|
|
В Словакия, Македония, България и Румъния (и в по-малка степен и на други места) регионалните норми се развиват, но основната пречка за по-нататъшното им разпространение и приемане е ниското ниво на грамотност сред ромите. За съжаление, ромите имат други по-важни проблеми, отколкото да се грижат за своя красив и древен език, най-близък европейския роднина на санскрит.
|
|
|
Kõik mustlased on kaks- või mitmekeelsed ja sageli loobuvad oma keelest. Ometi elab mustlaskeel vägagi, eriti Ida-, Edela- ja Kesk-Euroopas. Raske on kindlaks määrata kõnelejate arvu, aga arvatavasti räägib seda 3-4 miljonit inimest peaaegu kõigi Euroopa riikide peale kokku, mis teeb sellest kõige laiemalt levinud keele Euroopas. Mustlaskeel on ühtlasi kirjakeel küllaltki rikkaliku moodsa kirjandusega, aga ilma üldiselt tunnustatud kirjaviisi, ühtlustatud grammatika või sõnavarata. Mitmesugused püüdlused luua standardkeel on päädinud kesise eduga. Regionaalsed normid arenevad Slovakkias, Makedoonias, Bulgaarias ja Rumeenias (ning väiksemas ulatuses ning juhuslikult kõikjal), aga nende laiema leviku ja tunnustamise peamine takistus on mustlaste madal kirjaoskuse tase. Kahjuks on mustlastel teisi, olulisemaid probleeme kui kanda hoolt oma kauni ja iidse keele eest, mis on Euroopa keelte seas sanskriti keele kõige lähem sugulaskeel. Mustlaskeele kasutus Internetis näitab üles kalduvust ühtlustamisele, mis mängib ilmselt otsustavat rolli standardkeele arengus tulevikus. Mingil määral tunnustatakse mustlaskeelt vähemuskeelena Kosovos, Makedoonias, Rumeenias, Horvaatias, Slovakkias, Sloveenias, Saksamaal, Soomes, Ungaris, Norras, Rootsis ja Austrias.
|
