteriore passo per accrescere la nostra capacità di comprendere meglio il problema “droga” in Europa è quello di capire fino a che punto il consumo intensivo di stupefacenti possa essere integrato nell’esercizio di monitoraggio, al di là del monitoraggio basato sul PDU. Il collegamento tra consumo intensivo di stupefacenti, comunque lo si voglia definire, e la dipendenza nonché i livelli e i tipi di problemi nascenti impone un’ulteriore elaborazione; per esempio, Kandel e Davis (1992) hanno calcolato che negli Stati Uniti circa un terzo dei consumatori quotidiani di cannabis potrebbe essere considerato tossicodipendente. Per procedere su questa scia è necessario formalizzare il concetto di consumo frequente e intensivo di cannabis e di altre sostanze illecite come bersaglio specifico delle attività di monitoraggio. L’uso frequente o intensivo si può misurare nei dati statistici per completare la stima attraverso metodi statistici indiretti. Attualmente i dati statistici ottenuti dalle indagini forniscono un’utile visuale sui vari modelli di consumo di cannabis, che tuttavia sono prevalentemente modelli comportamentali e distinti sul piano della frequenza d’uso. I dati derivati dalle indagini potranno rivelarsi importanti se saremo in grado di elaborare stime solide del numero di consumatori di sostanze come La cannabis, che potrebbero essere descritti come consumatori dipendenti o a rischio, perlomeno per autodichiarazione.
|
|
|
Um outro passo em frente no desenvolvimento da nossa capacidade de compreender melhor o fenómeno da droga europeu consiste em investigar em que medida o consumo intensivo de droga pode ser integrado no exercício de monitorização, para além da monitorização do CPD. A medida em que o consumo intensivo de droga, independentemente da sua definição, está associado à dependência e aos níveis e tipos de problemas exige um estudo mais aprofundado, tendo Kandel e Davis (1992), por exemplo, estimado que nos EUA cerca de um terço dos consumidores diários de cannabis poderiam ser considerados dependentes. Para se progredir neste domínio é necessário formalizar o conceito de consumo frequente e intensivo de cannabis e outras drogas ilegais como alvo específico da monitorização. O consumo frequente ou intensivo pode ser medido nos dados resultantes dos inquéritos para complementar o seu cálculo através de métodos estatísticos indirectos. Actualmente, os dados dos inquéritos oferecem uma perspectiva útil sobre os diversos padrões de consumo de cannabis, mas estes não passam, em grande parte, de medidas comportamentais e de frequência do consumo. Os dados dos inquéritos poderão ser importantes se quisermos desenvolver estimativas sólidas do número de consumidores de drogas como a cannabis que podem ser descritos como consumidores dependentes ou em risco, pelo menos na sua própria opinião.
|
|
|
Ένα ακόμη βήμα για να μπορέσουμε να κατανοήσουμε καλύτερα το πρόβλημα των ναρκωτικών στην Ευρώπη είναι να εξετάσουμε τον βαθμό στον οποίο η εντατική χρήση ναρκωτικών μπορεί να αποτελέσει αντικείμενο παρακολούθησης, προχωρώντας πέρα από την παρακολούθηση της προβληματικής χρήσης ναρκωτικών. Ο βαθμός στον οποίο η εντατική χρήση ναρκωτικών, όπως και αν ορίζεται, συνδέεται με την εξάρτηση, και τα επίπεδα και οι μορφές των προβλημάτων χρήζουν περαιτέρω εξέτασης, και, για παράδειγμα, οι Kandel και Davis (1992) διατύπωσαν την εκτίμηση ότι στις ΗΠΑ περίπου το ένα τρίτο των ατόμων που κάνουν καθημερινή χρήση κάνναβης μπορεί να θεωρούνται ως εξαρτημένα. Για την επίτευξη προόδου στον συγκεκριμένο τομέα απαιτείται η θεσμοθέτηση της έννοιας της συχνής, εντατικής χρήσης κάνναβης και άλλων παράνομων ναρκωτικών ουσιών ως ειδικού στόχου παρακολούθησης. Η συχνή ή εντατική χρήση μπορεί να μετρηθεί μέσω ερευνών προς συμπλήρωση των εκτιμήσεων που γίνονται μέσω έμμεσων στατιστικών μεθόδων. Επί του παρόντος, τα στοιχεία ερευνών παρέχουν μια χρήσιμη ματιά στα διάφορα πρότυπα χρήσης της κάνναβης, αλλά οι συγκεκριμένες μετρήσεις περιορίζονται σε μεγάλο βαθμό στην παρακολούθηση της συμπεριφοράς και της συχνότητας χρήσης. Τα στοιχεία ερευνών είναι σημαντικά εάν θέλουμε να κάνουμε αξιόπιστες εκτιμήσεις του αριθμού των χρηστών ναρκωτικών, όπως η κάνναβη, που θα μπορούσαν να περιγραφούν ως άτομα που κάνουν εξαρτημένη ή επιβλαβή χρήση, τουλάχιστον κατά δήλωσή τους.
