jedni – -Translation – Keybot Dictionary

Spacer TTN Translation Network TTN TTN Login Deutsch Français Spacer Help
Source Languages Target Languages
Keybot 3 Results  biblebasicsonline.com
  Bible Basics Digression...  
Susjedi slijepog čovjeka koji je bio izliječen su pitali jedan drugoga je li to bio isti čovjek koji je običavao sedjeti i prositi: "Jedni su govorili: On je. Drugi opet: Nije nego mu je sličan. On je sam tvrdio: Da ja sam (taj)".
4. - Certains prétendent que Jésus faisait allusion au Nom Divin lorsqu’il disait: "Je suis". On a expliqué dans la Digression 3 que Jésus, et même des gens ordinaires, peuvent porter le Nom de Dieu sans que cela veuille dire qu’ils devenaient Dieu Lui-même en personne. Mais il se peut aussi que Jésus veuille tout simplement employer le temps présent du verbe "être". En fait, la même expression se présente dans Jean 9:9. Les voisins de l’aveugle qui était maintenant guéri se demandaient tous si c’était vraiment le même homme qui avait l’habitude de mendier assis à la porte du Temple: "Quelques uns disaient: C’est lui; d’autres disaient: Il lui ressemble; mais lui-même leur disait: Je suis (lui)". Le pronom personnel (lui) n’est pas dans l’original grec. L’aveugle disait donc : "Je suis", tout comme Jésus dans Jean 8:58. Si le "Je suis" de Jésus prouve qu’il est Dieu-même, alors le "Je suis" de l’aveugle signifie qu’il est Dieu-même aussi. En plus de cela, il est bon de noter que Yahweh, le Nom Divin, veut dire en réalité: "Je serai qui Je serai" (Exode 3:14, R.S.V. en marge; R.V. en marge) et non "Je suis".
4.イエスが"I am"と話した時、それは神の名である"YAHWEH(ヤウェ)-I am that I am"(出.3:14)を言及するのであり、彼が神であると度々主張する者があります。私たちは間違った解釈3で、この言葉は人格的神自身を意味するのでなく、イエスと普通の正常な人たちは実に伴うことが出来る神の名であると説明しました。しかし、これはイエスが単純に動詞"to be"を現在時制で使用したのでしょう。これとちょうど同じギリシャ語句がヨハ.9:9に起こっています。それは治癒を受けた盲人の隣人たちが"この人は、坐って乞食をしていた者でないか。ある人々はその人だと言い、他の人々は、いや、ただあの人に似ているいるだけだ"とお互い尋ね合せていました。あなたは"彼である、He is"と言うたことに注目して下さい。これは本来のギリシャ語にはないのですが、翻訳者が書き添えてたのです。その盲人は"私である、I am"と言いました。それと同じようにイエスも"私である、I am"と話したのです(ヨハ.8:58)。もしイエスが"私である"と話した事実が彼がその神である事を立証するなら、その盲人も"私はである"と言ったので、彼も神になるのです。しかし、それは、Yahwehの神の名、"I will be who I will be"(出.3:14)とは何の関係もないのです。
4. Kinnitatakse, et Jeesus meenutab tihti Jumala nime kui räägib: "Mina olen". Me juba rääkisime KÕRVALEPÕIGETES 3, et Jeesus aga samuti ka kõik teised surelikud inimesed, võivad kanda Jumala nime, mitte pidades seejuures silmas, et nad ise on Jumalaks endaks. Kuid võib olla, et Jeesus kasutab siin lihtsalt oleviku ajavormi sõnal "olema". Samasugune pilt tuleb ette mitmed värsid allpool, Johannese 9:9-as. Jeesus ravis terveks pimeda kerjuse ja see sai nägijaks. Imestunud inimesed küsisid üksteiselt, kas see on tõesti seesama pime, kes istus ja palus almust. Mõned ütlesid: "jah on". Aga teised: "on tema sarnane". Tema aga ütles: "olen mina". Võimalik, et te täheldate, et sõna "mina" on siin esile toodud kursiivina. See tähendab, et kreeka tekstis seda sõna ei ole, see on lisatud tõlkijate poolt. Terveks ravitud pime räägib: "Olen mina", see on niisamuti nagu ka Jeesus räägib Johannese 8:58. Kui me hakkame arvama, et Kristuse sõnad: "Mina olen", räägivad sellest, et Tema on Jumal, siis peame me tunnistama, et ka terveks ravitud pime, rääkis endast, et ta on jumal. Tuleb märkida siiski, et Jahve, Jumala nimi, tähendab tõepoolest: "Mina olen olemas" või lihtsalt "Mina olen".
