soos – Traduction – Dictionnaire Keybot

Spacer TTN Translation Network TTN TTN Login Deutsch English Spacer Help
Langues sources Langues cibles
Keybot 88 Résultats  biblebasicsonline.com  Page 8
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Die punte soos hierbo genoem maak dit moontlik om die volgende lys te maak van leringe wat die dief begryp het:-
8) - On peut donc conclure que le voleur sur la croix était au courant des doctrines suivantes:
8. Kõigest ülalpool öeldust on võimalik formuleerida olukordi, mida kurjategija ilmselt mõistis:
8. A fenti pontokból lehetőségünkben áll felsorolni a tanokat, melyeknek a gonosztevő nyilvánvalóan a tudatában volt:
8. Remiantis tuo, kas išdėstyta aukščiau, galima sudaryti sąrašą tų tikėjimo tiesų, kurias piktadarys tikrai suprato:
8. Од точките бележани погоре, може да се направи список на учењата кои крадецот очевидно ги сфатил:
8.Kutokana na vipengele kujulikana hapo juu, yawezekana kutoa orodha ya mafunzo ambayo mnyang’anyi ni dhahiri aliyafahamu:
  Bybel Beginsels Inset 1...  
"Ek het die Gees soos 'n duif uit die hemel sien neerdaal" (Johannes 1:32)
"Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat" (Johannese 1:32);
"Aš mačiau Dvasią... nusileidžiančią iš dangaus" (Jn 1:32)
‘Roho akishuka kama hua toka Mbinguni’ (Yoh. 1:32)
  Bybel Beginsels Studie ...  
Wat is die betekenis van die doop soos dit in Romeine 6:3-5 verduidelik word?
D’après Romains 6:3-5, que veut-on dire par le baptême?
Kuidas selgitatakse ristimise tähendust Roomlastele 6:3-5-es?
Mi a víz alámerülés jelentősége a Róm.6:3-5 alapján?
Кое е значењето на крштевањето објаснато во Рим.6:3-5?
Maana yake nini Ubatizo ulioelezwa kwa Warumi 6:3-5?
  Bybel Beginsels Studie ...  
Christus was soos ons maar het ons nie verteenwoordig nie
Krist je bio poput nas ali ne predstavlja nas
Kristus byl jako my, ale nezastupoval nás;
Kristus oli meie sarnane, kuid Ta esindas meid.
Krisztus olyan volt mint mi, azonban nem képvisel minket
Kristus buvo kaip mes, bet jis neatstovauja mums
Kristo alikuwa kama sisi lakini hatuwakilishi
  Bybel Beginsels Appendi...  
Die ‘drie eenheid’, soos algemeen aanvaar word deur die Christendom as 'n doktrine word nie in die Bybel geleer nie.
7.1 'Trinitet' kakvim je općenito shvaćen u kršćanstvu je nauk koji nije naučavan u Bibliji.
7.1 "Kolmainsus", nagu seda laialdaselt mõistetakse kristluses, on seisukoht, mis ei leia peegeldust Piiblis.
7.1 A ‘Szentháromságtan’, amely a keresztény világ elfogadott tanítása, egy olyan doktrína, amelyet a Biblia nem tanít.
7.1 Plačiai krikščioniškame pasaulyje pripažistamos "trejybės" doktrinos nemokoma Biblijoje.
7.1 'Тројството' како што е широко сфатено во христијанството е учење кое не е учено во Библијата.
‘Utatu’ kama kwa upana unavyofahamika katika Ufalme wa Kikristo ni elimu ambayo haijafundishwa katika Biblia.
  Bybel Beginsels Studie ...  
In watter van die volgende opsigte was Jesus soos ons?
De quelles des façons suivantes Jésus était-il comme nous?
Ai ishte drejtpërdrejt i barabartë me Perëndinë.
U koji je od slijedećih načina Isus bio poput nas?
V kterém z následujících výroků vystupoval Ježíš stejným způsobem jako my?
Han var direkte ligeværdig med Gud
Milles allpool loetletust oli Jeesus meie sarnane?
A következők közül melyekben hasonlított Jézus hozzánk?
Kuriais žemiau išvardintais punktais Jėzus buvo panašus į mus?
תוישונאה וניתויווחו וניתונויסינ לכ תא ול היה
На кои од следниве начини беше Исус како нас?
Ni kwa njia zipi zifuatazo Yesu alikuwa kama sisi?
  Bybel Beginsels Studie ...  
Hy het net soveel soos God geweet
Il connaissait autant que Dieu
Ebbe un carattere perfetto come Dio
ب) توفرت له الصفات الكاملة مثل الرب
Ai kishte një karakter të përkryer si Perëndia
او مانند خداوند داراي كمال بود
Znao je koliko i Bog
věděl tolik jako Bůh;
Han havde et fuldendt væsen ligesom Gud
Ta teadis sama palju kui Jumalgi teadis.
Olyan sokat tudott, mint Isten
Jis žinojo tiek pat kiek Dievas
םיהולאל הווש היה אוה
Знаеше исто колку и Бог
Alijua sana kama Mungu
  Bybel Beginsels Inset 2...  
Hierdie hemelligame, sowel as die vrou, wat klaarblyklik in die hemelruim hang, kan nie letterlik wees nie. Sy kon nie letterlik met die son bekleed wees nie, of sterre so groot soos die aarde op haar letterlike kop gehad het nie.
La femme d’Apocalypse 12:1 est "habillée du soleil, avec la lune sous ses pieds; et sur sa tête, une couronne de 12 étoiles". Ces corps célestes, aussi bien que la femme, suspendus apparemment dans le ciel, ne peuvent pas être littéraux. Une femme ne peut pas être habillée littéralement du soleil, et coiffée d’étoiles.
De vrouw van vers 1 is “met de zon bekleed, met de maan onder haar voeten en een krans van twaalf sterren op haar hoofd;” Deze hemellichamen, alsook de vrouw, die klaarblijkelijk in de hemelruim hangen, kunnen niet letterlijk zijn. Zij kon niet letterlijk met de zon bekleed zijn, of sterren zo groot als de aarde op haar letterlijke hoofd gehad hebben.
Žena iz v.1 je "odjevena suncem, mjesec joj pod nogama, a na glavi vijenac od dvanaest zvijezda". Ova nebeska tijela, kao i žena, očito obješeni na nebo, ne mogu biti doslovni. Ona ne može doslovno biti odjevena suncem, ili imati zvijezde velike poput zemlje na njezinoj doslovnoj glavi.
Naine, keda on kirjeldatud kui "riietatut päikesega ja kuu tema jalge all, ja temal peas pärg kaheteistkümnest tähest" (värss 1). Kõik need taeva kehad, kui ka naine, kes on tõstetud nähtavasti taevasse, ei saa olla otsesed (tähttähelised). Ta ei saa tõepoolest olla riietatud päikesega või omada tähti, millest igaüks on maa suurune, oma peas.
Az első versben ezt olvashatjuk: "... egy asszony a napba öltözve, és a lába alatt a hold, a fején pedig tizenkét csillagból álló korona". Az ilyen égitesteket, mint amilyen ezé az asszonyé is, melyek látszólag a mennyben lebegnek, nem lehet szó szerint értelmezni. ezt nem lehet szó szerint érteni. Nem lehetséges, hogy a szó szoros értelmében legyen a "napba öltözve", vagy, hogy olyan hatalmas csillagok legyen a szó szerinti fején, mint a föld.
1 eilutėje aprašoma "moteris, apsisiautusi saule, po jos kojų mėnulis, o ant galvos dvylikos žvaigždžių vainikas." Kaip moteris, taip ir šie dangaus kūnai, tariamai pakibę danguje, negali būti tikri. Moteris tikrovėje negalėtų būti apsisiautusi saule, ar ant savo tikros galvos turėti didesnes už žemę žvaigždes.
Друг знак се јавува во небото во v.3- еден црвен змев. Тоа воопшто се зема како дословно небо, но зошто би било, кога за истото небо се говори во v.1 а тоа е јасно фигуративно? V.4 покажува како змевот фрла една третина од ѕвездите небесни на земјата. Ние видовме дека поради големината на ѕвездите и земјата, ова не може буквално да се однесува на ѕвезди или небо. Царството Божјо треба да се уреди на земјата (Дан.2:44; Мт.5:5), што нема да биде можно ако се уништи земјата (што би се случило) од огромни ѕвезди кои ќе паѓаат врз неа.
Mwanamke wa mstari wa 1 "amevikwa jua, na mwezi upo chini ya miguu yake, na juu ya kichwa chake taji za nyota kumi na mbili" Mkusanyiko huu wa mbinguni, vile vile na mwanamke, ni dhahiri walining’inia mbinguni, maneno hayawezi kuwa na maana hiyo. Mwanamke hawezi kuvikwa jua, au nyota kubwa kama dunia kuwa juu ya kichwa chake.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Dit is dus nie korrek om hierdie man as 'n voorbeeld te gebruik van iemand wat gered kan word deur net 'n geringe belangstelling in die Christendom te toon nie. Daar moet 'n begrip van die basiese leringe, soos wat die dief gehad het, wees.
On a donc bien tort d’utiliser l’exemple du voleur sur la croix pour conclure que n’importe qui peut être sauvé s’il montre le moindre intérêt au Christianisme; on a besoin, au contraire, de posséder une fondation doctrinale semblable à la sienne. Sans cette base de connaissance, il lui aurait été impossible de s’élever à un si haut degré de foi. Le Christ ne faisait aucune offre de salut à l’autre voleur, dont l’attitude était celle-ci: "Si tu es le Christ, sauves-toi, et nous avec". Ce dernier n’avait évidemment pas cette base doctrinale que l’autre possédait; et par conséquent, il ne pouvait trouver le vrai salut à la fin de ses jours malgré son intérêt passager envers le Christ.
それゆえに、誰でもキリスト教にわずかな関心を持っていても、その人は救われることが出来ると考えで、この十字架の犯罪者に事寄せるのは適切でないのです。彼が持っていたその基本的教理を持っていなければ救いを得ることが出来ないのです。これがない者は、その信仰と言う名の起き上がりを得ることが出来ないでしょう。キリストは、"あなたはキリストではないか。それなら、自分を救い、また私たちも救って見よ"と言ったこの態度の他の犯罪者には救いを与えることが出来ないのです。その人が言ったのは、'このイエスに何の望みがあるか。彼から得るものはなにもない'。それは、彼がキリストに対して関心を持っていたけれども、彼にはその第二の犯罪者の如く、世の末の日、本当に救われることが出来るその教理の認識が欠乏していたためでした。
Prema tome nije na mjestu koristiti ovoga čovjeka za ispriku u mišljenju da se svatko može spasiti ako pokaže i najmanjeg zanimanja u kršćanstvu; tu mora postojati vrsta naučnih osnova kakvih je on imao. Bez toga, on ne bi bio u stanje doseći vrhunac vjere koju je imao. Krist nije načinio nikakvu ponudu drugom lopovu, čije je držanje bilo, "Nisi li ti Krist? Spasi sebe i nas!". Tu je bio čovjek koji je govorio, "Ako ima ičega u ovu Isusovu rabotu, ne vidim zašto ne bi nešto dobio". Zbog svog nedostatka naučnog razumijevanja kojeg je drugi lopov imao on je bio nesposoban naći istinskog spasenja na svršetku svojih dana, usprkos njegovu prolaznom zanimanju u Krista.
