|
|
Tek bir ülke için farklı yöntemler kullanıldığında sonuçlar büyük ölçüde tutarlı olmakla beraber, sorunlu opioid kullanımın tahmini yaygınlık oranları ülkeler arasında büyük farklılıklar göstermektedir.
|
|
|
Estimates of the prevalence of problem opioid use at national level over the period 2000–04 range between 1 and 8 cases per 1 000 population aged 15–64 (based on midpoints of estimates). Estimated prevalence rates of problem opioid use differ greatly between countries, although when different methods have been used within one country the results are largely consistent. Higher estimates of problem opioid use are reported by Ireland, Italy, Luxembourg, Malta and Austria (5–8 cases per 1 000 inhabitants aged 15–64 years), and lower rates are reported by the Czech Republic, Germany, Greece, Cyprus, Latvia and the Netherlands (fewer than four cases per 1 000 inhabitants aged 15–64 years) (Figure 8). Some of the lowest well-documented estimates now available are from the new countries of the EU, but in Malta a higher prevalence has been reported (5.4–6.2 cases per 1 000 aged 15–64). One can derive from the limited data a general EU prevalence of problem opioid use of between two and eight cases per 1 000 of the population aged 15–64. However, these estimates are still far from robust and will need to be refined as more data become available.
|
|
|
Les estimations de la prévalence de l'usage problématique d'opiacés au niveau national au cours de la période 2000-2004 oscillent entre 1 et 8 cas par 1 000 personnes âgées de 15 à 64 ans (sur la base de moyennes estimatives). Les taux de prévalence estimés pour l'usage problématique d'opiacés varient considérablement entre les pays, même si, à l'intérieur d'un même pays, les résultats obtenus en utilisant différentes méthodes sont assez cohérents. Ce sont l'Irlande, l'Italie, le Luxembourg, Malte et l'Autriche qui rapportent les estimations les plus élevées de l'usage problématique d'opiacés (entre 5 et 8 cas par 1 000 habitants âgés de 15 à 64 ans), tandis que la République tchèque, l'Allemagne, la Grèce, Chypre, la Lettonie et les Pays‑Bas se situent au bas de l'échelle (moins de 4 cas par 1 000 habitants âgés de 15 à 64 ans) (Figure 8). Quelques-unes des estimations les moins documentées proviennent des nouveaux États membres de l'UE, mais Malte déclare un taux de prévalence supérieur (entre 5,4 et 6,2 cas par 1 000 habitants âgés de 15 à 64 ans). En partant des rares données disponibles, on peut déduire une prévalence globale dans l'UE de l'usage problématique d'opiacés comprise entre 2 et 8 cas par 1 000 habitants âgés de 15 à 64 ans. Cependant, ces estimations sont loin d'être solides et devront être affinées dès que des données supplémentaires seront disponibles.
|
|
|
Für den Zeitraum 2000 bis 2004 liegen die Schätzungen der Prävalenz des problematischen Opioidkonsums auf nationaler Ebene zwischen einem und acht Fällen je 1 000 Erwachsene im Alter zwischen 15 und 64 Jahren (bezogen auf die mittleren Schätzwerte). Hinsichtlich der geschätzten Prävalenzraten für den problematischen Opioidkonsum gibt es offenbar große Unterschiede zwischen den Ländern; andererseits ist festzustellen, dass auch wenn innerhalb eines Landes unterschiedliche Verfahren angewendet wurden, weitgehend kohärente Ergebnisse erzielt wurden. Höhere Schätzwerte für den problematischen Opioidkonsum meldeten Irland, Italien, Luxemburg, Malta und Österreich (fünf bis acht Fälle je 1 000 Einwohner im Alter zwischen 15 und 64 Jahren), während die Tschechische Republik, Deutschland, Griechenland, Zypern, Lettland und die Niederlande niedrigere Raten meldeten (weniger als vier Fälle je 1 000 Einwohner im Alter zwischen 15 und 64 Jahren) (Abbildung 8). Einige der niedrigsten gut dokumentierten Schätzungen liegen nun aus den neuen EU-Mitgliedstaaten vor, wobei jedoch aus Malta eine höhere Prävalenz gemeldet wurde (5,4 bis 6,2 Fälle je 1 000 Einwohner im Alter zwischen 15 und 64 Jahren). Aus den begrenzten Daten kann für die gesamte EU eine Prävalenz des problematischen Opioidkonsums zwischen zwei und acht Fällen je 1 000 Einwohner im Alter zwischen 15 und 64 Jahren errechnet werden. Diese Schätzungen sind jedoch bei weitem nicht verlässlich und müssen präzisiert werden, wenn mehr Daten vorliegen.