4. Gyakran elhangzik az állítás, miszerint Jézus az isteni névre utal, amikor kimondja, hogy "én vagyok". A 3. Hozzáfűzésben kifejtettük, hogy Jézus és ténylegesen még a mindennapi emberek is, hordozhatják Isten nevét, anélkül, hogy az azt jelentené, hogy ők Istenek személyükben. Azonban az is meglehet, hogy Jézus itt egyszerűen a ‘lenni’ ige jelen idejét használja. A görög szövegben ugyanaz a szerkezet fordul elő a Jn.9:9-es versben is, néhány verssel később. A meggyógyult vak ember szomszédai azt kérdezgették egymástól, hogy ő vajon csakugyan az az ember- e, aki valaha ült és koldult: "Egyesek azt mondták, hogy ez az, mások pedig azt, hogy nem, csak hasonlít hozzá. De ő kijelentette: ‘Én vagyok az’". Az "az" nem található az eredeti szövegben, a fordítók által adattak a különböző fordításokhoz. A vak ember azt mondja "én vagyok", éppúgy ahogyan ezt Jézus is mondta a Jn.8:58-as versben. Ha azt állítjuk, hogy az a tény, hogy Jézus kijelentette, hogy "én vagyok" bizonyítja, hogy ő valóságos Isten , akkor arra a következtetésre kell jutnunk, hogy a vak ember szintén valóságos Isten. Azonban azt is figyelembe kell vennünk, hogy a ‘Jahve’ név, az isteni név valójában azt jelenti, ‘Vagyok, aki vagyok.’ (2Móz.3:14), s nem azt, hogy ‘én vagyok’.
4. Dažnai tvirtinama, kad sakydamas "Aš esu" Jėzus prisiima sau Dievo Vardą. Mes išaiškinome Papildyme 3, kad Jėzus, o ir visi paprasti žmonės, gali vadintis Dievo Vardu, bet tai nereiškia, jog jie tampa pačiu Dievo asmeniu. Bet gali būti, kad Jėzus čia paprasčiausiai naudoja veiksmažodžio "būti" esamąjį laiką. Lygia ta pati graikiška gramatinė konstrukcija sutinkama keliomis eilutėmis žemiau, Jn 9:9. Žmonės klausinėjo išgydytojo neregio, ar jis tikrai tas pats žmogus, kuris sėdėdavo elgetaudamas: "Vieni sakė: Tai jis. Kiti: Ne, tik panašus į jį. O jis atsakė: Tai aš". Graikiškame tekste nėra žodžio "tai", jis pridėtas vertėjų. Buvęs neregys sako tą patį, ką ir Jėzus Jn 8:58: "Aš esu". Jei tarsime, kad Kristaus žodžiai "Aš esu" įrodo, kad jis yra pačiu Dievu, tada mes turime padaryti išvadą, kad ir išgydytas neregys taip pat buvo "pačiu Dievu". Tačiau verta atkreipti dėmesį, kad Dievo Vardas Jahveh iš tikrųjų reiškia "Aš būsiu, kas aš būsiu" (Iš 3:14), o ne tik "Aš esu".
4. Често се тврди дека Исус алудира на Божественото Име кога вели, "Јас постојам" ('Јас сум'). Ние објаснавме во Осврт 3 дека Исус всушност и обични луѓе можат да го носат името Божјо, без тоа да значи дека се Самиот Бог лично. Меѓутоа, можеби Исус само го користи сегашното време на глаголот ‘бев’. Истата грчка творба се појавува во Јв.9:9 неколку стихови покасно. Соседите на слепиот човек кој беше излечен се прашуваа дали тој всушност бил истиот човек кој обично седеше и просеше : "Едни велеа: Тој е, а други Личи на него.Тој, пак, зборуваше: Јас сум". Слепиот човек вели "Јас сум", исто како и Исус што вели "Јас сум" во Јв.8:58. Ако речеме дека фактот што Исус рече "Јас сум" докажува дека е самиот Бог, тогаш треба да заклучиме дека и слепиот човек бил исто "самиот Бог". Меѓутоа, вредно е за бележење дека Јахве, Божественото Име, всушност значи "Јас ќе бидам кој што ќе бидам" (Исх.3:14 R.S.V. mg.) повеќе отколку "Јас сум".