Järelikult, ei või võtta näidet sellest inimesest, selle kinnituseks, et igaüks saab pääste, kui tal tekib väikseimgi huvi kristluse vastu; tal peab olema õpetuste alustest arusaamine, nagu sellel kurjategijal. Ilma selleta ei oleks ta saanud tõusta usu tippu, mida omas. Kristus ei lubanud teisele kurjategijale päästet, kellel oli teine suhtumine: "Kui sa oled Kristus, päästa siis ennast ja meid". See oli selline inimene, kes arvas nii: "Kui midagi ongi Jeesuse loos, ei näe ma põhjust, miks ka mina ei võiks midagi saada". Ta rääkis nii, sest ta ei teadnud õpetuse aluseid, aga teine kurjategija teadis ja sai aru oma võimatusest, saavutada päästet oma päevade lõpul, vaatamata oma huvile Kristuse õpetuse vastu.
Tehát nincs helye annak, hogy ennek az embernek a történetét felhasználjuk, mint mentséget arra a gondolatra, hogy mindenki meg lehet mentve, aki a leghalványabb érdeklődést is mutatja a kereszténység iránt, bizonyosan mindenkinek rendelkezni kell az olyan alaptanítások ismereteivel, amelyekkel ez az ember is bírt. Enélkül nem lehetett volna képes olyan szintű hitre jutni, amilyenre emelkedett. Krisztus semmilyen ígéretet sem tett az üdvösségre vonatkozólag a másik gonosztevőnek, akinek az volt a hozzáállása, hogy "Mentsd meg magadat és minket is". Itt az olyan ember szólal meg, aki így gondolkozik: ‘Ha van valami igazság ennek a Jézusnak a dolgaiban, nem értem miért nem kaphatnék valamit tőle én is’. Mivel ő nem rendelkezett olyan ismeretekkel a tanok felől, amilyennel a másik gonosztevő, képtelen volt megtalálni az igazi üdvösséget élete végső napján, futólagos Krisztus iránti érdeklődésének a dacára.
Todėl negalima remiantis šio žmogaus pavyzdžiu įrodinėti, kad bet kas gali būti išgelbėtas, jei tik parodys bent mažiausią susidomėjimą krikščionybe; būtina suprasti pagrindines tikybos tiesas, kurias tas žmogus žinojo. Be šito jis nesugebėtų pasiekti tokios tikėjimo aukštumos. Kristus nepasiūlė jokio išgelbėjimo kitam piktadariui, kurio požiūris buvo toks: "Argi tu ne Mesijas? Išgelbėk save ir mus!". Čia matome žmogų, kuris sako: "Jei tas Jėzus yra šio to vertas, kodėl gi ir aš negalėčiau kažko iš to gauti". Priešingai nei kitas piktadarys, jis nesuprato tikėjimo tiesų, ir būtent todėl nesugebėjo pasiekti tikro išgelbėjimo savo dienų pabaigoje, nepaisant trumpalaikio susidomėjimo Kristumi.
И према тоа не приличи да се користи овој човек за изговор во мислењето дека секој може да биде спасен ако покаже и најмал интерес за христијанството, мора тука да постои видот на доктринерска темелност која ја имаше тој. Без тоа, тој не ќе ја достигнеше верата што ја имаше. Христос не направи никаква понуда на спасение до другиот крадец, чиј став беше, "Ако си Ти Христос, спаси Себеси и нас". Тоа беше човек кој вели, 'Ако има нешто во оваа Исусова работа, не гледам зошто не би добил и јас нешто'. Поради недостигот на доктринерско разбирање кое го имаше вториот крадец, беше неспособен да најде вистинско спасение на крајот од своите дни, неговиот минлив интерес во Христа не истраи.
Basi hakuna maana kumtumia mtu huyu kuwa ni udhuru wa kudhania ya kuwa mtu yeyote anaweza kuokoka kama akionyesha kidogo mapenzi kwenye Ukristo; inabidi pawepo msingi wa aina ya mafundisho aliyokuwa nayo. Bila hivi, asingekuwa na uwezo wa kuinuka kufikia imani aliyokuwa nayo. Kristo hakumpa tumaini lolote la wokovu yule mnyang’anyi mwingine, ambaye msimamo wake ulikuwa "Ukiwa ndiwe Kristo jiokoe mwenyewe na sisi". Huyu alikuwa ni mtu aliyesema, "Kama kuna shughuli yoyote kwa huyu Yesu, sioni kwa nini nisipate jambo lingine". Ni kwa sababu alikosa ufahamu wa mafundisho ambayo mnyang’anyi wa pili alikuwa nayo ambapo hakuweza kupata wokovu wa kweli mwishoni mwa siku zake, ijapokuwa mapenzi yake yalikuwa yakipita kwa Kristo.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Die gedagte is voorgelê deur mense soos H.W. Armstrong se "Plain Truth" organisasie dat die beloftes aan Abraham vervul is in die Britte en die Amerikaners wat, so word dit beweer, die stamme van Efraim en Manasse is.
Cette idée a été émise par des personnes telles que M. H.W. Armstrong et son organisation "Plain Truth", qui proclament que les promesses à Abraham ont été remplies par les peuples anglais et americain, lesquels seraient les tribus d’Éphraïm et de Manassé. Les membres du mouvement de ce "Israëlisme anglais" croient que les rois et reines d’Angleterre descendent de la lignée de Judah, laquelle commençait avec le roi David. Afin de justifier leurs théories, ils ont eu à conclure que les Juifs ont été rejetés comme peuple de Dieu, et que les peuples anglais ont été choisis à leur place.
この考えはH.W.Armstrongの'Plain Truth'の団体が提案しているのであって、神がアブラハムにしたその約束はブリトンとアメリカの人たちに成就されたと言いながら、彼らがエフライムとマナセ部族であると主張しているのです。'British - Israel'運動の会員は英国の王や女王がダビテ王が始めたそのユダ部族から出た子孫であると信じています。彼らの論議を正当化するために、彼らはユダヤ人たちは神に拒絶され、その代りにブリトン族が選ばれたと結論するのです。
Ideja je bila iznijeta od onih H.W. Armstrong-ova kova 'Plain Truth' organizacije da su obećanja Abrahamu ispunjena u britanskom i američkom narodu, koji, tvrdi se, su plemena Efrema i Manasije. Članovi pokreta 'britanskih Izraelaca' vjeruju da kraljevi i kraljice Engleske vode porijeklo kroz liniju Jude koja je počela s kraljem Davida. Da bi opravdali svoje teorije, morali su zaključiti da su Židovi odbačeni kao Božji narod i da su umjesto njih izabrani Britanci.
"Britannia Iisraelimeelsuse" liikumise liikmed arvavad, et Inglise kuningad ja kuningannad jätkavad oma päritolu Juuda liinis, kes algas kuningas Taavetist. Oma teooreetilise eesmärgi kinnituseks, pidid nad tegema järelduse, et juudid kui "Jumala rahvas", heideti kõrvale, aga nende asemele valiti briti rahvad.
Az az elképzelés volt előterjesztve az olyan szervezetek által, mint a H.W.Armstrong’s ‘Plain Truth’, azaz ‘Egyszerű Igazság’, hogy az Ábrahámnak tett ígéretek az angol és amerikai emberekben teljesedtek be, akik, állításuk szerint, Efraim és Manassé törzsei. A ‘British Israelite’ mozgalom tagjai hiszik, hogy Anglia királyai és királynői leszármazottak azon a júdai vonalon, amely Dávid királlyal kezdődött. Annak érdekében, hogy igazolhassák elméletüket, arra a következtetésre kellett jutniuk, hogy a zsidók el lettek vetve, mint Isten népe, és az angolok lettek helyettük kiválasztva.
Оваа идеја беше претставена од видот на H.W. Armstrong-ова 'Plain Truth' организација, дека ветувањата до Авраам беа исполнети во британските и американските народи, кои, се тврди, се племињата на Ефрем и Манасиј. Членовите на движењето 'Британски Израелци', веруваат дека кралевите и кралиците на Англија се потомството преку линијата од Јуда, која што почна од цар Давид. За да ги оправдаат своите теории, мораа да заклучат дека Евреите беа како Божји народ отфрлени и британскиот народ избран наместо нив.
Wazo limetangulizwa mbele na mtu kama H.W. Armstrong katika 'Ukweli dhahiri’ wa muungano wa ahadi alizoahidiwa Abrahamu zimetimilika kwa Waingereza na watu wa Amerika, ambao, imedaiwa ni wa kabila la Efraimu na Manase. Washirika wa Uisraeli wa Uingereza wanaamini kwamba Wafalme na malkia wa Uingereza wametokea kwa Wayahudi walianza na mfalme Daudi ili kuhakikisha nadharia zao wameweza kusema kwamba Wayahudi wamekataliwa kuwa watu wa Mugnu na watu wa Uingereza wamechaguliwa badala yao.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Dit is dus nie korrek om hierdie man as 'n voorbeeld te gebruik van iemand wat gered kan word deur net 'n geringe belangstelling in die Christendom te toon nie. Daar moet 'n begrip van die basiese leringe, soos wat die dief gehad het, wees.
On a donc bien tort d’utiliser l’exemple du voleur sur la croix pour conclure que n’importe qui peut être sauvé s’il montre le moindre intérêt au Christianisme; on a besoin, au contraire, de posséder une fondation doctrinale semblable à la sienne. Sans cette base de connaissance, il lui aurait été impossible de s’élever à un si haut degré de foi. Le Christ ne faisait aucune offre de salut à l’autre voleur, dont l’attitude était celle-ci: "Si tu es le Christ, sauves-toi, et nous avec". Ce dernier n’avait évidemment pas cette base doctrinale que l’autre possédait; et par conséquent, il ne pouvait trouver le vrai salut à la fin de ses jours malgré son intérêt passager envers le Christ.