|
|
|
Las estimaciones sobre la prevalencia nacional del consumo problemático de opiáceos durante el período 2000-2004 oscilan entre uno y ocho casos por cada 1 000 habitantes de entre 15 y 64 años (basado en los promedios de las estimaciones). Las tasas de prevalencia estimadas de consumo problemático de opiáceos difieren en gran medida entre países, aunque cuando se han empleado distintos métodos en un mismo país, los resultados han sido notablemente coherentes. Las tasas más elevadas de consumo problemático de opiáceos se registraron en Irlanda, Italia, Luxemburgo, Malta y Austria (entre cinco y ocho casos por cada 1 000 habitantes de entre 15 y 64 años), mientras que las tasas más bajas fueron declaradas por la República Checa, Alemania, Grecia, Chipre, Letonia y los Países Bajos (menos de cuatro casos por cada 1 000 habitantes de entre 15 y 64 años) (gráfico 8). Algunas de las estimaciones bien documentadas que presentan unos resultados más bajos en la actualidad proceden de los nuevos Estados miembros de la UE, aunque Malta informó de una prevalencia más elevada (entre 5,4 y 6,2 casos por cada 1 000 habitantes de entre 15 y 64 años). A través de la limitada información disponible se puede determinar una prevalencia del consumo problemático de opiáceos en la UE de entre dos y ocho casos por cada 1 000 habitantes de entre 15 y 64 años de edad. No obstante, estas estimaciones distan mucho de ser totalmente fiables y será necesario concretarlas conforme se vayan facilitando más datos.
|
|
|
Os cálculos da prevalência do consumo problemático de opiáceos a nível nacional, no período de 2000 a 2004, situam-se entre um e oito casos por cada 1 000 habitantes com idades compreendidas entre 15 e 64 anos (utilizando os pontos médios das estimativas). As taxas estimadas da prevalência do consumo problemático de opiáceos apresentam grandes diferenças entre os países, embora nos casos em que foram utilizados métodos diferentes dentro do mesmo país os resultados sejam em grande medida coerentes. As estimativas mais elevadas são as comunicadas pela Irlanda, Itália, Luxemburgo, Malta e Áustria (5 a 8 casos por 1 000 habitantes com idades compreendidas entre 15 e 64 anos), e as taxas mais baixas são mencionadas pela República Checa, Alemanha, Grécia, Chipre, Letónia e Países Baixos (menos de quatro casos por 1 000 habitantes com idades compreendidas entre 15 e 64 anos) (Figura 8). Alguns dos cálculos mais baixos, bem documentados, actualmente disponíveis são provenientes dos novos Estados-Membros da UE, mas em Malta foi comunicada uma prevalência mais elevada (5,4–6,2 casos por 1 000 habitantes com idades compreendidas entre 15 e 64 anos). Dos poucos dados existentes é possível concluir que a prevalência geral do consumo problemático de opiáceos a nível da UE varia entre dois e oito casos por 1 000 habitantes com idades compreendidas entre 15 e 64 anos. Contudo, estas estimativas estão longe de estar adequadamente fundamentadas e terão de ser revistas quando existirem mais dados disponíveis.