Mara nyingi imedaiwa Yesu anataja katika kusema Jina la Mungu anaposema"Mimi niko". Tulieleza katika Tumeacha tulichokuwa tunaandika sehemu ya 3 ya kuwa Yesu na watu wa kawaida kweli wanaweza kuchukua Jina la Mungu, pasipo maana hii ya kwamba wao ni Mungu mwenyewe katika mtu. Walakini, inaweza kuwa kwamba Yesu anatumia kiarifa cha wakati uliopo'kuwa'. Muundo wa maneno mamoja kwa Kiyunani unatokea katika Yn. 9: 9 mistari michache inayofuata. Majirani wa yule mtu kipofu aliyeponywa waliulizana ikiwa kweli alikuwa mtu yule aliyekuwa akikaa na kuomba:"Wengine walisema, huyu ndiye: wengine walisema, Amefanana naye: Lakini yeye mwenyewe alisema, Mimi (ndiye). Hivyo mtu kipofu anasema"Mimi", kiasi kama Yesu aliposema"mimi niko"anathibitisha kwamba yeye ni Mungu kabisa, Basi inatubidi tuseme kwamba naye kipofu pia alikuwa"Mungu kabisa". Lakini, inafaa kujua kwamba Yahweh - au Kiswahili YAHU Jina la Mungu, kwa kweli maana yake ni"Mimi nitakuwa ambaye mimi nitakuwa"(Kut. 3:14 - kwenye pambizo la Biblia ya Kiingereza ya R.S.V. na R.V) kuliko kuwa "Mimi niko".
  Bible Basics Digression...  
Ovo se razvija u ranim stihovima poglavlja 2: "jedne misli budite ... u poniznosti jedni drugi smatrajte... ne starajte se samo svaki za svoje, nego i za ono što se tiče drugih! Neka u vama bude isto mišljenje kao i u Kristu Isusu" ((poenta pisca je: stanje uma... 'jednog uma budite... u poniznosti uma... ista uma kao i...') Fil.2:2-5).
2) - On doit considérer attentivement le contexte de ce message. Paul ne commence pas à parler de Jésus tout simplement comme cela "à l’improviste". Dans Philippiens 1:8, il réfère au caractère de Jésus. Dans Philippiens 1:27, Paul commence à parler de l’importance de l’état de l’esprit. Et il développe cela dans les premiers versets du chapitre 2: "Étant d’un seul accord, d’un seul esprit... en humilité d’esprit...que chacun ne se concerne pas que de ses propres choses, mais des choses des autres aussi. Laissez cet esprit se manifester en vous, lequel esprit se manifestait en Jésus-Christ aussi..." (Philippiens 2:2-5). Les versets qui suivent (Philippiens 2:5-11) concernent donc l’esprit d’humilité que Jésus manifestait, et non son changement de nature.
De context van dit schriftgedeelte moet nauwkeurig worden bekeken. Wat Paulus over Jezus begint te zeggen komt niet zomaar uit de lucht vallen. Hij wijst op de gezindheid van Jezus in Filippenzen 1:8; 2:5. In Filippenzen 1:27 spreekt Paulus over het belang van onze eigen gezindheid. Dit wordt uitgewerkt in de eerste verzen van hoofdstuk 2: "maakt mijn blijdschap volkomen door eensgezind te zijn, een in liefdebetoon, een van ziel, een in streven . . . ieder lette niet slechts op zijn eigen belang, maar ieder lette ook op dat van anderen. Laat die gezindheid bij u zijn, welke ook in Christus Jezus was" (Filippenzen 2:2-5). Paulus spreekt dus van het belang om een gezindheid te hebben zoals Jezus die heeft. Hij wijdde zich nederig aan het dienen van anderen. De verzen die volgen zijn een commentaar op de nederige gezindheid die Jezus liet zien, in plaats van dat zij spreken van een verandering van natuur.