それゆえに、誰でもキリスト教にわずかな関心を持っていても、その人は救われることが出来ると考えで、この十字架の犯罪者に事寄せるのは適切でないのです。彼が持っていたその基本的教理を持っていなければ救いを得ることが出来ないのです。これがない者は、その信仰と言う名の起き上がりを得ることが出来ないでしょう。キリストは、"あなたはキリストではないか。それなら、自分を救い、また私たちも救って見よ"と言ったこの態度の他の犯罪者には救いを与えることが出来ないのです。その人が言ったのは、'このイエスに何の望みがあるか。彼から得るものはなにもない'。それは、彼がキリストに対して関心を持っていたけれども、彼にはその第二の犯罪者の如く、世の末の日、本当に救われることが出来るその教理の認識が欠乏していたためでした。
Prema tome nije na mjestu koristiti ovoga čovjeka za ispriku u mišljenju da se svatko može spasiti ako pokaže i najmanjeg zanimanja u kršćanstvu; tu mora postojati vrsta naučnih osnova kakvih je on imao. Bez toga, on ne bi bio u stanje doseći vrhunac vjere koju je imao. Krist nije načinio nikakvu ponudu drugom lopovu, čije je držanje bilo, "Nisi li ti Krist? Spasi sebe i nas!". Tu je bio čovjek koji je govorio, "Ako ima ičega u ovu Isusovu rabotu, ne vidim zašto ne bi nešto dobio". Zbog svog nedostatka naučnog razumijevanja kojeg je drugi lopov imao on je bio nesposoban naći istinskog spasenja na svršetku svojih dana, usprkos njegovu prolaznom zanimanju u Krista.
Järelikult, ei või võtta näidet sellest inimesest, selle kinnituseks, et igaüks saab pääste, kui tal tekib väikseimgi huvi kristluse vastu; tal peab olema õpetuste alustest arusaamine, nagu sellel kurjategijal. Ilma selleta ei oleks ta saanud tõusta usu tippu, mida omas. Kristus ei lubanud teisele kurjategijale päästet, kellel oli teine suhtumine: "Kui sa oled Kristus, päästa siis ennast ja meid". See oli selline inimene, kes arvas nii: "Kui midagi ongi Jeesuse loos, ei näe ma põhjust, miks ka mina ei võiks midagi saada". Ta rääkis nii, sest ta ei teadnud õpetuse aluseid, aga teine kurjategija teadis ja sai aru oma võimatusest, saavutada päästet oma päevade lõpul, vaatamata oma huvile Kristuse õpetuse vastu.
Tehát nincs helye annak, hogy ennek az embernek a történetét felhasználjuk, mint mentséget arra a gondolatra, hogy mindenki meg lehet mentve, aki a leghalványabb érdeklődést is mutatja a kereszténység iránt, bizonyosan mindenkinek rendelkezni kell az olyan alaptanítások ismereteivel, amelyekkel ez az ember is bírt. Enélkül nem lehetett volna képes olyan szintű hitre jutni, amilyenre emelkedett. Krisztus semmilyen ígéretet sem tett az üdvösségre vonatkozólag a másik gonosztevőnek, akinek az volt a hozzáállása, hogy "Mentsd meg magadat és minket is". Itt az olyan ember szólal meg, aki így gondolkozik: ‘Ha van valami igazság ennek a Jézusnak a dolgaiban, nem értem miért nem kaphatnék valamit tőle én is’. Mivel ő nem rendelkezett olyan ismeretekkel a tanok felől, amilyennel a másik gonosztevő, képtelen volt megtalálni az igazi üdvösséget élete végső napján, futólagos Krisztus iránti érdeklődésének a dacára.
Todėl negalima remiantis šio žmogaus pavyzdžiu įrodinėti, kad bet kas gali būti išgelbėtas, jei tik parodys bent mažiausią susidomėjimą krikščionybe; būtina suprasti pagrindines tikybos tiesas, kurias tas žmogus žinojo. Be šito jis nesugebėtų pasiekti tokios tikėjimo aukštumos. Kristus nepasiūlė jokio išgelbėjimo kitam piktadariui, kurio požiūris buvo toks: "Argi tu ne Mesijas? Išgelbėk save ir mus!". Čia matome žmogų, kuris sako: "Jei tas Jėzus yra šio to vertas, kodėl gi ir aš negalėčiau kažko iš to gauti". Priešingai nei kitas piktadarys, jis nesuprato tikėjimo tiesų, ir būtent todėl nesugebėjo pasiekti tikro išgelbėjimo savo dienų pabaigoje, nepaisant trumpalaikio susidomėjimo Kristumi.
И према тоа не приличи да се користи овој човек за изговор во мислењето дека секој може да биде спасен ако покаже и најмал интерес за христијанството, мора тука да постои видот на доктринерска темелност која ја имаше тој. Без тоа, тој не ќе ја достигнеше верата што ја имаше. Христос не направи никаква понуда на спасение до другиот крадец, чиј став беше, "Ако си Ти Христос, спаси Себеси и нас". Тоа беше човек кој вели, 'Ако има нешто во оваа Исусова работа, не гледам зошто не би добил и јас нешто'. Поради недостигот на доктринерско разбирање кое го имаше вториот крадец, беше неспособен да најде вистинско спасение на крајот од своите дни, неговиот минлив интерес во Христа не истраи.
Basi hakuna maana kumtumia mtu huyu kuwa ni udhuru wa kudhania ya kuwa mtu yeyote anaweza kuokoka kama akionyesha kidogo mapenzi kwenye Ukristo; inabidi pawepo msingi wa aina ya mafundisho aliyokuwa nayo. Bila hivi, asingekuwa na uwezo wa kuinuka kufikia imani aliyokuwa nayo. Kristo hakumpa tumaini lolote la wokovu yule mnyang’anyi mwingine, ambaye msimamo wake ulikuwa "Ukiwa ndiwe Kristo jiokoe mwenyewe na sisi". Huyu alikuwa ni mtu aliyesema, "Kama kuna shughuli yoyote kwa huyu Yesu, sioni kwa nini nisipate jambo lingine". Ni kwa sababu alikosa ufahamu wa mafundisho ambayo mnyang’anyi wa pili alikuwa nayo ambapo hakuweza kupata wokovu wa kweli mwishoni mwa siku zake, ijapokuwa mapenzi yake yalikuwa yakipita kwa Kristo.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
As dit gesê word dat slange vandag nie die vermoë het om te praat of om te redeneer nie, soos die slang in Eden gehad het, onthou dat:-
7. Si on fait remarquer que les serpents d’aujourd’hui n’ont pas la parole ni la capacité de raisonnement, on n’a qu’à se rappeler ceci:
7. Als er gezegd wordt dat slangen vandaag geen vermogen hebben om te praten of om te redeneren, zoals de slang in Eden gehad heeft, onthoudt dat:-
6.アダムはエバに彼の罪を負わせました。"あの女が木から取ってくれたので、私は食べたのです"(創.3:12)。エバはその蛇に罪を負わせています。"蛇が私をだましたのです。それで私は食べました"(創.3:13)。
7. Ako se raspravlja da zmije danas nemaju moć govora ili rasuđivanja kao što je imala zmija u Edenu, sjeti se da je:-
7. Kui öelda, et madudel ei ole praegu kõnevõimet ja seada kahtluse alla Eedenis mao kohta öeldu, siis tuleks meeles pidada, et:-
7. Ha azzal érvelünk, hogy a kígyó ma nem rendelkezik a beszéd képességével, vagy olyan érvelő készséggel, amilyet a kígyó az Édenkertben mutatott, akkor emlékezzünk vissza a következő esetre:
7. Jei kas įrodinėtų, kad šiais laikais žalčiai nekalba ir neprotauja, kaip darė žaltys Edene, tai reikėtų prisiminti štai ką:
7. Ако се расправа дека змиите денес не можат да говорат и да расудуваат како змијата во Едем, запомни дека:
Kama ikisisitizwa ya kwamba nyoka wa leo hawana uwezo wa kusema au fikira kama nyoka wa Edeni aliokuwa nao, kumbuka kwamba: -
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Omdat "môrester" 'n menslike koning was, kon " al die konings van die nasies vir jou (die koning van Babel) sê: ook jy het kragteloos geword soos ons; jy het soos ons geword"(Verse 9,10). . Môrester was dus 'n koning soos enige ander koning.
3. Ésaïe 14:20 dit que la descendance de Lucifer sera détruite. Et Ésaïe 14:22 dit que la descendance de Babylone sera détruite, assimilant donc les deux descendances.
2. Omdat "morgenster" een menselijke koning was, kon “ alle koningen der volken ....... vangen aan tot u (de koning van Babel) te zeggen: ook gij zijt krachteloos geworden als wij; gij zijt aan ons gelijk geworden”(Versen 9,10).. Morgenster (Lucifer) was dus een koning zoals elke andere koning.
3. A 20. vers kijelenti, hogy Lucifer ivadékáról emlékezet sem lesz. A 22.vers azt mondja, hogy Babilónia ivadéka lesz kiírtva, a kettő ugyanarról beszél.
3. 20 eilutėje sakoma, jog Luciferio palikuonys bus sunaikinti, o 22 eilutėje tas pats sakoma apie Babilono (Babelės) palikuonis. Taigi šitaip jie sulyginami.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Dit is duidelik dat toordokters nie die waarheid, soos geopenbaar in die Bybel, glo nie – derhalwe moet ons nie in die versoeking kom om te glo dat hulle regtig mag het nie, aangesien alle krag en mag slegs van God is (Romeine 13:1 ; 1 Korinthiërs 8:4-6).
En premier lieu, on a besoin d’analyser leurs prétendus succès. On peut être certain qu’il y a beaucoup d’exagération dans leurs réclamations. Leurs guérisons n’ont jamais lieu au grand jour afin que tous puissent voir. Si en réalité ils avaient tant de réussite, alors sans doute qu’on les verrait travailler dans les hôpitaux, et qu’on les trouverait dans le monde entier. La condition exacte de ceux qu’ils guérissent n’est jamais connue non plus - combien d’amélioration a eu lieu réellement n’est jamais clair.
Het is de zovert waarschuwde de wij moeten he voor wij voor zijenige geloofwaardigheid kan geven. Deuteronomium 13:1-3 is nog krachttiger : Israel is geleer dat als een hiks een teken of wonder verrig de lyk alzof het een wonderwerk kan zijn, zijsteeds niet die persoon moeten geloven tenzijn hij of zijn de ware lering volgens God spreekt niet. Het is duidelijk dat toverdokters niet de waarheid, zoals geopenbaar in de Bijbel, geloven niet – derhalve moeten wij niet in de verzoeking kom om te geloven dat zijwerkelijk machtheeft niet, aangezien alle kracht en machtslechts van God is (Romeine 13:1 ; 1 Korinthiers 8:4-6).
Prvo, tvrdnje koje ove vještice čine o uspjehu trebaju se rasčlaniti. MI možemo biti sigurni da mnogo pretjerivanja ulazi u tvrdnje napravljene o njihovu uspjehu. Njihova liječenja nikada nisu činjena na otvorenu, da svi vide. Ako su doista bile uspješne onda se pretpostavlja da bi radile u bolnicama, i mogle bi se naći svugdje po svijetu. Točno stanje onih za koje tvrde da su izliječili je također nepoznato - koliko su uistinu poboljšani nije jasno.
