|
7. Вавилон и Асирија се често променливи фрази кај пророците; така, говорејќи за демисијата на царот вавилонски, v.25 вели "за да го погубам Асура" Пророштвата за Вавилон во Иса.47, се повторени во врска со Асирија во Наум 3:5,4,18 и Соф.2:13,15; и 2Лет.33:11, вели дека царот асирски го одведе Манасија заробен во Вавилон- покажувајќи ја променливоста на изразите. Амос 5:27 вели дека Израел ќе оди во заробеништво "зад Дамаск", т.е.
|
|
7. Babylone et l’Assyrie sont souvent interchangées dans les écrits des prophètes; c’est pourquoi, après avoir parlé du décès du roi de Babylone, Ésaïe 14:25 dit: "Je vais démembrer l’Assyrie...". Les prophéties au sujet de Babylone dans Ésaïe 47 sont répétées, mais avec l’Assyrie, dans Nahoum 3:5-4,18 et Sophonie 2:13,15; et 2 Chroniques 33:11 dit que le roi d’Assyrie emmenait Manassé prisonnier à Babylone - on peut donc voir que ces deux termes sont interchangeables. Amos 5:27 dit qu’Israël devait aller en captivité "au delà de Damascus", c.-à-d. en Assyrie; mais Étienne cite cela comme étant "au-delà de Babylone" (Actes 7:43). Esdras 6:1 montre Darius, le roi de Babylone, promulguant un décret pour la reconstruction du temple. Les Juifs louaient Dieu pour avoir tourné "le coeur du roi de l’Assyrie" (Esdras 6:22), montrant encore que les deux termes sont interchangeables. La prophétie d’Ésaïe 14, avec plusieurs autres dans Ésaïe, cadre bien avec le contexte de l’invasion Assyrienne par Sennachérib dans le temps d’Ézéchias; c’est pourquoi Ésaïe 14:25 décrit le démembrement de l’Assyrie. Ésaïe 14:13 est plus facile à comprendre si c’est au sujet des Assyriens blasphémateurs dont il parle, lesquels assiégeaient Jérusalem, voulant entrer et se saisir du temple et de s’en servir pour leurs dieux. Plus tôt, le roi Assyrien, Tilgath-Pilneser, avait probablement voulu faire la même chose (2 Chroniques 28:20-21); Ésaïe 14:13: "Car tu as dit dans ton coeur: Je vais monter au ciel...(ce qui est symbolique du temple et de l’arche - 1 Rois 8:30; 2 Chroniques 30:27; Psaumes 20:2,6; 11:4; Hébreux 7:26). Je vais siéger aussi sur le mon t de l’assemblée (le mont Sion où était le temple) aux côtés du nord" (Jérusalem - Psaumes 48:1,2).
|
|
7.バビロンとアッシリアは度々予言者たちの言葉に交替的に話されています。バビロン王の死去を話すに、"私はアッシリア人を私の地に打ち破る"(25節)と話しています。イザヤ47章にあるバビロンに対する予言は、ナホ.3:5、4、18;ゼパ.2:13、15ではアッシリアに対して繰り返して話していますが、代下.33:11ではその二つの言葉を交替的に使用して、アッシリアの王がマナセを捕虜としてバビロンに連れて行ったと話しています。アモ.5:27ではイスラエルが、ダマスカスのかなたに、すなわちアッシリアに捕らえ移ったと話していますが、ステパノはこれを"バビロンのかなた"と引用しています(使.7:43)。エズ.6:1はバビロンの王、ダリヨスが聖殿の再建に関して勅令を布告したと描写しています。ユダヤ人たちは"アッシリアの王の心を彼らに向かせた"のに対して神を誉め称えました(エズ.6:22)と、またその言葉を交替的に使用しているの示しています。イザヤ書にある他の予言と一緒にイザヤ14章の予言は文脈上、ヒゼキヤの時にセナケリブによるアッシリアの侵攻を話すのであるから、その25節ではアッシリアの人を我が地で破ったと描写しています。その13節はエルサレムを囲んでいる不敬なアッシリア人たちが、エルサレムに入り、彼らの神のために聖殿の器具を略奪しようとすることであると見たら理解しやすいのです。早くからアッシりアの王、テルガデ.ピルネセルはそのようにしようと欲していました(代下.28:20、21)。イザ.14:13は"あなたは先に心の内に言った、「私は天に(聖殿と約櫃の象徴、王上.8:30; 代下.30:27; 詩.20:2、6; 11:4; ヘブ.7:26)上り、私の王座を高く神の星の上におき、北(エルサレム ー詩.48:1、7)の果てなる集会の山(シオン山ー聖殿がいた所)に座する"。
|
|
Proroštva o Babilonu u Is.47 su ponovljena o Asiriji u Naumu 3:5,4,18 i Sof.2:13,15; i 2Dnev.33:11 veli da je asirijski kralj odveo Manasiju zarobljenog u Babilonu - pokazujući zamjenljivost termina. Amos 5:27 veli da su Izraelci trebali otići u zarobljeništvu "iza Damaska", tj. u Asiriju, ali Stjepan citira ovo kao "onkraj Babilona" (Djela 7:43). Jezdra 6:1 opisuje Darija kralja Babilona kako čini dekret o izgradnji hrama. Židovi su hvalili Boga jer "obrati srce cara Asirskoga" (Jezd.6:22) opet pokazujući da su zamjenljivi termini. Proroštvo Is.14, zajedno s mnogo drugih u Izaiji, lijepo se uklapa u kontekstu o asirijskoj najezdi Senahirima u vrijeme Ezekije, otud v.25 opisuje slom Asiraca. V.13 je lakši za razumijevanje kad govori o bogohulnim Asircima u opsadi Jeruzalema, koji su htjeli ući u Jeruzalem i osvojiti hram svojim bogovima. Ranije je asirijski kralj, Telgat-Felnasar, vjerojatno htio uraditi isto (2Dnev.28:20,21); Is.14:13: "A govorio si u srcu svom: izaći ću na nebo... (simbolično za hrama i kovčega - 1Car.8:30; 2Dnev.30:27; Ps.20:2,6; 11:4; Heb.7:26) i sješću na gori zbornoj (gora Zion gdje je bio hram) na strani sjevernoj" (Jeruzalem - Ps.48:1,2).