2.この句節の文脈は注意して考察せねばならないのです。パウロはイエスに対して'出しぬけに'話しを始めたのでないのです。ピリ.1:8で、彼はイエスの心に対して言及しました。またピリ.1:27では、パウロが私たちの心の状態の重要さに関して話しています。これが2章の始めの句節らに展開されました。"どうか同じ思いとなり、... へりくだった心を持って互いに人を自分よりすぐれた者としなさい。各々、自分のことばかりでなく、他人のことも考えなさい。キリスト.イエスにあって抱いているのと同じ思いを、あなたがたの間でも互いに生かしなさい"(ピリ.2:2-5)。従ってパウロは他の人たちに謙遜に奉仕する、イエスが持っている心を持たなければならないと話しているのでした。それゆえに、その句節に続く句節は、何か本性の変化に関して話しているのでなく、イエスが確証している謙遜な心に対して解説しているのです。
Daar moet baie noukeurig na die konteks van hierdie Skrifgedeelte gekyk word. Paulus begin nie net uit die bloute uit van Jesus praat nie. Hy verwys na Jesus se denke, na sy gesindheid, in Filippense 1:8. Dan begin Paulus in Filippense 1:27 praat van die belangrikheid van ons denke, ons gesindheid. Dit word uitgebrei in die begin verse van hoofstuk 2: "deur eensgesind te wees en dieselfde liefde te hê, een van siel, een van sin . . . Julle moet nie elkeen na sy eie belange omsien nie, maar elkeen ook na die ander s’n. Want hierdie gesindheid moet in julle wees wat ook in Christus Jesus was" (Filippense 2:2-5). Paulus praat dus van die belangrikheid daarvan om 'n gesindheid soos die van Jesus te hê, wat toegewy is aan nederige diens aan ander. Die verse wat volg is derhalwe 'n kommentaar op die nederige gesindheid wat Jesus gehad het, dit praat nie van enige verandering van natuur nie.
2. Je třeba pečlivě uvažovat o kontextu celého citátu. Pavel nezačal mluvit o Ježíšovi „zčistajasna“. Poukazuje na Ježíšovo smýšlení ve Fp 2,5. Ještě dříve začíná mluvit ve verši 1,27 o důležitosti našeho stavu mysli. To je následně rozvinuto v prvních verších druhé kapitoly: „Buďte stejné mysli… jednoho smýšlení… v pokoře pokládejte jeden druhého za přednějšího než sebe; každý ať má na mysli to, co slouží druhým, ne jen jemu. Nechť je mezi vámi takové smýšlení, jako v Kristu Ježíši“ (v. 2-5). Pavel mluví o důležitosti stejného smýšlení jako má Ježíš, tedy takového, které je zasvěceno pokorné službě druhým. Tyto verše tedy spíše dokumentují pokoru mysli, kterou Ježíš demonstroval, než aby vyjadřovaly nějakou změnu přirozenosti.
2. Tuleks tähelepanelikult tungida selle lõigu sisusse. Paulus ei hakka rääkima "tühjast-tähjast". Natuke eespool, värsis 1:27, märgib ta ära meie mõtteseisundi tähtsust. Üksikasjalikumalt arendab ta seda ideed 2. peatüki alguses: "... olge üksmeelsed ja ühemõttelised ... leplikkuse järgi ... ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele. Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Jeesusel Kristusel" (Filippusele 2:2-5). Siit on näha, et Paulus räägib sellise mõtlemise omamise tähtsusest, nagu see oli Kristusel, kes pühendas end teiste alandlikku teenimisse. Värsid, mis jätkuvad, räägivad ennem vagadusest, mida Jeesus ilmutas, kui Tema sõnade kohta, mingist loomuse muutmisest.
2. Ennek a szakasznak a szövegösszefüggését szükséges figyelmesen megfontolnunk. Pál nem csupán a ‘fellegekből’ kezd el Jézusról beszélni. Jézus szeretetére utal a Fil.1:8-as versben. A Fil.1:27-es versben a lelkiállapotunknak a fontosságáról kezd el beszélni. Ezek vannak tovább fejtegetve a 2. fejezet első verseiben: "... ugyanaz a szeretet legyen bennetek, egyet akarva ugyanarra törekedjetek... és senki se a maga hasznát nézze, hanem mindenki a másikét is. Az az indulat legyen bennetek, ami Krisztus Jézusban is megvolt" (Fil.2:2-5). Pál tehát annak a fontosságáról beszél, hogy olyan lelkiállapottal bírjunk, mint amilyennel Jézus is, amely mások alázatos szolgálatára van elszánva. Az ezt követő versek ennélfogva azt a lelki alázatot fejtegetik tovább, melyet Jézus mutatott, és nem beszélnek Jézus természetének semmilyen fajta megváltozásáról sem.