Pirmiausia reikia išnagrinėti, ar kerėtojai tikrai pasiekia tokių gerų rezultatų, kaip jie patys teigia. Galime būti tikri, kad pasakojimai apie jų pasiektus rezultatus gerokai perdėti. Jie niekada negydo atvirai, visiems matant. Jeigu jų gydymas iš tikrųjų būtų sėkmingas, tai greičiausiai jie dirbtų ligoninėse ir būtų sutinkami visame pasaulyje. Tikra tariamai pagydytųjų būklė taip pat lieka nežinoma; neaišku, ar tikrai jiems tampa geriau.
Прво, тврдењата што ги прават вештерите за успехот треба да бидат испитани. Можеме да сме сигурни дека многу преувеличување се внесува во тврдењата за нивниот успех. Нивните лечења никогаш не се правени на отворено, за сите да видат. Всушност, ако биле успешни тогаш тие би работеле во болници и би се наоѓале ширум светот. Точната состојба на оние за кои се тврди дека се лечени исто така никогаш не е позната - колку всушност е подобрена не е јасно.
  Bybel Beginsels Inset 2...  
'n Vraag wat mense wat aan die ortodokse idee van die duiwel glo hulle self moet vra is: "kan ek 'n kort Bybelse geskiedenis van die duiwel gee, volgens my vertolking van Skrifgedeeltes?" Volgens ‘ortodokse’ redenasie is die antwoord gewoonlik soos volg:
L’auteur de ce livre demande parfois la question suivante à ceux qui croient en l’idée orthodoxe du diable: ‘Pouvez-vous me donner un court résumé de l’histoire du diable selon votre propre interprétation de certains passages de la Bible?’ Les réponses sont contradictoires; et selon le raisonnement "orthodoxe", elles se présentent comme ceci:
Een vraag die mensen die in het orthodoxe idee van de duivel geloven aan zichzelf moeten stellen is: “kan ik een korte Bijbelse geschiedenis van de duivel geven, volgens mijn vertolking van de Schrift?” Volgens de ‘orthodoxe’ redenering is het antwoord gewoonlijk zoals volgt:
Prisutni pisac ponekad pita one koji vjeruju pravoslavnoj ideji o đavlu slijedećim pitanjem: 'Možeš li mi dati kratak biblijski prikaz đavola, suglasno tvojem tumačenju biblijskih pasusa?'
Seejärel suundume me värsi 7 juurde: "Ja sõda tõusis taevas". Kuna kõik viited taeva kohta Ilmutuse 12-es olid sümboolsed, siis järelikult oli ka sõda kujundlikus taevas. Ja see peaks tegelikult nii ka olema, sest reaalses taevas ei saa olla ülestõusu ega pattu (Matteuse 6:10; Laulud 5:4; Habakuk 1:13).
Ha felteszünk egy olyan kérdést azoknak, akik hisznek az ortodox felfogásban az ördögöt illetően, hogy ‘Eltudod-e mondani az ördög bibliai történetét röviden a bibliai versek alapján, aszerint ahogyan te értelmezed azokat?’, akkor a válasz erősen ellentmondó tud lenni. Az ‘ortodox’ felfogás alapján valahogyan így kell hangoznia:
Šios knygos autorius tikintiems plačiai pripažįstama velnio idėja kartais užduoda tokį klausimą: "Ar galite man pateikti trumpą biblinę velnio istoriją remdamiesi savąja Biblijos eilučių interpretacija?" Atsakymai būna labai prieštaringi. Remiantis "plačiai pripažįstamais" aiškinimais reikėtų atsakyti maždaug taip:
Присутниот писател понекогаш ги прашува оние кои веруваат во православната идеја за ѓаволот следново прашање: 'Може ли да добијам сожет библиски опис за ѓаволот, према твоето толкување на библиските пасуси?' Одговорот е многу противречен. Према ‘православното’ расудување одговорот е нешто ваков:
  Bybel Beginsels Inset 2...  
Die draak het "sewe koppe and tien horings" (vers 3) gehad, en kon dus nie letterlik die slang wees nie. Die feit dat dit "die ou slang" genoem word, wys dat dit die kenmerke van daardie slang in Eden gehad het, in die sin dat dit 'n bedrieër was, soos die slang.
6. "Le grand dragon était...cet ancien serpent" (Apocalypse 12:9). Le dragon avait "7 têtes et 10 cornes" (Apocalypse 12:3); par conséquent, ce ne pouvait être un vrai serpent. Le fait qu’il était appelé "cet ancien serpent" montre qu’il avait le trait caractéristique du serpent en Éden, au sens d’être un séducteur comme le serpent avec Ève. De même on dit que "le crochet vénimeux de la mort, c’est le péché" (1 Corinthiens 15:56), mais cela ne veut pas dire que la mort est un vrai serpent. Elle a le trait caractéristique du serpent par le fait qu’elle est associée au péché.
6. “De grote draak ... de oude slang” (Openbaring 12:9). De draak had “zeven koppen and tien horens” (vers 3), en kon dus niet letterlijk de slang zijn. Het feit dat het “de oude slang” genoemd wordt, wijst aan dat het de kenmerken van die slang in Eden had, in de zin dat het een bedrieger was, zoals de slang. Evenzo, “de prikkel des doods is de zonde” (1 Korinthiers 15:56), maar dat betekent niet dat de dood een letterlijke schorpioen of slang is. Het heeft de kenmerken van de slang door zijn verband met de zonde.
6. "Zmaj veliki, Stara zmija" (Otk.12:9). Zmaj je imao "sedam glava i deset rogova" (v.3), stoga nije doslovno bio ta zmija. To što je nazvan "Stara zmija" pokazuje da je imao odlike te zmije u Edenu, u smislu da je izmamnik, kao što je bila zmija. Slično, "žalac je smrti grijeh" (1Kor.15:56), ali to ne znači da je smrt doslovna zmija. Ima odlike zmije, kroz povezanost s grijehom.
6. "Oli suur draakon, igavene madu" (Ilmutuse 12:9). Draakon oli "seitsme peaga ja kümne sarvega" (värss 3), seepärast ei olnud ta otseselt madu. See, et teda nimetatakse "igaveseks maoks", näitab tema iseloomu sarnasust mao iseloomustusega Eedenis, selles mõttes, et tema oli petis. Samuti sõnad "surma astel on patt" (1Korintlastele 15:56) ei tähenda otseselt, et surm - on madu. Muidugi, surmal on ühiseid tunnusjooni maoga oma sidemete kaudu patuga.
6. "És levetettet a hatalmas sárkány, az ősi kígyó, akit ördögnek és Sátánnak hívnak, ..." (Jel.12:9). A sárkánynak "hét feje és tíz szarva volt" (3.v.), tehát nem a kígyó volt a szó szoros értelmében. A megnevezése, hogy "ősi kígyó" arra mutat, hogy az édenkerti kígyó jellemével bírt, abban az értelemben, hogy egy olyan csaló volt, mint a kígyó. Hasonlóképpen, "A halál fullánkja a bűn" (1Kor.15:56), azonban ez nem azt jelenti, hogy a halál egy valóságos kígyó. A kígyó jellemvonásaival rendelkezik, a bűnnel való kapcsolata által.
6. "Senoji gyvatė" buvo "didysis slibinas" (Apr 12:9). Slibinas buvo "su septyniomis galvomis, su dešimčia ragų" (3 eil.), taigi tikrovėje tai nebuvo gyvatė. Pavadinimas "senoji gyvatė" rodo jos panašumą į žaltį Edene, nes ji buvo apgavikė, kaip ir anas žaltys. Lygiai taip pat "mirties geluonis yra nuodėmė" (1 Kor 15:56), bet tai nereiškia, kad mirtis - tai tikra gyvatė. Ji tik turi gyvatės savybių dėl savo ryšio su nuodėme.
"Joka kuu yule …… nyoka wa zamani" (Uf. 12: 9). Joka alikuwa na "Vichwa saba na pembe kumi" (mst. 3), kwa hiyo hakuwa nyoka halisi. Kuitwa "nyoka wa zamani"yaonyesha kwamba alikuwa na tabia ya yule nyoka wa zamani aliyekuwa Edeni, kwa maana ya kuwa mdanganyifu kama nyoka aliyekuwa. Hali moja, "Uchungu wa mauti ni dhambi" (1 Kor. 15: 56), Lakini hiyo haina maana ya kuwa mauti ni nyoka yule. Anatabia ya nyoka, kwa kuunganika na dhambi.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Omdat "môrester" 'n menslike koning was, kon " al die konings van die nasies vir jou (die koning van Babel) sê: ook jy het kragteloos geword soos ons; jy het soos ons geword"(Verse 9,10). . Môrester was dus 'n koning soos enige ander koning.
3. Ésaïe 14:20 dit que la descendance de Lucifer sera détruite. Et Ésaïe 14:22 dit que la descendance de Babylone sera détruite, assimilant donc les deux descendances.
2. Omdat "morgenster" een menselijke koning was, kon “ alle koningen der volken ....... vangen aan tot u (de koning van Babel) te zeggen: ook gij zijt krachteloos geworden als wij; gij zijt aan ons gelijk geworden”(Versen 9,10).. Morgenster (Lucifer) was dus een koning zoals elke andere koning.
3. A 20. vers kijelenti, hogy Lucifer ivadékáról emlékezet sem lesz. A 22.vers azt mondja, hogy Babilónia ivadéka lesz kiírtva, a kettő ugyanarról beszél.
3. 20 eilutėje sakoma, jog Luciferio palikuonys bus sunaikinti, o 22 eilutėje tas pats sakoma apie Babilono (Babelės) palikuonis. Taigi šitaip jie sulyginami.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Die implikasie dat God Sy volk, die mense van Israel, verwerp het en hulle vervang het met die Britte, is heeltemal teenstrydig met verse soos Romeine 11:1,2: "Het God miskien sy volk verstoot? Nee, stellig nie! Want ek (Paulus) is ook 'n Israeliet uit die nageslag van Abraham . . . God het sy volk wat hy vantevore geken het, nie verstoot nie."
- L’insinuation que Dieu a rejeté Son peuple d’Israël, et les a remplacés par les Anglais, s’oppose à des passages comme Romains 11:1,2: "A Dieu rejeté Son peuple? À Dieu ne plaise! Car, moi aussi (Paul), je suis un Israë1ite, de la descendance d’Abraham.. Dieu n’a pas rejeté Son peuple, qu’Il connaît depuis longtemps".
神が彼の民イスラエルを捨てて、その代りにブリトン族を選んだと言う示唆はロマ.11:1、2の句節に真っ向から反対するのです。"私(パウロ)は問う、「神はその民を捨てたのであろうか」。断じてそうでない。私もイスラエル人であり、アブラハムの子孫、ベニヤミン族の者である。... 神は、予め知っておられたその民を、捨てることはされなかった"。
-Implikacija da je Bog odbacio Svoga naroda Izraela i da ih je zamijenio britanskim prkosi pasusima poput Rim.11:1,2: "Zar je Bog odbacio narod svoj? Nipošto! Ta i ja (Pavao) sam Izraelac, iz potomstva Abrahamova... Nije Bog odbacio naroda svojega".