|
|
|
Οι εκτιμήσεις για την επικράτηση της προβληματικής χρήσης οπιοειδών σε εθνικό επίπεδο κατά την περίοδο 2000–04 κυμαίνονται από 1 έως 8 περιπτώσεις ανά 1 000 κατοίκους ηλικίας 15–64 ετών (λαμβάνοντας τα διάμεσα σημεία του φάσματος των εκτιμήσεων). Τα ποσοστά επικράτησης της προβληματικής χρήσης οπιοειδών φαίνεται να διαφέρουν σημαντικά από χώρα σε χώρα, αλλά τα αποτελέσματα είναι σε μεγάλο βαθμό συνεπή όταν έχουν χρησιμοποιηθεί διαφορετικές μέθοδοι στην ίδια χώρα. Οι υψηλότερες εκτιμήσεις προβληματικής χρήσης οπιοειδών αναφέρονται από την Ιρλανδία, την Ιταλία, το Λουξεμβούργο, τη Μάλτα και την Αυστρία (5–8 περιπτώσεις ανά 1 000 κατοίκους ηλικίας 15–64 ετών), ενώ τα χαμηλότερα ποσοστά αναφέρονται από την Τσεχική Δημοκρατία, τη Γερμανία, την Ελλάδα, την Κύπρο, τη Λεττονία και τις Κάτω Χώρες (λιγότερες από τέσσερις περιπτώσεις ανά 1 000 κατοίκους ηλικίας 15–64 ετών) (Διάγραμμα 8). Μερικές από τις χαμηλότερες καλά τεκμηριωμένες εκτιμήσεις που είναι διαθέσιμες επί του παρόντος προέρχονται από τις νέες χώρες της ΕΕ, αλλά στη Μάλτα αναφέρθηκε υψηλότερη επικράτηση (5,4–6,2 περιπτώσεις ανά 1 000 κατοίκους ηλικίας 15–64 ετών). Από τα περιορισμένα στοιχεία μπορεί κανείς να συναγάγει γενική επικράτηση για την προβληματική χρήση ναρκωτικών σε επίπεδο ΕΕ που κυμαίνεται από δύο έως οκτώ περιπτώσεις ανά 1 000 κατοίκους ηλικίας 15–64 ετών. Ωστόσο, οι εκτιμήσεις αυτές δεν μπορούν να θεωρηθούν ασφαλείς και πρέπει να επανεξετασθούν όταν θα είναι διαθέσιμα περισσότερα στοιχεία.
|
|
|
Schattingen van de prevalentie van problematisch opioïdengebruik op landelijk niveau voor de periode 2000-2004 lopen uiteen tussen 1 en 8 gevallen per 1 000 personen in de leeftijdsgroep tussen de 15 en 64 jaar (op basis van de medianen van schattingen). De geschatte prevalentiepercentages van problematisch opioïdengebruik verschillen sterk van land tot land, maar als er in een bepaald land verschillende methoden zijn gebruikt, komen de resultaten in dat land grotendeels overeen. Hogere schattingen voor problematisch opioïdengebruik worden gemeld door Ierland, Italië, Luxemburg, Malta en Oostenrijk (5-8 gevallen per 1 000 personen in de leeftijdsgroep tussen de 15 en 64 jaar), en lagere schattingen worden gerapporteerd door Tsjechië, Duitsland, Griekenland, Cyprus, Letland en Nederland (minder dan 4 gevallen per 1 000 personen in de leeftijdsgroep tussen de 15 en 64 jaar) (Figuur 8). Sommige van de laagste, goed gedocumenteerde schattingen die nu beschikbaar zijn, betreffen de nieuwe EU-lidstaten, maar Malta meldt een hogere prevalentie (5,4-6,2 gevallen per 1 000 personen in de leeftijdsgroep tussen de 15 en 64 jaar). Uit de beperkte gegevens kan voor de EU een algemene prevalentie van problematisch opioïdengebruik van 2 tot 8 gevallen per 1 000 personen in de leeftijdsgroep tussen de 15 en 64 jaar worden afgeleid. Dit zijn echter zeer grove schattingen die bijgesteld moeten worden naarmate er meer gegevens beschikbaar komen.