|
|
|
Een volgende stap om toe te werken naar een nog beter inzicht in het Europese drugsprobleem is na te gaan in hoeverre naast problematisch drugsgebruik ook intensief drugsgebruik in de monitoring kan worden meegenomen. Het verband tussen intensief drugsgebruik, hoe het ook wordt gedefinieerd, en verslaving en ernst en soorten van problemen moet verder worden uitgewerkt. Kandel en Davis (1992) schatten bijvoorbeeld dat in de Verenigde Staten ongeveer een derde van de dagelijkse cannabisgebruikers als verslaafd kon worden beschouwd. Om verder te komen op dit terrein is een formele definitie nodig van wat “frequent, intensief gebruik” van cannabis en andere illegale drugs inhoudt, als specifiek voorwerp van monitoring. Frequent en intensief gebruik kan worden gemeten op basis van enquêtegegevens, als aanvulling op de schatting ervan via indirecte statistische methoden. Op dit moment bieden enquêtegegevens een nuttig beeld van verschillende patronen van cannabisgebruik, maar het gaat daarbij in hoofdzaak om beperkte gedragsmetingen en metingen van gebruiksfrequentie. Enquêtegegevens zijn waarschijnlijk van belang voor het maken van degelijke schattingen, met als basis in ieder geval zelfrapportage, van het aantal gebruikers van drugs als cannabis waarvan het gebruik beschreven zou kunnen worden als verslaving of schadelijk gebruik.
|
|
|
Dalším krokem k lepšímu pochopení evropského drogového problému je zkoumání toho, do jaké míry lze intenzivní užívání drog začlenit do monitorovací činnosti, a to nad rámec ukazatele problémového užívání drog. Do jaké míry intenzivní užívání drog, ať už je definováno jakkoli, souvisí se závislostí a se závažností a typy problémů, je třeba dále podrobněji zkoumat. Například autoři Kandel a Davis (1992) odhadli, že v USA by bylo možné asi jednu třetinu každodenních uživatelů konopí považovat za závislé. Další postup v této oblasti vyžaduje formalizaci pojmu častého, intenzivního užívání konopí a dalších nezákonných drog jako konkrétního cíle monitorování. Časté nebo intenzivní užívání lze zjistit z údajů v průzkumech pro doplnění odhadu nepřímými statistickými metodami. V současnosti údaje z průzkumů poskytují užitečný náhled na různé vzorce užívání konopí, avšak z valné části se omezují na měření behaviorální a měření četnosti užívání. Údaje z průzkumu budou pravděpodobně důležité, máme-li vytvořit solidní odhady počtu uživatelů drog, jako je například konopí, které by bylo možné popsat jako závislé nebo zdraví poškozující uživatele, přinejmenším na základě jejich vlastního vyjádření.