- Kinnitus, et Jumal hülgas oma Iisraeli rahva ja vahetas selle brittide vastu, on vastuolus kinnitusega, mis on väljendatud Roomlastele 11:1,2 salmides: "Kas vahest Jumal on oma rahva hüljanud? Mitte sugugi! Sest minagi (Paulus) olen Iisraeli mees, Aabrahami soost, ... Jumal ei ole hüljanud oma rahvast, kelle tema on ette ära tunnud".
- Elméletük, hogy Isten elvetette izráeli népét és felcserélte őket az angol népekkel, ellentétben áll az olyan versekkel, mint például a Róm.11:1,2: "Azt kérdem tehát: elvetette Isten az ő népét? Szó sincs róla! Hiszen én is izráelita vagyok, Ábrahám utódai közül, Benjámin törzséből. Az Isten nem vetette el az ő népét, amelyet eleve kiválasztott. Vagy nem tudjátok, mit mond az Írás Illésről, amikor az Isten előtt vádat emel Izráel ellen".
- Tvirtinimas, kad Dievas atmetė Izraelio tautą ir pakeitė ją britais, prieštarauja mintims, kurios išdėstytos kad ir Rom 11:1,2: "Ar Dievas atstūmė savo tautą? Jokiu būdu? Juk ir aš (Paulius) izraelitas, iš Abraomo palikuonių... Dievas neatstūmė savosios tautos, kurią iš anksto numatė".
-Импликацијата дека Бог ги отфрлил Своите луѓе од Израел и ги заменил со Британците им пркоси на пасуси како Рим.11:1,2: "Зар Бог го отфрли Својот народ? Никако! Оти и јас (Павле) сум Израилец, од семето Авраамово... Бог не го отфрли Својот народ, кој однапред Го разбра".
Kidokezo cha kuwa Mungu amewatupilia mbali watu wake wa Israeli na badala yao amewaweka Waingereza kinaruka kwenye uso wa fungu la maneno kama Rum. 11: 1, 2: "Je ! Mungu amewasukumia mbali watu wake ? hasha !. Kwa kuwa mimi (Paulo) ni Mwisraeli, mmoja wa wazo wa Abrahamu, ….. Mungu hakuwa sukumia mbali watu wake aliowajua".
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Omdat "môrester" 'n menslike koning was, kon " al die konings van die nasies vir jou (die koning van Babel) sê: ook jy het kragteloos geword soos ons; jy het soos ons geword"(Verse 9,10). . Môrester was dus 'n koning soos enige ander koning.
3. Ésaïe 14:20 dit que la descendance de Lucifer sera détruite. Et Ésaïe 14:22 dit que la descendance de Babylone sera détruite, assimilant donc les deux descendances.
2. Omdat "morgenster" een menselijke koning was, kon “ alle koningen der volken ....... vangen aan tot u (de koning van Babel) te zeggen: ook gij zijt krachteloos geworden als wij; gij zijt aan ons gelijk geworden”(Versen 9,10).. Morgenster (Lucifer) was dus een koning zoals elke andere koning.
3. A 20. vers kijelenti, hogy Lucifer ivadékáról emlékezet sem lesz. A 22.vers azt mondja, hogy Babilónia ivadéka lesz kiírtva, a kettő ugyanarról beszél.
3. 20 eilutėje sakoma, jog Luciferio palikuonys bus sunaikinti, o 22 eilutėje tas pats sakoma apie Babilono (Babelės) palikuonis. Taigi šitaip jie sulyginami.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Die "Paradys" het met die Hemel geassosieer geraak as gevolg van die gebruik van die woord in fiksie verhale soos "Paradise lost" van Milton. Jesus se belofte aan die dief van 'n plek in die paradys was in reaksie op die dief se begeerte om in die Koninkryk te wees.
7) - La façon dont on écrit le verset dans Luc 23:43 fait croire que le Christ et le voleur seront dans le "paradis" ensemble le jour-même. Mais il est évident que le Royaume n’a pas encore été établi sur la terre. Ils n’allaient certainement pas au Royaume ce jour-là. Jésus allait à la tombe (Actes 2:32); car, tout comme il l’avait prédit, il était "3 jours et 3 nuits dans le coeur de la terre" (Matthieu 12:40; cf. 16:21) après sa mort sur la croix. Même après sa résurrection, il disait: "Ne me touche pas, car je ne suis pas encore monté à mon Père" (Jean 20:17). Jésus n’allait donc pas au Ciel le jour-même de sa mort.
7.その43節の翻訳はあたかもキリストとその犯罪者がその当日'パラダイス'に行ったようになっています。しかしその国は当時この地に設立されていなかったのでした。だから彼らはその日その国に行かなかったのでした。イエスは墓に行きました(使.2:32)。彼が予言したように、彼が十字架で死んだ後、"三日三晩、地の中に"いました(マタ.12:40、16:21と比較)。彼が復活した後も、彼は、"私にさわってはいけない。私は、まだ父のみもとに上がっていない"(ヨハ.20:17)と話しました。それでイエスは彼が死んだその日天に行かなかったのでした。
7. Način kojim je v.43 obično prevođen čini da izgleda kao da će Krist i lopov biti zajedno tog istog dana u 'raju'. Ali očito da Kraljevstvo još uvijek nije uspostavljeno na zemlji. Oni nisu otišli u kraljevstvu toga dana. Isus je otišao u grobu (Djela 2:32); kao što je pretkazao, bio je "u srcu zemlje tri dana i tri noći" (Mt.12:40 cp. 16:21) nakon svoje smrti na križu. Čak i nakon svoga uskrsnuća on reče "Ne zadržavaj se sa mnom jer još ne uziđoh Ocu" (Iv.20:17). Tako Isus nije otišao na nebo u dan kad je umro.
7. Värss 43 tavalises tõlkes, mõtleb, et Kristus ja kurjategija saavad olema "paradiisis" samal päeval. Kuid ilmselt ei ole Jumala Kuningriiki veel taastatud maa peal. Ja nad ei läinud Kuningriiki sel päeval. Jeesus paigutati hauakambrisse, vastavalt ettekuulutustele temast(Apostlite teod 2:32) ja ta asus "maa põues" kolm päeva ja kolm ööd (Matteuse 12:40, võrdle 16:21) peale oma surma ristil. Isegi peale ülestõusmist ütles ta: "... ärge puudutage mind, sest ma pole veel üles läinud oma Isa juure!" (Johannese 20:17). Niisiis, Jesus ei läinud taevasse selsamal päeval kui ta suri.
7. A Lk 23:43 vers általános fordítási módja azt a látszatot kelti, mintha Krisztus és a gonosztevő együtt lettek volna még azon a napon a ‘Paradicsomban’. Azonban nyilvánvaló, hogy a Királyság még nincs megalapítva a földön. Ők azon a napon nem mentek be a Királyságba. Krisztus a sírba került (ApCsel.2:32), amint meg volt prófétálva róla, hogy "három nap és három éjjel... a föld belsejében" lesz kereszthalála után (Mt.12:40 vö.16:21). Még feltámadása után is azt mondta "Ne érints engem, mert még nem mentem fel az Atyához" (Jn.20:17). Tehát Jézus nem ment e Mennybe azon a napon, amikor meghalt.
7. Įprastas 43 eilutės vertimas sudaro įspūdį, jog Kristus ir piktadarys tą pačią dieną kartu bus "rojuje". Bet akivaizdu, kad Karalystė dar nėra įkurta žemėje. Jie nepateko į Karalystę tą pačią dieną. Jėzus buvo palaidotas kape (Apd 2:32); jis pranašovo, kad po savo mirties ant kryžiaus turės išbūti "tris dienas ir tris naktis žemės širdyje" (Mt 12:40 plg. 16:21). Netgi po prisikėlimu jis tarė: "Nelaikyk manes! Aš dar neįžengiau pas Tėvą" (Jn 20:17). Taigi savo mirties dieną Jėzus nenuėjo į Dangų.
7. Начинот на кој v.43 е обично преведуван прави да изгледа дека Христос и крадецот ќе бидат заедно тој исти ден во 'рајот'. Но очевидно е дека царството се уште не е уредено на земјава. Тие не отидоа во царството тој ден. Исус отиде в гроб (Дела 2:32); како што пророкуваше, тој беше "во срцето на земјата три дни и три ноќи" (Мт.12:40 ср. 16:21) после неговата смрт на крстот. Дури и по воскресението тој рече "Не допирај се до Мене, оти уште не сум се вратил при Мојот Отец" (Јв.20:17). Па така Исус не отиде на небо дента кога умре.
Njia ambayo mstari wa 43 kwa kawaida umetafsiriwa unafanya uonekane kana kwamba Kristo na mnyang’anyi walikwenda siku ile ile ‘peponi’ Lakini ni dhahiri Ufalme haukuwa umeanzishwa duniani. Hawakwenda katika Ufalme siku ile. Yesu alikwenda kaburini (Mdo 2:32); kama alivyotabiri, alikuwa "siku tatu mchana na usiku katika moyo wa nchi".(Math 12:40 linganisha 16:21) baada ya kufa kwake msalabalani . Hata baada ya kufufuka alisema "Usinishike; kwa maana sijapaa kwenda kwa Baba"(Yn. 20:17). Basi Yesu hakwenda mbiguni siku alipokufa.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Die geskiedenis van Israel is vol voorbeelde van Israel se ongehoorsaamheid aan God; straf deur omliggende nasies wat hulle verdruk, en dan berou oor hulle sondes. God bring dan redding maar Israel sondig dan weer. Die laaste rigter was Samuel. In sy tyd het die Israeliete God as Koning verwerp en vir 'n menslike koning, net soos die nasies om hulle, gevra.
De geschiedenenis van Israel is vol voorbeelden van Israel‘s ongehoorzaamheid aan God; straf door omliggende naties die hen verdrukten, en dan berouw over hun zonden. God bracht dan redding maar Israel zondigde dan weer. De laatste richter was Samuel. In Zijn tijd hadden de Israelieten God als Koning verworpen en voor een menselijke koning, net zoals de naties om hen heen, gevraagd.
士師たちが彼らを治めていたけれども、実際は神が王でした。その士師たちの中には、ギデオン、エフタ、サムソンらが含まれています。彼らは皆イスラエルが神に罪を犯していることから悔い改める時、彼らの敵から彼らを救いました。イスラエルの歴史はイスラエルが神に従わないので、隣の国々から侵略される刑罰を受けては、彼らの罪を悔い改めて神に救われ、また罪を犯すことの繰り返しでした。彼らの最後の士師はサムエルでした。彼の時、イスラエル人たちは隣の国の制度のように人間の王を要請して、彼らの王である神に背きました。
Historia ya Israeli ina mifano iliyojaa tele ya Israeli kutokumtii Mungu wakaadhibiwa na uvamizi wa Mataifa yaliyo kando kando, wakitubu dhambi zao Mungu aliwaokoa - na kisha wakaendelea kutenda dhambi tena. Mwamuzi wa mwisho alikuwa ni Samweli. Katika kipindi chake, watu wa Israeli walimkataa Mungu kuwa mfalme wao walipoomba wapewe mfalme mwanadamu, kama mataifa yaliyowazunguka.