|
|
Aamose 5:27. värsis on öeldud, et iisraellased olid ümber asustatud "Damaskuse taha", see on Assüüriasse, aga Stefanos tsiteerib seda nii nagu "teispoole Pabüloni" (Apostlite teod 7:43). Esra 6:1. värss kirjeldab Pabüloni kuninga Daarjavesi tegevust, seoses koja ehituse lõpetamisega. Juudid tänasid Jumalat, selle eest, et Ta "pööras Assuri kuninga südame nende poole" (Esra 6:22). Siin on jälle täheldatav sündmuste ennetamine. Ettekuulutus Jesaja 14 peatükis, aga samuti ka paljud teised Jesaja ettekuulutused on täielikus kooskõlas kontekstiga Assüüria Sennahirimi armee sissetungiga Hesekia aegadel ja värss 25 (Jesaja 14) kirjeldab assüürlaste hävitamist. Värssi 13 on kergem mõista, kui selles on jutt Jeruusalema jumalavastasest kiusamisest assüürlaste poolt, assüürlaste püüdest tulla linna ja hõivata koda oma jumalate jaoks. Eelnevalt oli tahtnud Assüüria kuningas Tilgat-Pilneser teha sedasama (2Ajaraamat 28:20,21). Jesaja 14:13. värsis on sellest nii öeldud: "Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse (koja ja laeva sümbol - 1Kuningate 8:30; 2Ajaraamat 30:27; Laulud 20:2,6; 11:4; Heebrealastele 7:26) ja ma istun kogunemismäele (Siioni mäel oli koda) kaugel põhjamaal" (Jeruusalemas - Laulud 48:1,2).
|
|
Az Ézs.14 (vő Ézs 47) fejezetében szereplő Babilóniáról szóló próféciák meg vannak ismételve Asszíriára vonatkozólag a Náh.3:5,4,18; Zof.2:13,15 és 2Krón.33:11-es versekben, ahol az szerepel, hogy Asszíria királya Manassét Babilonba vitte fogolyként - rámutatván a szavak felcserélhetőségére. Az Ám.5:27-es vers arról ír, hogy Izráelt Isten fogságba küldi "Damaszkuszon túlra", azaz Asszíriába, azonban István ezt úgy idézi, hogy "Babilonon túlra" (ApCsel.7:43). Az Ezsdr.6:1-es vers azt írja Dáriuszról, Babilónia királyáról, hogy kiadott egy parancsot a templom újjáépítésével kapcsolatban. A zsidók kérték Istent, hogy fordítsa hozzájuk "Asszíria királyának a szivét" (Ezsdr.6:22), ismét azt látjuk, hogy ezek felcserélhető szavak. Az Ézsaiás Könyv 14. fejezetének próféciája sok más ebben a könyvben szereplő próféciával együtt, tökéletesen összefügg az Ezékiás idejében történt asszírai invázió leírásával (Ézs 36 és 37) ; ennélfogva beszélhet a 25. vers az asszírok összetöréséről. A 13. verset könnyebb megérteni, ha az az istenkáromló asszírokról ír, akik megostromolták Jeruzsálemet, be akartak hatolni oda, és lefoglalni a templomot saját isteneik számára. Valamivel korábban az asszír király, Tilgat-Pileszer valószínűleg ugyanezt akarta tenni (2Krón.28:20,21), az Ézs.14:13-as vers pedig ezt írja: "Pedig ezt mondtad magadban: Fölmegyek az égbe... (a templom és a bárka szimbóluma - 1Kir.8:30; 2Krón.30:27; Zsolt.20:2,6, 11:4; Zsid.7:26) odaülök az istenek hegyére (Sion hegyére, ahol a templom volt) a messze északon" (Jeruzsálem - Zsolt.48:1,2).