|
|
|
Et yderligere skridt i udviklingen af vor evne til bedre at forstå narkotikaproblemet i Europa er at undersøge, i hvilket omfang intensiv stofbrug kan omfattes af overvågning ud over overvågningen af problematisk stofbrug. Det skal undersøges nærmere, i hvilket omfang intensiv stofbrug, uanset definitionen heraf, er forbundet med afhængighed, samt omfanget og arten af problemer, og f.eks. Kandel og Davis (1992) har skønnet, at ca. en tredjedel af daglige cannabisbrugere i USA kan anses for at være afhængige. Vejen fremad på dette område kræver, at begrebet hyppig, intensiv brug af cannabis og andre illegale stoffer formaliseres som et område, der specifikt skal overvåges. Hyppig eller intensiv brug kan måles i undersøgelsesdata med henblik på at supplere de skøn, der er foretaget heraf på baggrund af indirekte statistiske metoder. På nuværende tidspunkt giver undersøgelsesdata et nyttigt billede af forskellige mønstre i brugen af cannabis, men disse er i vidt omfang begrænset til målinger af adfærd og brugshyppighed. Undersøgelsesdata er formentlig vigtige, hvis vi skal udvikle solide skøn over antallet af brugere af stoffer som f.eks. cannabis, som kunne beskrives som afhængige brugere eller personer med skadelig brug, i det mindste på grundlag af selvrapportering.
|
|
|
Järgmine samm, mis aitaks meil paremini mõista Euroopa uimastiprobleeme, on uurida, mil määral oleks võimalik hõlmata kontrollimeetmega ka intensiivne uimastitarbimine, mis jääb probleemse uimastitarbimise kontrolli alt välja. Kuid seda, kui suures ulatuses on intensiivne uimastitarbimine, ükskõik kuidas seda siis defineeritakse, seotud sõltuvuse ning probleemide eri tasandite ja tüüpidega, tuleb põhjalikumalt uurida, näiteks on Kandel ja Davis (1992) seisukohal, et Ameerika Ühendriikides võib umbes kolmandikku inimestest, kes tarbivad kanepit iga päev, pidada sõltlasteks. Selles valdkonnas edasi liikumiseks tuleb kanepi ja muude ebaseaduslike uimastite sagedane, intensiivne tarbimine kui selline ametlikult kontrollitavaks tunnistada. Sagedast või intensiivset tarbimist on võimalik mõõta uuringuandmete järgi, lisaks hindamisele kaudsete statistiliste meetodite abil. Praegu pakuvad uuringuandmed kasulikku teavet kanepitarbimise harjumuste kohta, kuid need näitajad puudutavad enamjaolt ainult tarbimisviise ja -sagedust. Uuringuandmed on olulised selleks, et saada usaldusväärsed hinnangud uimastite, näiteks kanepi tarbijate arvu kohta, kelle puhul võib rääkida sõltuvusest või kahjulikust tarbimisest, vähemalt nende endi esitatud andmete alusel.
|
|
|
Euroopan huumeongelmaa voidaan ymmärtää paremmin tutkimalla, missä määrin seurannalla voidaan kattaa runsas huumeidenkäyttö huumeiden ongelmakäytön seurannan lisäksi. Runsaan huumeidenkäytön – miten ikinä se määritelläänkin – yhteyttä riippuvuuteen ja ongelmien vakavuusasteeseen ja muotoihin on käsiteltävä tarkemmin, ja esimerkiksi Kandel ja Davis (1992) arvioivat, että Yhdysvalloissa noin kolmasosaa kannabiksen käyttäjistä voidaan pitää riippuvaisina. Ennen kuin tässä voidaan edetä, on kannabiksen ja muiden laittomien huumausaineiden toistuvan tai runsaan käytön käsite vahvistettava virallisesti erityisenä seurantakohteena. Toistuvaa tai runsasta käyttöä voidaan mitata tutkimuksissa siitä epäsuorilla tilastomenetelmillä tehtyjen arvioiden täydentämiseksi. Tutkimustiedot tarjoavat nykyään hyödyllistä tietoa kannabiksen erilaisista käyttötavoista, mutta ne ovat hyvin rajallisia käyttäytymisen ja käyttötiheyden mittareita. Tutkimustiedot ovat todennäköisesti tärkeitä, kun halutaan vankkoja arvioita kannabiksen kaltaisten huumeiden sellaisten käyttäjien määristä, joita voidaan pitää riippuvaisina käyttäjinä tai haittakäyttäjinä ainakin heidän omien ilmoitustensa perusteella.