  Bybel Beginsels Inset 6...  
"En die Gees en die bruid sê: Kom! En laat hom wat hoor, sê: Kom! En laat hom wat dors het, kom; en laat hom wat wil, die water van die lewe neem, verniet" (Openbaring 22:17). Dit word bereik deur te reageer op die Woord van die lewe soos gevind in die Evangelie.
イエスは神の言葉を理解することは人間の自由意志によることであると明らかに教えています。"読者よ、悟れ"(マタ.24:15)。このように私たち自身が理解出来るのは何か強要によることではありません。これに匹敵する言葉、"耳のある者は聞きなさい"、あるいは理解せよとイエスは度々話しました。したがって耳のある者は聞きなさいということは神の言葉を読んでみなさいというのことです。神の霊はイエスの霊感によって話した彼の言葉は"霊である"(ヨハ.6:63)と言われた彼の言葉を通して良く現れました。神の霊は、人をその言葉に服従させるために働いていますから、彼の言葉とは別に働くことが出来ないのです。
  Bybel Beginsels Studie ...  
In watter van die volgende opsigte was Jesus soos God?
De quelles des façons suivantes Jésus était-il semblable à Dieu?
Egli fu obbligato ad essere giusto da Dio
د) لقد اجبره الرب على ان يكون صديق.
Ai ishte i detyruar nga Perëndia të ishte i drejtë
خداوند او را وادار كرد كه تقوي پيشه كند
U koji je od slijedećih načina Isus bio sličan Bogu?
V kterém z následujících výroků vystupoval Ježíš podobným způsobem jako Bůh?
Han blev tvunget til at være retfærdig af Gud
Milles allpool toodud tõestustest oli Jeesus Jumala taoline?
A következők közül Jézus melyekben hasonlított Istenhez?
Kuriais žemiau išvardintais punktais Jėzus buvo panašus į Dievą?
На кои од следниве начини беше Исус сличен на Бога?
Ni kwa nji zipi zifuatazo Yesu alikuwa pamoja na Mungu
  Bybel Beginsels Studie ...  
Hoe verstaan ons "Geeste" soos dit in die Nuwe Testament voorkom?
Come possiamo intendere i demoni nel Nuovo Testamento?
6. كيف نفهم ال(عفاريت) من خلال العهد الجديد؟
Si duhet t‘i kuptojmë 'demonët’ sipas referimit në Dhjatën e Re?
Kako trebamo shvatiti 'demone' iz preporuka u Novom zavjetu? Kao
Jak rozumíme „démonům“ podle Nového zákona? Jsou to:
Hvordan skal vi forstå "dæmoner", som ordet bruges i Det Nye Testamente?
Kuidas peaksime me mõistma (aru saama) sõnast "kurjad vaimud" (deemonid), kellest räägitakse Uues Testamendis?
Hogyan kell értelmeznünk a ‘démon’ szót, amint arra az Újszövetségben van utalva?
Kaip reikėtų suprasti Naujajame Testamente minimus "demonus"? Kas jie tokie?
?השדחה תירבב םיראותמכ 'םידש' ןיבהל ךיא .7
Како треба да го сфатиме однесувањето на ‘демони’ во Новиот завет?
Tunaelewa kwa jinsi gani 'pepo’ kama walivyotajwa kwenye Agano Jipya
  Bybel Beginsels Studie ...  
Soos 'n mens
Semblable à un homme
Simile all'uomo
ا) شبيهة الانسان
人のような者
Si njeri
همانند انسان
podobný člověku;
Menneskelignende
Inimesesarnane
emberhez hasonló
שיא המוד
Како- човек
Kama mtu
  Bybel Beginsels Studie ...  
Hy het 'n volmaakte karakter gehad soos God
Il avait un caractère parfait
Ebbe natura divina durante la sua vita terrena
أ) كان له طبيعة الرب اثناء حياته على الارض
Ai kishte natyrën e Perëndisë në jetën e tij në tokë
او در زندگي زميني خويش فطرت خداوندي داشت
Imao je savršeni karakter poput Boga
měl dokonalou povahu jako Bůh;
Han havde Guds natur i sit liv på jorden
Tal oli samasugune laitmatu iseloom nagu Jumalal.
Tökéletes volt a jelleme, mint Istennek
Jis turėjo tobulą charakterį kaip Dievas
Имаше совршен карактер како Бог
Alikuwa na tabia timilifu kama ya Mungu
  Bybel Beginsels Appendi...  
en nie as 'n plaasvervanger soos geglo word in die populêre Christendom nie.
7.13 ne kao zamjena kako se općenito vjeruje u kršćanstvu.
7.13 aga mitte meie asemel, nagu on laialdaselt levitatud kristluses.
7.13 s nem mint helyettesünk, amint azt a kereszténység széles köreiben vallják.
7.13 o ne kaip pakaitalas, nors tuo plačiai tikima krikščioniškame pasaulyje.
,םהרבא תוחטבהב קלחתהל ונל תורשפאמ הליבטהו הנומאה 8.2
7.13 не како замена како што нашироко се верува во христијанството.
Sio badala yetu kama kwa upana inavyoaminika na ufalme wa Kikristo.
  Bybel Beginsels Inset 2...  
As Christus in natuur God was, en dit toe agtergelaat het om menslike natuur aan te neem, soos trinitariërs hierdie gedeelte probeer vertolk, kon hy nie "heeltemal God" wees terwyl hy op aarde was nie.
5) - Si le Christ avait été Dieu par nature, et alors qu’il décidait de laisser tout cela en arrière afin de prendre notre nature humaine, comme ce passage indique d’après l’interprétation trinitarienne, alors cela veut donc dire que Jésus n’était pas "Dieu-même" pendant qu’il était sur la terre; mais les trinitariens disent qu’il l’était. Tout cela montre les contradictions qui se créent lorsqu’on souscrit à une définition inventée par l’homme, telle que la trinité.
Als Christus God was en zijn Goddelijkheid had afgelegd om een menselijke natuur aan te nemen, zoals trinitariers menen, dan kon Jezus niet "ware God" zijn terwijl hij op aarde was; toch geloven trinitariers dat dit het geval was. Dit legt duidelijk de tegenstrijdigheden bloot van een door theologen gemaakte definitie van de leer der drie-eenheid.
5. Ako je Krist bio Bog po prirodi i onda to ostavio iza sebe i uzeo ljudsku prirodu, kao što trinitarci pokušavaju protumačiti ovoga pasusa, onda Isus nije bio "sami Bog" dok je bio na zemlji; ipak trinitarci vjeruju da jest. Sve ovo pokazuje proturječja koja nastaju pridržavanjem definicije načinjene od čovjeka kao što je trinitet.
5. Byl-li Kristus Bohem svou přirozeností a poté ji odložil a vzal na sebe přirozenost lidskou – jak se pokoušejí interpretovat tuto pasáž trinitáři -, pak nebyl po dobu pobytu na zemi „pravým Bohem“; trojiční stoupenci však věří, že jím byl. To vše demonstruje protiklady, které vznikají při ztotožnění s lidmi vytvořenou definicí o Trojici.
5. Kui Kristus oli loomult Jumal ja seejärel jättis Taeva enesest maha ja võttis inimliku kuju, nagu kolmainsuse pooldajad püüavad tõlgendada seda lõiku, siis ei olnud Jeesus sel ajal "tõeline Jumal" kui ta oli maa peal. Kuid kolmainsuse kummardajad arvavad siiski, et Ta oli ka siis Jumal. Kõik see väljendab vasturääkivust, mis luuakse nende poolt, kes jagab sellist määratlust nagu kolmainsus.
5. Ha Jézus Isten természetével bírt, majd ezt letéve emberi természetet vett fel, ahogyan a szentháromság hívei próbálják értelmezni ezt a verset, akkor Jézus nem lehetett "valóságos Isten", amíg a földön élt, a szentháromság hívei mégis hiszik, hogy ő az volt. Mindez nyilvánvalóvá teszi az olyan ellentmondásokat, melyek keletkezhetnek azáltal, ha hitelt tulajdonítunk az olyan ember alkotta meghatározásoknak, mint amilyen például a szentháromság tana is.
5. Jeigu Kristus savo prigimtimi buvo Dievas, o vėliau apleido tai ir prisiėmė žmogišką prigimtį, kaip kad bando šias eilutes interpretuoti trejybės šalininkai, tada gyvendamas žemėje Jėzus nebuvo "pats Dievas"; bet trejybės šalininkai vis tiek tiki jį buvus Dievu. Visa tai atskleidžia prieštaravimus, kurie atsiranda bandant prisitaikyti prie žmonių sukurtos sąvokos, tokios kaip trejybė.
5. Ако Христос беше Бог по природа и го оставил тоа зад себе па зел човечка природа, како што што се обидуваат тројничарите да го протолкуваат овој пасус, тогаш Исус не бил ‘мошне Бог’ додека беше на земјава; сепак тројничарите веруваат дека бил. Сето ова ги покажува противречностите кои се направени од придржувањето на човечки направена дефиниција каква што е тројството.
Ikiwa Kristo alikuwa Mungu kwa asili na kisha aliacha nyuma akatwaa asili ya mwananadamu, kama wanaoamini katika utatu pamoja na wanavyo jaribu kutafsiri fungu hili la maneno, basi Yesu hakuwa ‘Mungu kabisa’ wakati akiwa duniani: lakini waaminio katika utatu husema hivyo. Yote haya yanaonyesha kuachana kunako fanywa na wanao kubali kutoa pamoja ufafanuzi uliofanywa kama huu wa utatu.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Ons word geleer "Suiwer dan die ou suurdeeg" van die sonde uit ons lewe uit (1 Korinthiërs. 5:7); om ons te suiwer van die werke van die sonde (2 Timotheüs 2:21; Hebreërs 9:14). Ons tyd van suiwering is dus nou, tydens hierdie lewe, eerder as in 'n plek van suiwering soos die vagevuur waarheen ons moet gaan na die dood.
- On est purifié de nos péchés par le baptême en Jésus-Christ et par le développement d’une foi ferme en ses œuvres dans le temps présent, plutôt que par la souffance pendant un certain temps après la mort. On nous dit de "faire disparaître alors l’ancien levain" du péché dans notre vie (l Corinthiens 5:7); de se purifier de nos œuvres pécheresses (2 Timothée 2:21; Hébreux 9:14). Le temps de purification est donc maintenant, en cette vie, plutôt que dans un endroit de purification ("le purgatoire"), où nous allons après la mort. "La jour du salut, c’est maintenant...le temps accepté; c’est maintenant" (2 Corinthiens 6:2). Notre obéissance à Dieu, par notre baptême et par notre développement d’un caractère spirituel en cette vie, va nous conduire au salut (Galates 6:8) - et non en passant une période de temps au "purgatoire".
