|
|
Yleinen perhelähtöinen ehkäisevä huumetyö, lähinnä vanhemmille tarjottavat iltatilaisuudet, luennot, seminaarit ja työpajat, on yhä suosittua useissa jäsenvaltioissa (Saksa, Ranska, Kypros ja Suomi), vaikka sen tehokkuudesta ei olekaan näyttöä (Mendes et al., 2001).
|
|
|
Paljudes liikmesriikides (Saksamaal, Prantsusmaal, Küprosel ja Soomes) on endiselt populaarne kõikehõlmav perekonnapõhine ennetustöö, peamiselt lastevanematele mõeldud õhtused üritused, loengud, seminarid ja töötoad, hoolimata tõendite puudumisest sellise tegevuse efektiivsuse kohta (Mendes et al., 2001). Siiski on Kreekas, Hispaanias, Iirimaal ja Norras toimunud huvitavaid arenguid perekonnaga koos tehtavas valikulises ennetustöös uuenduslike kontseptsioonide kasutuselevõtmise kaudu, mis vaatavad kaugemale narkoprobleemidega perekondadest/lapsevanematest ning tunnistavad sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste tegurite rolli uimastitarbimises. Madalmaades jõuti immigrantidest lapsevanematele mõeldud narkoennetusprojektide hindamisel järeldusele, et immigrantide võrgustike kaudu pakutavad standardiseeritud sekkumismeetmed, mille puhul naiste ja meestega tegeletakse eraldi, oleks mõeldav uus suund (Terweij ja Van Wamel, 2004). Norras võeti kolmes kommuunis kasutusele ja hindamisele lapsevanemate väljaõppeprogrammi Oregoni mudel, mis algupäraselt oli tõsiste käitumishäiretega laste perekondadele mõeldud väljaõppemeetod. Veel kahes riigis on võetud kasutusele Iowa perekondade tugevdamise programm. See aktiivse sekkumise pereprogramm ohustatud perekondadele ühendab endas õpilaste (vanuses 10–14 aastat) õpetamise meetodeid ja nende vanematele suunatud harivat programmi, eesmärgiga ennetada uimastitarbimist perekonna pädevuse ja perekondlike sidemete tugevdamise kaudu (Kumpfer et al., 2003).
|