|
|
|
Odhady prevalence problémového užívání opiátů na národní úrovni v období 2000–2004 se pohybovaly v rozmezí od 1 do 8 případů na 1 000 obyvatel ve věku 15–64 let (na základě středních hodnot odhadů). Odhadované prevalence problémového užívání opiátů se mezi zeměmi značně liší, ačkoli i přes použití různých metod v jedné zemi jsou výsledky velmi konzistentní. Vyšší odhady problémového užívání opiátů hlásí Irsko, Itálie, Lucembursko, Malta a Rakousko (5 až 8 případů na 1 000 obyvatel ve věku 15–64 let), nižší odhady Česká republika, Německo, Řecko, Kypr, Lotyšsko a Nizozemsko (méně než 4 případy na 1 000 obyvatel ve věku 15–64 let) (obr. 8). Jedny z nejnižších dobře podložených odhadů jsou v současnosti k dispozici z nových zemí EU, i když na Maltě byla hlášena prevalence vyšší (5,4 až 6,2 případů na 1 000 obyvatel ve věku 15–64 let). Z těchto omezených údajů lze odvodit celkovou prevalenci problémového užívání opiátů v EU v rozmezí 2 až 8 případů na 1 000 obyvatel ve věku 15–64 let. Tyto odhady však stále nejsou ani zdaleka pevné a bude nutné je zpřesnit, jakmile bude k dispozici více údajů.
|
|
|
Skønnene over udbredelsen af problematisk opioidbrug på nationalt plan i perioden 2000–2004 ligger på 1–8 tilfælde pr. 1 000 indbyggere i alderen 15–64 år (ved brug af midtpunkterne i skønnene). Den skønnede udbredelse af problematisk opioidbrug er meget forskellig fra land til land, selv om resultaterne er stort set konsistente, når forskellige metoder er blevet anvendt inden for ét land. Skønnene over problematisk opioidbrug er højere for Irland, Italien, Luxembourg, Malta og Østrig (5–8 tilfælde pr. 1 000 indbyggere i alderen 15–64 år), mens de er lavere for Tjekkiet, Tyskland, Grækenland, Cypern, Letland og Nederlandene (under 4 tilfælde pr. 1 000 indbyggere i alderen 15–64 år) (figur 8). Nogle af de laveste, velunderbyggede skøn, der nu foreligger, er fra de nye EU-lande, men i Malta er der meldt om en højere udbredelse (5,4–6,2 tilfælde pr. 1 000 indbyggere i alderen 15–64 år). På grundlag af de begrænsede data kan der udledes en generel udbredelse af problematisk opioidbrug i EU på mellem 2 og 8 tilfælde pr. 1 000 indbyggere i alderen 15–64 år. Disse skøn er dog langtfra solide og vil skulle justeres, efterhånden som der foreligger flere data.
|
|
|
Probleemse opioidide tarbimise levimus ühe riigi ulatuses ajavahemikul 2000–2004 ulatub ühest kuni kaheksa juhtumini 1000 inimese kohta 15–64aastaste vanuserühmas (näitajate keskmiste järgi). Probleemse opioidide tarbimise levimuse hinnangulised määrad on riigiti väga erinevad, kuid erinevate meetodite kasutamisel ühes riigis on tulemused suures osas kokkulangevad. Kõrgematest probleemse opioidide tarbimise määradest teatavad Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta ja Austria (5–8 juhtumit 1000 elaniku kohta 15–64aastaste vanuserühmas), ning madalamatest määradest teatavad Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Küpros, Läti ja Madalmaad (alla nelja juhtumi 1000 elaniku kohta 15–64aastaste vanuserühmas) (joonis 8). ELi uute riikide määrad on praegu kättesaadavate hästi dokumenteeritud määrade hulgas ühed kõige madalamad, kuid Maltal teatati kõrgemast levimusest (5,4–6,2 juhtumit 1000 elaniku kohta 15–64aastaste vanuserühmas). Piiratud andmetest saab tuletada probleemse opioidide tarbimise üldise levimuse ELis, mis ulatub kahest juhtumist kaheksa juhtumini 1000 inimese kohta 15–64aastaste vanuserühmas. Need määrad pole siiski kindlad ja neid tuleb täpsustada, kui kättesaadavaks saab rohkem andmeid.