-Mi smo očišćeni od grijeha naših baptizmom u Krista i razvijanjem čvrste vjere u njegova djela tijekom našeg sadašnjeg života, umjesto kroz nekakvom periodu patnje nakon smrti. Nama je rečeno da "Očisti(mo) stari kvasac" grijeha u našem životu (1Kor.5:7); da se očistimo od djela grijeha (2Tim.2:21; Heb.9:14). Naše vrijeme očišćenja je stoga sada, u ovom životu, umjesto u mjestu čišćenja ('čistilišta') gdje ulazimo nakon smrti. "Evo sad je vrijeme milosno, evo sad je vrijeme spasa" (2Kor.6:2). Naša pokornost Bogu baptizmom i razvijanje duhovnog karaktera u ovom životu, će odvesti našemu spasenju (Gal.6:8) - ne provođenje perioda u 'čistlištu'.
- Me puhastume meie pattudest, ristimisega Kristusesse ja tugevdame meie usku Tema töödesse, meie praeguse elu vältel, kuid mitte mingisuguse kannatuste perioodi vältel, peale surma. Meil kästakse "pühkida välja vana haputaigen", patud meie elus (1Korintlastele 5:7), puhastada meie südametunnistus surnud tegudest (Heebrealastele 9:14; 2Timoteosele 2:21). Seepärast peame me puhastuma praegust, meie elu jooksul, aga mitte "puhastustules", millesse me justkui siseneksime peale surma. "Nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev" (2Korintlastele 6:2). Meie kuuletumine Jumalale ristimises ja vaimse iseloomu arendamine selles elus, viivad meid pääsemisele (Galaatlastele 6:8), aga mitte mingisuguse ajaperioodi veetmine "puhastustules".
- Bűneinktől megtisztulunk a Krisztusba való víz alámerűlésünk által és fejlődik hitünk az ő munkája nyomán jelenlegi életünk folyamán, mintsem egy bizonyos idejű szenvedések által a halál után. A feladatunk, hogy kitakarítsuk a régi kovászunkat, az életünkben levő bűnt (1Kor.5:7), hogy megtisztítsuk magunkat (2Tim.2:21; Zsid.9:14). A megtisztulás ideje most van, ebben az életben, s nem egy tisztítóhelyen (Purgatóriumban), ahova halálunk után megyünk. "Most van a kegyelem ideje... most van az üdvösség napja!" (2Kor.6:2). Istennek való engedelmesség a bemerítkezéskor és léleki karakterünk fejlődése jelenlegi életünkben vezethet üdvösséghez (Gal.6:8) - nem pedig a Purgatóriumban való átmeneti tartózkodás.
- Mes apvalomi nuo nuodėmių pasikrikštydami į Kristų ir ugdydami savyje tvirtą tikėjimą Jo darbais mūsų dabartinio gyvenimo metu, o ne kažkurį laiką kentėdami po mirties. Mums liepiama apsivalyti nuo ydų ir nuodėmingų darbų (2 Tim 2:21; Žyd 9:14). Taigi mes apsivalome dabar, šiame gyvenime, o ne apsivalymo vietoje ("skaistykloje"), į kurią mes patenkame po mirties. "Štai dabar palankus metas, štai dabar išganymo diena!" (2 Kor 6:2). Prie išgelbėjimo mus atves paklusnumas Dievui, pasireiškiantis krikšto priėmimu ir dvasingumo ugdymu šiame gyvenime (Gal 6:8), o ne "skaitykloje" praleistas laikas.
-Ние сме прочистени од своите гревови преку крстењето во Христа и развивањето цврста вера во неговото дело за време на нашиов сегашен живот, а не преку некаков период на страдање по смртта. Нам ни е речено "очистете го стариот квас" на грев во својот живот (1Кор. 5:7); да се очистиме од делата грешни (2Тим.2:21; Евр.9:14). Нашето време за прочистување, према тоа е сега, во овој живот, а не во некое место на чистење ('чистилиште') во кое влегуваме по смртта. "Сега е денот на спасението... сега е времето благопријатно" (2Кор.6:2). Нашата послушност кон Бога со крстењето и развивањето еден духовен карактер во овој живот, води кон нашето спасение (Гал.6:8), не поминувањето на некој период во 'чистилиште'.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Vers 17 beskuldig die môrester daarvan dat hy "die wêreld soos 'n woestyn gemaak en sy stede verwoes het, wat sy gevangenes nie losgelaat het huis toe nie". Hierdie is beskrywings van Babel se militêre beleid wat hele gebiede tot die grond toe gesloop het (soos wat hulle met Jerusalem gemaak het), en gevangenes na ander gebiede vervoer het sodat hulle nie na hul tuisland kon terugkeer nie (soos hulle met die Jode gemaak het).
5. Vers 17 beschuldigdt de morgenster ervan dat hij “de wereld tot een woestijn maakte en haar steden afbrak; die zijn gevangenen niet naar huis liet keren”. Dit is een beschrijving van het militaire beleid van Babel, die hele gebieden tot de grond toe gesloopt heeft (zoals zij met Jeruzalem gedaan hebben), en gevangenen naar andere gebieden vervoerd hebben, zodat zij niet naar hun thuisland konden terugkeren (zoals zij met de Joden gedaan hebben). Het feit dat hij een begravenis nodig had (versen 18-19) laat eveneens zien dat hij maar een mens was.
7. Pabülon ja Assüüria on ennustustes tihti üksteise sarnased. Nii näiteks Jesaja 14:24,25 värsid räägivad Assuri kuninga allutamisest: "Nagu ma olen mõtelnud, nõnda sünnib ... ma murran Assuri ... ". Ettekuulutus Pabüloni langemisest (Jesaja 47) kattub ettekuulutusega Assüüria purustamisest (Nahum 3:4,5,18; Sefanja 2:13,15). 2Ajaraamat 33:11. värss räägib , et "Assuri kuninga sõjaväepealikud võtsid Manasse kinni peiduurkas, sidusid ta vaskahelatega ja viisid Paabelisse", illustreerides sellega repressiivsete võtete kasutamise identiteeti.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Handelinge 19:1-5 wys hoe sommige mense wat deur Johannes gedoop is, weer gedoop moes word omdat hulle kennis oor sekere leringe totaal ontbreek het. Net soos hierdie mense wat weer gedoop was mag sommige vandag voel dat hulle met hul eerste "doop" 'n opregte bekering gehad het en 'n nuwe begin gemaak het.
Jean-Baptiste immergeait les gens après leur avoir demandé de se repentir et leur avoir enseigné certaines choses au sujet de Jésus (Marc 1:4; Luc 1:77). Mais cela n’était pas suffisant; car dans Actes 19:1-5, on nous dit que certaines gens, qui avaient été baptisés par Jean-Baptiste, devaient se faire rebaptiser à cause de leur connaissance incomplète de certaines doctrines. Alors, tout comme ceux qui avaient été baptisés par Jean-Baptiste, on était sans doute sincère et plein de repentir à notre premier baptême. Mais même si cela est vrai, la nécessité de recevoir "le seul (vrai) baptême" existe toujours; et ce vrai baptême ne peut avoir lieu qu’après la connaissance de tous les éléments de "la seule foi".
バプテスト.ヨハネは人たちに悔い改めよと叫びながら、イエスに関することを教えて、彼らにバプテスマを施行しました(マコ.1:4; ルカ.1:77)。しかし、これはバプテスマを受けるに充分な知識ではなかったのでした。使.19:1ー5には、ヨハネからバプテスマ受けた者たちがバプテスマを受ける時その教理を完全に把握していなかったから、再びバプテスマを受けた記録があります。ヨハネにバプテスマを受けていた者たちのように、私たちも真の悔い改めと新しい出発を決心しないでバプテスマを受けるのは止めなければ、ならないのです。彼らがバプテスマを受けたのは事実ですが、しかしそれはその"一つの信仰"の教理を把握した後に起こるべきその唯一のバプテスマではなかったので何の価値もなかったのでした。
Ivan krstitelj je potapao ljude, zoveći ih na pokajanje, i učeći ih određenih stvari o Isusu (Mk.1:4; Lk.1:77). Međutim, ovo nije bilo dovoljno. Djela 19:1-5 bilježi da su neke kojih je Ivan baptizirao trebale biti baptizirani opet zbog njihova nepotpunog shvaćanja određenog nauka. Kao i oni koje je Ivan baptizirao, možemo osjećati da kod našeg prvog potapanja mi jesmo načinili originalno pokajanje i novi početak. Ovo može biti istina, ali ne odstranjuje potrebu primanja "jednog (istinskog) baptizma" koji može nastati tek nakon razumijevanja svih elemenata "jedne vjere".
Ristija Johannes vajutas vee alla inimesi, ta kutsus neid kahetsusele ja jagas neile õpetusi Jeesusest (Markuse 1:4; Luuka 1:77). Kuid seda ei olnud piisavalt. Apostlite tegudes (19:1-5) räägitakse inimestest, keda Johannes ristis ja seejärel ristiti neid uuesti, kuna kuni oma teise ristimiseni ei mõistnud nad täielikult mõningaid seisukohti. Nende sarnaselt kahetsesime meie oma esimese vette mattumise ajal siiralt ja panime alguse uuele elule. See võib ka nii olla, kuid see ei välista vajadust saada "üht (tõelist) ristimist", mis võib toimuda ainult peale "ühe usu" kõikide seisukohtade vastuvõtmist.
Keresztelő János víz alámerített embereket, megtérésre hívta fel őket, és tanított nekik bizonyos dolgokat Jézusról (Mk.1:4; Lk.1:77). Azonban ez nem volt elégséges. ApCsel.19:1-5 feljegyzi, hogy néhányakat, akiket János víz alámerített, újra víz alá kellett meríteni, mert bizonyos tanok felől nem volt teljes az ismeretük. Azokhoz hasonlóan, akiket János víz alámerített, mi is úgy érezhetjük, hogy az első alámerülésünkkor tényleg megbántuk bűneinket, és új életet kezdtünk. Ez igaz lehet, azonban nem veheti el a szükségességét annak, hogy megkapjuk azt az "egy (igazi) keresztséget", amely csak akkor történhet meg, miután megértettük az "egyetlen hit" valamennyi alapvető pontját.
Jonas Krikštytojas krikštijo žmones panardindamas prieš tai paliepęs jiems atsiversti ir pamokęs tam tikrų dalykų apie Jėzų (Mk 1:4; Lk 1:77). Bet šito nepakako. Apd 19:1-5 rašoma, kad kai kurie Jono pakrikštyti žmonės turėjo krikštytis dar kartą, kadangi nebuvo pilnai suvokę tam tikrų tikėjimo tiesų. Kaip ir tie, kuriuos pakrikštijo Jonas, mes galime jausti, kad pirmą kartą pasinerdami buvome nuoširdžiai atsivertę ir pradėję naują gyvenimą. Tas gali būti tiesa, bet tai nereiškia, kad dabar jau nereikalingas "vienas (tikras) krikštas", kurį galima priimti tik suvokus visas sudedamasias dalis, iš kurių sudarytas "vienas tikėjimas".