|
|
|
Az európai kábítószer-probléma megértéséhez még közelebb vinne, ha fel tudnánk deríteni, hogy az intenzív kábítószer-használat figyelése milyen mértékben építhető be a megfigyelési gyakorlatba, a PDU-megfigyelésen túlmenően. További finomításra szorul az a kérdés, hogy az intenzív kábítószer-használat – definíciójától függetlenül – milyen mértékben jár együtt a függőséggel és a különböző szintű és típusú problémákkal; például Kandel és Davis (1992) becslései szerint az USA-ban a napi szintű kannabiszhasználók körülbelül egyharmada tekinthető függőnek. Ezen a téren a továbblépéshez szükség van a kannabisz és más tiltott drogok rendszeres, intenzív használata fogalmának hivatalos meghatározására, hiszen ez a megfigyelés egyik konkrét célpontja. A rendszeres vagy intenzív használat a felmérések adatain is lemérhető, amelyek így kiegészítenék az indirekt statisztikai módszerekkel készült becslést. A felmérések adatai jelenleg hasznos betekintést adnak a kannabiszhasználat különböző mintáiba, de nagyobbrészt a viselkedés és a használati gyakoriság méréseire korlátozódnak. A felmérési adatok valószínűleg fontosak lennének, ha szilárd becsléseket tudnánk tenni a drogok, köztük a kannabisz azon használóinak számáról, akik – legalábbis saját bevallásuk szerint – függő vagy ártalmas használóknak nevezhetők.
|
|
|
Kolejnym krokiem w rozwijaniu naszych możliwości lepszego zrozumienia problemu narkotykowego w Europie jest zbadanie, do jakiego stopnia możliwe jest włączenie intensywnego zażywania narkotyków w proces monitorowania, poza zakresem wskaźnika PDU. Aby stwierdzić, w jakim zakresie intensywne zażywanie narkotyków, niezależnie od przyjętej definicji, wiąże się z uzależnieniem oraz nasileniem i rodzajami problemów, potrzebne są dalsze badania — np. Kandel i Davis (1992) szacują, że w Stanach Zjednoczonych około jedną trzecią spośród osób zażywających codziennie konopie indyjskie można uznać za osoby uzależnione. Postęp w tej dziedzinie wymaga ustalenia definicji pojęcia częstego i intensywnego zażywania konopi indyjskich i innych nielegalnych narkotyków jako wyznaczonego celu monitorowania. Częste lub intensywne zażywanie można mierzyć na podstawie danych z badań ankietowych w celu uzupełnienia danych szacunkowych poprzez zastosowanie pośrednich metod statystycznych. Obecnie dane z badań ankietowych są użyteczne, gdyż umożliwiają wgląd w różne schematy zażywania konopi indyjskich, ale w większości są to ograniczone mierniki zachowań i częstotliwości zażywania. Dane ankietowe okażą się istotne, jeżeli mamy opracować rzetelne szacunki liczby osób zażywających takie narkotyki, jak konopie indyjskie, które można uznać za uzależnione lub zażywające je w sposób szkodliwy, przynajmniej w ich własnej ocenie.