2. Būtina atidžiai išnagrinėti šių eilučių kontekstą. Paulius nepradeda tiesiog iš niekur nieko kalbėti apie Jėzų. Šiek tiek aukščiau, Fil 1:27, Paulius pradeda nuo aiškinimo apie mūsų minčių, mūsų nusistaymo svarbą. Tas aiškinimas toliau pratęsamas 2 skyriaus pradžioje: "Laikysitės vienos minties, turėsite vienokią meilę, santaiką ir sutarimą... žiūrėkite kiekvienas ne savo naudos, bet kitų. Būkite tokio nusistatymo kaip Kristus Jėzus" (Fil 2:2-5). Taigi Paulius kalba apie tai, kaip yra svarbu turėti tokias mintis, tokį nusistatymą kaip Jėzaus, kuris pasireiškia nuolankiai su atsidavimu tarnaujant kitiems. Todėl ir po to sekančiose eilutėse aiškinama apie Jėzaus parodytą nuolankų nusistaymą, o ne kalbame apie kokį nors prigimties pakeitimą.
2. Контекстот на овој пасус мора да биде внимателно земен во обзир. Павле не почнува да говори за Исус 'од небо па в ребро'. Тој говори за свеста на Исус во 1:8. Назад во Филип.1:27 Павле почнува говор за важноста на состојбата на нашата свест. Тоа се одвива во раните стихови на поглавје 2: "бидете еднодушни, и едномислени... во понизна свест... не грижете се секој само за себе туку и за другите! Бидејќи вие треба да ги имате истите мисли, што ги има Исус Христос..." (Филип.2:2-5). Павле значи говори за важноста да се има една свест како онаа на Исус, која е предана на понизното служење на други. Стиховите кои следат се значи коментари за понизноста на свеста која ја изложи Исус, а не дека говорат за некаква промена на природата.
Maneno yenyewe ya fungu hili inabidi yapimwe kwa uangalifu. Paulo haanzi tu kusema kuhusu Yesu ‘nje ya utaratibu’. Anataja moyo wa Yesu katika Wafilipi1:8. Tukirudi katika Wafilipi 1:27 Paulo anaanza kusema umuhimu wa hali yetu ya moyo. Hii imekuzwa katika aya za awali za sura ya 2;"Mwe na nia moja….. roho- moyo mmoja…… mkinia mamoja….. kila mtu asiangalie mambo yake mwenyewe, bali kila mtu aangalie mambo ya wengine. Iweni na nia moyo uo huo ndani yenu, ambayo ilikuwamo pia ndani ya Kristo Yesu…"(Wafilipi 2:2-5).Basi Paulo anazungumzia umuhimu wa kuwa na moyo, nia kama wa Yesu, alijitoa kuwatumikia wengine kwa upole. Aya zinazofuata kwa sababu hii zinaainisha juu ya ubinadamu wa moyo ambao Yesu alionyesha, si kuzungumzia badiliko lolote la mwili.
  Bible Basics Digression...  
Putnik bi u doslovnoj pustinji objeručke prihvatio bilo kakvu priliku susreta s drugim putnikom da razgovora o mogućim problemima koji mogu uskrsnuti, da podijele iskustva. Tako mi u životnoj pustinji ovog zlog svijeta trebamo činiti svaki napor održavanja veze jedni s drugima.
Ainsi devrait-on se nourrir et boire, à l’exemple de Jésus; et c’est exactement ce que l’on fait chaque semaine à la cérémonie commémorative. En plus de cette réunion, ce devrait être un désir naturel de rencontrer ceux qui partagent le même Espoir. Un voyageur dans le désert profiterait de toute occasion possible de se joindre à d’autres voyageurs afin de discuter de leurs expériences et de problèmes qui restent encore peut-être à affronter. Il en est ainsi pour nous, qui voyageons dans le désert de la vie et de ce monde pervers; nous devrions faire des efforts pour se maintenir en rapport avec les uns et les autres. Souvent, les rencontres ne sont pas possibles physiquement, ou au moins pas aussi souvent qu’on aimerait; dans ce cas, on devrait profiter de tout autre moyen de rester en contact, comme par exemple, en s’écrivant, en lisant les périodiques, etc..
