|
|
Ruten, der løber igennem Pakistan, Iran og Tyrkiet, deler sig i en sydlig gren gennem Grækenland, Den Tidligere Jugoslaviske Republik Makedonien, Albanien, Italien, Serbien, Montenegro og Bosnien-Hercegovina og en nordlig gren gennem Bulgarien, Rumænien, Ungarn, Østrig, Tyskland og Nederlandene, som fungerer som et sekundært distributionscenter til andre vesteuropæiske lande.
|
|
|
Heroiin tuuakse Euroopasse kaht peamist kaubateed pidi. Ajalooliselt tähtsal Balkani marsruudil on jätkuvalt oluline roll heroiini salakaubaveos. Pärast transiitvedu läbi Pakistani, Iraani ja Türgi hargneb marsruut lõunaharuks, mis kulgeb läbi Kreeka, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Albaania, Itaalia, Serbia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina, ning põhjaharuks, mis kulgeb läbi Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Austria, Saksamaa ja Madalmaade, kusjuures viimane on teine jaotuskeskus edasitoimetamiseks teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Heroiini konfiskeerimised 2004. a näitavad, et salakaubana edasi toimetatavate koguste osas on lõunaharu praeguseks sama oluliseks muutunud kui põhjaharu (WCO, 2005; INCB, 2006a). 1990ndate aastate keskpaigast peale tuuakse heroiini salakaubana Euroopasse üha sagedamini (aga väiksemas ulatuses kui Balkani marsruute pidi) mööda “siiditeed” läbi Kesk-Aasia (eelkõige läbi Türkmenistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani), Kaspia mere ja Venemaa Föderatsiooni kaudu, läbi Valgevene ja Ukraina Eestisse, Lätisse, mõnesse Põhjamaasse ja Saksamaale (Reitoxi riikide aruanded, 2005; CND, 2006; INCB, 2006a). Kuigi need marsruudid on kõige olulisemad, on mõned Araabia poolsaare riigid (Omaan, Araabia Ühendemiraadid) saanud läbi Lõuna- ja Edela-Aasia Euroopasse toimetatavate heroiinipartiide transiitriikideks (INCB, 2006a). Lisaks konfiskeeriti Euroopasse (ja Põhja-Ameerikasse) transporditavat heroiini 2004. a Ida- ja Lääne-Aafrikas, Kariibi mere riikides ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas (CND, 2006).
|
