|
|
Legaalsete narkootikumide kontrollimeetmed aitavad luua normatiivse aluse, mille põhjal saab arendada välja muud ennetusmeetmed. Ühiskondlikud normid, mis toetavad tubaka ja alkoholi tarbimist ning sallivad nende mõju inimeste käitumisele, on tuntud riskifaktorid, mis soodustavad pooldavat suhtumist ebaseaduslikesse uimastitesse ja nende tarbimist (Becoña, 2002). Vastupidiselt üldlevinud arvamusele mõjutab kontrollipoliitika ühiskondlikke norme palju rohkem kui massimeedia kampaaniad või harivad programmid (Hawks et al., 2002; Canning et al., 2004). Eurostat (2002) võrdles tubaka kontrollimeetmeid ja laste/noorukite suitsetamise näitajaid ELi liikmesriikides ning leidis, et on olemas seos tubaka suhtes rakendatava kontrollipoliitika ranguse (reklaamikeeld, vanusepiir ostmisel, piirangud, jne) ja suitsetamisharjumiste vahel. Leiti, et riikides, kus vastav poliitika on suhteliselt leebe (nt Taanis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis) on suitsetamise tase noorukite hulgas kõrgem kui riikides, kus kontroll on rangem (nt Prantsusmaal, Rootsis ja Norras). On teada, et ennetava sekkumise mõju on piiratud, kui ühiskondlikud normid ja põhimõtted töötavad sellele vastu või ei toeta seda. ELi ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni algatused (Aspect Consortium, 2004) selles vallas on saavutanud edu ning liikmesriigid ühendavad üha sagedamini tubaka suhtes rakendatava kontrollipoliitika uimastitarbimise ennetamisega.
|