|
|
|
Opioidien ongelmakäyttäjiä arvioidaan olleen vuosina 2000–2004 kansallisella tasolla 1–8 tapausta tuhatta 15–64-vuotiasta kohti (kun käytetään arvioiden vaihteluvälin keskiarvoa). Opioidien ongelmakäytön levinneisyyttä koskevat arviot vaihtelevat suuresti maiden välillä, mutta tulokset ovat hyvin yhdenmukaisia silloin, kun yhdessä maassa on käytetty useaa menetelmää. Korkeimpia arvioita opioidien ongelmakäytöstä ovat ilmoittaneet Irlanti, Italia, Luxemburg, Malta ja Itävalta (5–8 tapausta tuhatta 15–64-vuotiasta kohti), ja alhaisimpia arvioita ovat ilmoittaneet Tšekki, Saksa, Kreikka, Kypros, Latvia ja Alankomaat (alle neljä tapausta tuhatta 15–64-vuotiasta kohti) (kaavio 8). Jotkin alhaisimmista nyt saatavilla olevista vahvistetuista arvioista ovat peräisin uusista EU-maista, mutta Malta on ilmoittanut melko korkean levinneisyysasteen (5,4–6,2 tapausta tuhatta 15–64-vuotiasta kohti). Vähäisten tietojen perusteella arvioidaan, että opioidien ongelmakäyttäjiä on EU:ssa yleisesti 2–8 tapausta tuhatta 15–64-vuotiasta kohti. Arviot eivät kuitenkaan ole läheskään varmoja, ja niitä on tarkennettava sitä mukaa, kun tietoja saadaan lisää.
|
|
|
A problémás opiáthasználat előfordulására vonatkozó országos szintű becslések a 2000–04 közötti időszakban a 15–64 éves népességen belül 1000 főre 1–8 esetet jeleztek (a becslések felezőpontja alapján). A problémás opiáthasználat becsült előfordulási arányai országonként igen különbözőek, ugyanakkor egy országon belül különböző módszereket használva is nagy vonalakban következetes eredmények születtek. A problémás opiáthasználat becsült előfordulását magasabbnak jelentették Írországból, Olaszországból, Luxemburgból, Máltáról és Ausztriából (5–8 eset/1000 fő a 15–64 éves lakosságban), ezzel szemben Csehországból, Németországból, Görögországból, Ciprusról, Lettországból és Hollandiából alacsonyabb arányokat jeleztek (négynél kevesebb eset/1000 fő a 15–64 éves lakosságban) (Figure 8). A legalacsonyabb jól dokumentált becslések némelyike most az EU új országaiból érkezett, de Máltáról például magasabb előfordulásról számoltak be (5,4–6,2 eset/1000 fő a 15–64 éves korcsoportban). A korlátozott adatok alapján az EU egészére nézve a problémás opiáthasználat előfordulási aránya 1000 főre jutó 2–8 esetet jelent a 15–64 éves lakosságban. Ezek azonban messze nem szilárd becslések, és további finomításra szorulnak, amint több adat válik elérhetővé.
|
|
|
Nasjonale prevalensestimater for problembruk av opioider lå i perioden 2000-04 på mellom 1 og 8 tilfeller pr. 1 000 innbyggere i alderen 15-64 (basert på anslagenes midtverdi). Det er store variasjoner i prevalensestimatene mellom landene, men når forskjellige metoder brukes innenfor ett land, gir de i all hovedsak samsvarende resultater. Irland, Italia, Luxembourg, Malta og Østerrike rapporterer om høye estimater for problembruk av opioider (5-8 tilfeller pr. 1 000 innbyggere i alderen 15-64), mens Den tsjekkiske republikk, Tyskland, Hellas, Kypros, Latvia og Nederland rapporterer om lavere estimater (under 4 tilfeller pr. 1000 innbyggere i alderen 15-64) (figur 8). Noen av de laveste veldokumenterte anslagene vi nå har tilgjengelig, kommer fra de nye EU-landene, men Malta rapporterer om høyere prevalens (5,4-6,2 tilfeller pr. 1000 innbyggere i alderen 15-64). På grunnlag av disse begrensede dataene vil samlet prevalens av problembruk av opioider i EU ligge mellom 2 og 8 tilfeller pr. 1000 innbyggere i alderen 15-64. Disse anslagene er likevel langt fra sikre og vil måtte justeres etter hvert som flere data kommer inn.
|