|
|
|
Pentru a ne putea dezvolta capacitatea de a înţelege mai bine problema drogurilor în Europa, trebuie să analizăm în ce măsură consumul intensiv de droguri poate fi inclus în acţiunea de monitorizare, dincolo de monitorizarea CPD. Măsura în care consumul intensiv de droguri, indiferent cum este definit acesta, se asociază cu dependenţa şi nivelul şi tipurile de probleme necesită o continuă elaborare şi, de exemplu, Kandel şi Davis (1992) au estimat că în Statele Unite aproximativ o treime din consumatorii zilnici de canabis ar putea fi consideraţi dependenţi. Pentru a face progrese în acest domeniu, este nevoie de o formalizare a conceptului de consum intensiv, frecvent de canabis şi alte droguri ilicite ca obiectiv al monitorizării. Consumul intensiv sau frecvent se poate măsura pe baza datelor din anchete, completând estimările efectuate prin metode statistice indirecte. În prezent, datele din anchete oferă un tablou util al diferitelor modele de consum de canabis, dar acestea sunt măsuri mult restricţionate comportamental şi în ceea ce priveşte frecvenţa consumului. Datele anchetelor sunt probabil importante în cazul în care urmează să efectuăm estimări solide ale numărului de consumatori de droguri cum ar fi canabisul, care, cel puţin în urma rapoartelor personale, ar putea fi descrişi ca fiind consumatori dependenţi sau primejdioşi.
|
|
|
Ďalším krokom v rozvoji našej schopnosti lepšie chápať európsky drogový problém je preskúmanie rozsahu, v akom môže byť zahrnuté intenzívne užívanie drog do postupu monitorovania, mimo monitorovania PDU. Miera, v akej intenzívne užívanie drogy, nech je definované akokoľvek, súvisí so závislosťou a úrovňami a typmi problémov, si vyžaduje ďalšie rozpracovanie a napríklad Kandel a Davis (1992) odhadli, že v USA by sa približne jedna tretina denných užívateľov kanabisu mohla považovať za závislých. V tejto oblasti si cesta dopredu vyžaduje formalizovanie pojmu častého, intenzívneho užívania kanabisu a iných nezákonných drog ako špecifického cieľa pre monitorovanie. Časté alebo intenzívne užívanie sa môže merať v údajoch prieskumu, aby sa doplnil jeho odhad prostredníctvom nepriamych štatistických metód. V súčasnosti poskytujú údaje prieskumu užitočný pohľad na formy užívania kanabisu, ale ide zväčša o obmedzené merania správania a frekvencie užívania. Údaje prieskumu by boli pravdepodobne dôležité, ak by sme vyvinuli solídne odhady počtu užívateľov drog ako je kanabis, ktorí by mohli byť opísaní ako závislí alebo škodliví užívatelia, prinajmenšom vlastným podávaním správ.
|
|
|
V začetnem delu tega poročila je bila prvič predstavljena ločena ocena uživanja in vbrizgavanja heroina v Evropi. Poleg tega na podlagi ocene, da je v Evropi več kot pol milijona primerov nadomestnega zdravljenja z opioidi, opažamo povečano razpoložljivost zdravljenja za probleme z opioidi. To pomeni, da je lahko delež uživalcev in injicirajočih uživalcev heroina, ki imajo ali so imeli stik z zdravstvenimi službami v mnogih državah precej velik. Center s svojimi nacionalnimi tehničnimi skupinami trenutno raziskuje, kakšno vrednost je mogoče dodati, če se združijo informacije o potrebi po zdravljenju, razpoložljivosti zdravljenja ter ocene o uživanju heroina in uživanju drog z vbrizgavanjem.
|
|
|
Ett ytterligare steg för att utveckla vår förmåga till bättre förståelse av det europeiska narkotikaproblemet är att undersöka i vilken utsträckning intensiv narkotikaanvändning kan införlivas i övervakningen på annat sätt än genom indikatorn för problematiskt narkotikamissbruk. Först krävs emellertid ytterligare analys av i vilken omfattning intensiv narkotikaanvändning, oavsett hur det definieras, är kopplat till beroende liksom vilka nivåer och typer av problem som hänger samman med intensiv användning. Kandel och Davis (1992) uppskattar exempelvis att cirka en tredjedel av dem som dagligen använder cannabis i USA kan betraktas som beroende av drogen. För att komma vidare på detta område måste begreppet regelbunden, intensiv användning av cannabis och andra olagliga droger formaliseras som ett specifikt mål för övervakning. Regelbunden eller intensiv användning kan mätas i enkäter och komplettera skattningar genom indirekta statistiska metoder. För närvarande ger enkäter nyttiga kunskaper om olika mönster för cannabisanvändning, men dessa är till största delen begränsade till mätningar av beteenden och hur ofta drogen används. Enkätuppgifter kommer att bli viktiga för att utveckla starka skattningar av antalet användare av sådana droger som cannabis och som kan beskrivas som användare som är beroende av drogen eller vars användning är skadlig, åtminstone enligt deras egen utsago.