|
|
7. Babilonas ir Asirija - tai pavadinimai, kurie pranašų knygose dažnai vartojami pakaitom; po kalbos apie Babilono karaliaus mirtį 25 eilutėje sakoma: "Aš sutriuškinsiu Asirietį...". Pranašystės apie Babiloną Iz 47 skyriuje pakartojamos Nah 3:5,4,18 ir Sof 2:13,15 pritaikant jas Asirijai; 2 Krn 33:11 sakoma, jog Asiriečių karalius nuvedė Manasą kaip belaisvį į Babiloną. Tuo parodomas tų pavadinimų tapatumas. Anot Am 5:27 Izraelis turėjo būti ištremtas į nelaisvę "anapus Damasko", t.y. į Asiriją, bet Steponas cituoja šiuos žodžius sakydamas "anapus Babilono" (Apd 7:43). Ezd 6:1 rašoma apie Darijų, Babilono karalių, duodantį įsakymą dėl šventyklos atstatymo. Žydai šlovino Dievą, nes Jis buvo "palenkęs prie jų Asirijos karaliaus širdį" (Ezd 6:22). Vėlgi šie pavadinimai sutapatinami. Ši pranašystė 14 skyriuje, kaip ir kitos Izaijo knygos pranašystės, gerai pritaikomos Asiriečių įsiveržimui vadovaujant Senacheribui Hezekijo laikais, todėl 13 eilutėje kalbama apie Asiriečio sutriuškinimą. 13 eilutę lengviau suprasti tarus, jog joje kalbama apie tai, kaip piktžodžiaujantys Dievui Asiriečiai apgulė Jeruzalę norėdami įsiveržti ir užgrobti šventyklą savo dievams. Anksčiau Asiriečių karalius Tiglat-Pilneseras matyt norėjo padaryti tą patį (2 Krn 28:20,21); "Tu sakei savo širdyje: Aš užžengsiu į dangų... (tai simbolizuoja šventyklą ir sandoros skrynią - 1 Kar 8:30; 2 Krn 30:27; Ps 20:3,7; 11:4; Žyd 7:26) aš sėdėsiu sandoros kalne (Siono kalnas, kur buvo šventykla) šiaurio šlaituose (Jeruzalėje - Ps 48:2,3)".
|
|
Babeli na Ashuri mara nyingi wanabadilishana maneno katika manabii; hivi akiisha kusema kifo cha mfalme wa Babeli, Msta. 25 unasema "Nitamvunja huyo mwashuri ……" Unabii kuhusu Babeli katika Isa. 47 umerudiwa kuhusu Waashuri kwa Nahumu 3: 5, 4, 18 na Sefania 2: 13,15; na Nyaka. 33: 11 kusema kwamba mfalme wa Ashuri (alimchukua) alimtwaa manase utumwani Babeli - ni kuonyesha kubadilishana kwa kuita maneno. Amosi. 5: 27 unasema kwamba Israeli walikuwa wanakwenda utumwani "mbali kupita Dameski"yaani Ashuru, lakini Stefano ananukuu mstari huu kuwa"mbali kupita Babeli" (Matendo. 7: 43). Ezra 6:1 ni maelezo ya Dario mfalme wa Babeli akitoa amri ya kujenga tena hekalu. Wayahudi walimtukuza Mungu kuugeuza"Moyo wa mfalme wa Ashuru" (Ezera. 6: 22), tena inaonyesha kwamba ni maneno yanayobadilishana. Unabii wa Isaya 14, pamoja na mwingi mwingine kwa Isaya, unapatana vema kwa maneno ya uvamizi wa Sennakeribu kipindi cha Hezekia, huo mst. 25 unaeleza kuvunjwa kwa mwashuri. Msta. wa 13 ni mwepesi kuufahamu ikiwa unazungumzia kuhusu maneno ya kufuru ya kuuhusuru Yerusalemu Waashuri, walitaka kuingia Yerusalemu na kuteka hekalu kwa ajili ya miungu yao. Awali mfalme wa Ashuru, Tiglath -pileseri, pengine alitaka kufanya yale yale (2 Nyak. 28: 20, 21); Isa. 14: 13 "Maana umesema moyoni mwako, nitapanda mpaka mbinguni ….. (ya mfano wa hekalu na sanduku la agano - 1 Fal. 8: 30; 2 Nyak. 30: 27; Zab. 20: 2, 6; 11: 4 Ebra. 7: 26). Nami nitaketi juu ya mlima wa makutano (mlima sayuni lilipokuwa hekalu) katika pande za mwisho za Kaskazini"(Yerusalemu - Zab. 48: 1, 2).
|