Niisiis peame me sööma ja jooma Jesuse eeskujul ja seda võime me teha iganädalastel mälestusteenistustel. Rääkides koosolekutest, tuleks alla kriipsutada meie loomulikust soovist kohtuda, et üheskoos jagada meie Lootust. Veeta kõrbes on ränduril heameel iga võimaluse üle kohata enda sarnast, et jagada kogemusi ja arutada eeloleva tee raskusi. Nii ka meie, meie raskes ja patuses elus, peame andma kõik jõuvarud, et hoida sidet üksteisega. Tihti ei saa sellistele kogunemistele kõik tulla, keda me tahaksime näha, kuid me peame kasutama igat võimalust sideme hoidmiseks kirjavahetuse teel, ajakirjade lugemisega jne.
Táplálkoznunk és innunk kell Jézus mintájára, melyet minden héten a Megemlékezés (Úrvacsora) által tehetünk meg. Az összejöveteleket illetőleg, természetes vágyunknak kell lennie, hogy találkozhassunk másokkal, akik osztoznak reménységünkben. Egy utas egy igazi pusztában két kézzel kapna minden lehetőség után, hogy egy másik utassal találkozhasson, hogy megbeszélhessék a lehetséges problémákat, amelyek előtt állnak, hogy megoszthassák tapasztalataikat. Nekünk is életünk e pusztaságában, ebben a bűnös világban, meg kell tennünk minden erőfeszítést az egymással való kapcsolattartásban. Gyakran nincs lehetőségünk találkozni egymással, olyan sokszor, amennyiszer szeretnénk, azonban ki kell használnunk minden alkalmat, hogy kapcsolatban maradhassunk egymással levelezés, telefon, magazinok olvasása stb. által.
Taigi mes turėtume tarsi malšinti alkį ir troškulį Jėzaus pavyzdžiu. Tą mes galime padaryti kiekviena savaitę atlikinėdami atminimo apeigas. Jei kalbėsime apie susirinkimus, tai reikia pasakyti, jog mes turėtume spontaniškai trokšti susitikimų su kitais tos pačios Vilties dalininkais. Keliautojas tikroje dykumoje pašoktų iš džiaugsmo gavęs kokią nors progą susitikti su kitu keliautoju ir aptarti įvairias problemas, su kuriomis galima susidūrti kelyje, bei pasidalinti patirtimi. Taigi šio gyvenimo dykumoje - nuodėmingame pasaulyje - mes turėtume stengtis kiek įmanydami, kad palaikytume ryšius vieni su kitais. Gyvendami kūne mes ne visada galime susitikinėti taip dažnai, kaip norėtume, bet mes turėtume panaudoti visas galimybes ryšiams palaikyti rašydami laiškus, skaitydami žurnalus ir t.t.
Така ние треба да јадеме и пиеме по примерот на Исус, кое што можеме да го правиме со помен службата секоја седмица. Говорејќи за состаноци, треба да ни е природна желба состанувањето со други кои ја делат нашата Надеж. Еден патник во дословна пустина би скокнал при некаква можност да се сретне со друг патник да разговора за можните проблеми кои можат да наидат, да поделат искуства. Па ние во пустината на животот од овој зол свет треба да правиме секаков обид да држиме контакт едни со други. Често тие средби не се можни колку што би сакале, но треба да ја земеме секоја прилика за држење врска со допишување, читање списанија и.т.н.
Basi tujishibe na kunywa katika mfano wa Yesu, ambao tunaweza kufanya kwa ibada ya kumbukumbu kila juma. Kusema mikutano, iwe ni nia yetu ya kawaida kukutana na wengine wanaoshiriki tumaini letu. Msafiri kwenye jangwa halisi atachukua fursa yoyote ili akutane na msafiri mwingine kwa kujadili matatizo ambayo yapo mbele, na kushiriki yatupatayo. Hivyo sisi katika jangwa la maisha ya ulimwengu huu mbaya tufanye kila juhudi kukutana na kila mmoja wetu. Mara nyingi mikutano hii haiwezekani katika mwili kama tunavyopenda sana, lakini tuchukue kila nafasi ya kuwasiliana kwa kuandikiana waraka, kusoma magazeti ya Biblia n.k