|
|
|
Avrupa’nın uyuşturucu sorununu daha iyi anlama becerimizi geliştirmede daha ileri bir adım, yoğun uyuşturucu kullanımının, SUK izlemesinin ötesinde bir izleme uygulamasına ne ölçüde katılabileceğinin araştırılmasıdır. Her nasıl tanımlanırsa tanımlansın yoğun uyuşturucu kullanımının bağımlılık ile sorun düzeyleri ve tipleri ile ne ölçüde ilgili olduğu daha ayrıntılı araştırılmalıdır ve örneğin, Kandel ve Davis (1992), ABD’de günlük esrar kullanıcılarının yaklaşık üçte birinin bağımlı kabul edilebileceğini öngörmüştür. Bu alanda ilerlemek, esrar ve diğer yasadışı uyuşturucuların sık, yoğun kullanımı kavramının izlemeye yönelik belirli bir hedef olarak somutlaştırılmasını gerektirmektedir. Sık veya yoğun kullanım, araştırma verilerinde dolaylı istatistik yöntemleri yoluyla değerlendirilmesini tamamlamak için ölçülebilir. Hali hazırda, araştırma verileri esrarın farklı kullanım şekillerine dair yararlı bir açılım sunmakla beraber, bunlar büyük ölçüde davranışsal ve kullanım sıklığı ölçüleridir. Bağımlı veya zararlı kullanıcılar olarak tanımlanabilecek esrar türünde uyuşturucu kullanıcılarının sayısına dair, en azından öz raporlama yoluyla, sağlam tahminler geliştirilecekse, anket verileri önemli olacaktır.
|
|
|
Nākamais solis Eiropas narkotiku problēmu labākas izpratnes virzienā ir pētījumi, lai noskaidrotu, cik lielā mērā, pārsniedzot PDU rādītāju pārraudzības robežas, būtu iespējams pārraudzīt arī intensīvu narkotiku lietošanu. Lai kāda arī nebūtu intensīvas narkotiku lietošanas definīcija, ir jāturpina sīkāk pētīt šādas lietošanas saistību ar atkarību, pievēršoties arī to problēmu līmenim un veidiem, kas pavada intensīvu lietošanu; piemēram, Kandel un Davis (1992. g.) ir aprēķinājuši, ka ASV aptuveni trešdaļa kaņepju ikdienas lietotāju būtu uzskatāmi par atkarīgiem. Progresu šajā jomā var panākt, oficiāli formulējot biežas, intensīvas kaņepju un citu nelegālo narkotiku lietošanas jēdzienu kā pārraudzības mērķi. Biežas vai intensīvas lietošanas mērījumos var izmantot aptauju datus, kas papildina ar netiešās statistikas metodēm veiktās aplēses. Pašlaik aptauju dati noder, lai sniegtu priekšstatu par kaņepju lietošanas dažādajām ievirzēm, tomēr tie ir lielā mērā ierobežoti uzvedības modeļu un lietošanas biežuma mērījumi. Aptauju dati var būt svarīgi, ja ir jāveic drošas aplēses par tādu narkotiku kā, piemēram, kaņepes, lietotājiem, kurus vismaz saskaņā ar viņu pašu apgalvojumiem var uzskatīt par atkarīgiem vai ar kaitīgām lietošanas ievirzēm.
|