Јован крстител ги потопуваше луѓето, повикувајќи ги на покајание, и учејќи ги одредени работи за Исус (Мк.1:4; Лк.1:77). Меѓутоа, ова беше недоволно. Дела 19:1-5 бележи дека некои кои Јован ги крсти мораа да бидат прекрстени поради нивното нецелосно сфаќање на одредено учење. Како и тие кои Јован ги крсти, можеме да мислиме дека при нашето прво потопување сме направиле оригинално покајание и нов почеток. Тоа можеби е така, но не ја отстранува потребата да се прими "едно (вистинско) крштевање" кое може да настане само после сфаќањето на сите елементи од "една (та) вера".
Yohana mbatizaji aliwazamisha katika maji watu, akiwataka watubu na kuwafunza mambo hakika ya kuhusu Yesu (Marko 1:4; Luka 1:77). Lakini, huu haukutosha. Matendo 19:1-5 taarifa imetolewa kuwa wengine ambao Yohana aliwabatiza ikawabidi wabatizwe tena kwa kuwa hawakukamilika kushika mafunzo ya hakika. Kama wale ambao Yohana alibatiza, tunaweza kuona ya kwambva kwenye kuzamishwa kwetu kwa kuanza tulifanya toba halisi na kuanza upya. Huu waweza kuwa kweli lakini hauondoi haja ya kupokea "ubatizo mmoja (wa kweli) unaoweza kutokea tu baada ya kushika mambo ya "imani moja".
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Vers 12 sê dat die môrester "teen die aarde neergeslaan lê" – soos 'n boom wat neergevel is. Dit is 'n skakel met Daniël 4:8-16, waar Nebukadnesar en Babel vergelyk word met 'n boom wat afgekap word.
7. “Ik zal ten hemel opstijgen” moet daarom als overdrijving verstaan worden, net als in 1 Samuel 5:12; 2 Kron.28:9; Ezra 9:6 en Ps.107:26.
  Bybel Beginsels Inset 6...  
1 Korinthiërs 10 en baie ander versgedeeltes verwys na voorbeelde as waarskuwing vir gelowiges, van diegene wat in die verlede 'n verhouding met God gehad het, maar toe afvallig geraak het. Die feit dat dit moontlik is om "van die genade te verval" (Galasiërs 5:4), beteken dat daar nie 'n "eenkeer gered altyd gered" stelsel van saligheid, soos deur Calvyn vereis, bestaan nie.
-1 Corinthiens 10 et plusieurs autres passages citent l’exemple de ceux qui autrefois avaient au début une bonne relation avec Dieu, mais qui s’en éloignaient plus tard, comme avertissement aux croyants. Le fait qu’il est possible de "perdre la grâce" (Galates 5:4) veut dire qu’il ne peut y avoir un système de salut qui veut que "une fois sauvé c’est pour toujours", tel qu’est réclamé par le Calvinisme. Ce n’est qu’en continuant de tenir la vraie doctine qu’on peut être sauvé (1 Timothée 4:16).
-1Kor.10 i mnogo drugih pasusa sadržavaju primjer onih u prošlosti koji su nekoć imali odnos s Bogom, ali su onda iznevjerili, kao upozorenja vjernicima. Činjenica da je moguće 'otpasti iz milosti' (Gal.5:4) znači da tu ne može biti 'jednom spašeni uvijek spašeni' sistem spasenja kakav potrebuje kalvinizmu. Samo s ustrajnim držanjem istinskog nauka možemo biti spašeni (1Tim.4:16).
- 1Korintlastele 10. peatükis ja samuti ka paljudes teistes kohtades Piiblis, räägitakse nendest inimestest minevikus, kes kunagi omasid sugulussuhteid Jumalaga, kuid hiljem eemaldusid Temast, just nagu hoiatuseks usklikele. See fakt, et võib "usust taganeda" (Galaatlastele 5:4), tähendab pääsemise süsteemi puudumist, mille puhul ei ole õige väide: "kord päästetud - igavesti päästetud", nagu seda kinnitab kalvinism. Me võime olla päästetud ainult sel juhul, kui me püsime alati tõelises õpetuses (1Timoteusele 4:16).
- A Korinthusiakhoz írt első levél tizedik fejezetében, valamint több más versben is találhatunk példákat olyan régen élt emberekről, akiknek egykor megvolt az Istennel való kapcsolatuk, azonban idővel elbuktak útjukon, ezek az esetek figyelmeztetésként szolgálnak számunkra. A tény, hogy lehetséges ‘kiesni a kegyelemből’ (Gal.5:4), azt jelenti, hogy ‘az, aki már egyszer megszabadult, az mindenkor szabad lesz’ elv nem állja meg a helyét az üdvösség kérdésében úgy, ahogyan azt a kálvinista nézet megkívánná. Egyedül az Isten igaz igéivel való ‘táplálkozás’, az igaz tanítások mellett való szüntelen kitartás által lehetséges az üdvösség elnyerése (1Tim.4:16).
- 1 Kor 10 ir daugelyje kitų Biblijos vietų kalbama apie žmones praeityje, kurie turėjo ryšį su Dievu, bet po kurio laiko pasitraukė, kaip apie įspėjimą tikintiesiems. Tas faktas, kad galima "iš malonės išpulti" (Gal 5:4), reiškia, jog nėra tokios sistemos, kad "vieną kartą išsigelbėjai, tai jau niekada neatpulsi", kaip teigia Kalvino šalininkai. Tik jeigu nuolat "žiūrėsime mokslo ir laikysimės jo, mes būsime išgelbėti" (1 Tim 4:16).
-1Кор.10 и многу други пасуси покажуваат пример за оние во минатото кои еднаш имале однос со Бог, но потоа отпаднале, како предупредување до верниците. Фактот дека е можно да се "отпадне од благодатта" (Гал.5:4) значи дека не може да има 'еднаш спасени секогаш спасени' систем за спасение каков што побарува калвинизмот. Само со продолжено држење на вистинската доктрина можеме да бидеме спасени (1Тим.4:16).
1 Kor. 10 na mafungu mengi mengine ya maneno yameshika mfano wa waliokuwa zamani waliwahi kuwa na uhusiano na Mungu, lakini wakati ule wakaanguka, yakiwa maonyo kwa waumini. Uhakika ni kwamba upo uwezekano wa kuanguka toka hali ya neema (Gal. 5:4) maana yake ni kwamba hapawezi kuwepo 'aliyewahi kuokolewa siku zote akiwa ameokolewa’ utaratibu wa wokovu kama unavyotakiwa na wenye imani ya Kelvini. Tukiendelea tu kushika mafundisho ya kweli tutaweza kuokolewa (1 Tim. 4:16).
  Bybel Beginsels Bylae 4...  
Dit is dan wat al die traumas wat God se kinders nou belewe vir ewig opgelos sal word – intellektueel, moreel en fisies – "Want nou sien ons deur 'n spieël in 'n raaisel, maar eendag van aangesig tot aangesig. Nou ken ek ten dele, maar eendag sal ek ten volle ken, net soos ek ten volle geken is. En nou bly geloof, hoop, liefde--hierdie drie; maar die grootste hiervan is die liefde" (1 Korinthiërs 13:12,13).
Dans le Royaume de Dieu, on verra Sa justice manifestée de telle sorte que tout Son peuple pourra comprendre et apprécier. On ne comprend pas "car on voit, dans le moment, à travers le verre, obscurément; mais alors face-à-face; dans le moment, on ne connaît qu’en partie; mais alors on connaîtra même comme on sera connu aussi" (1 Corinthiens 13:12-13).
"隠れた事は私たちの神、主に属するものである。しかし表されたことは長く私たちと私たちの子孫に属するものである"(申.29:29)。福音に"神について知りうる事がらは、彼らに明らかである"(ロマ.1:19)と言われたのには、神の関して知られていないことが多くあると暗示しているのです。私たちが神の言葉で確かに知る事が出来る確実な真の原則がありますが、神の性格には他の多くの様相があるのです。従って神の道は私たちの生涯近づく事が出来ない程数多くの"隠れた事"があるのです。パウロは私たちが知っているように(テモ后.1:12; コリ后.5:16; ガラ.4:9; ヘブ.10:30; ヨハ1.2:13)、特別に個人的に神の愛を経験して(ヨハ1.4:7,8)、キリストと神を幾らか知っていましたが、他の意味では、彼がただ"部分的に知って"いるが(コリ前.13:8、12)、"(復活の時)私がキリストとその復活の力とを知る事が出来る"(ピリ.3:10)ので、キリストの帰りを切望していると話しました。私たちは神の言葉を学ぶによって彼の義をますます確かに分かるようになりましたすが、彼の国が来るのに対してますます切望しているのです。それはその時彼の義の特徴らが全く明らかになり、彼の民すべてが喜んでそれを理解して愛する事が実際現れるからです。その時に今神の子らが苦心でいる精神的、道徳的、肉体的創傷が完全に癒えるからです。"私たちは、今は、鏡に映して見るようにおぼろげに見ている。しかしその時には、顔と顔とを合せて、見るであろう。私たちの知るところは、今は一部分に過ぎない。しかしその時には、私たちが完全に知られているように、完全に知るであろう"(コリ前.13:12)。
Kako se povećano izlažemo pravednosti Božjoj kroz proučavanja Njegove riječi, mi ćemo povećano čeznuti za dolazak Njegova Kraljevstva, kada će konačno Njegova pravična obilježja biti jasno, fizički očitovana načinom kojeg će svi Njegovi ljudi radosno razumjeti i ljubiti. Ono će vrijeme vidjeti konačno rješenje svih trauma koje sada muče Božju djecu - intelektualne, moralne i fizičke: "Doista sada gledamo kroza zrcalo, u zagonetki, a tada - licem u lice! Sada spoznajem djelomično, a tada ću spoznati savršeno, kao što sam i spoznat" (1Kor.13:12,13).
Nii nagu me rääkisime suurest Jumala õiglusest, Pühakirja järgi arvestades, siis me ootame väga Tema Kuningriigi tulekut, kui lõpuks Tema õigluse iseloomujooned ilmutatakse, lihtsalt ja füüsiliselt, sel kujul, et kõik Tema inimesed võtavad need rõõmuga vastu ja hakkavad armastama. Ja siis ravitakse meie haavad, mis praegu teevad Jumala inimesed nii rahutuks - intellektuaalselt, moraalselt ja füüsiliselt: "Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud" (1Korintlastele 13:12).
Amint egyre inkább ki vagyunk téve Isten igazságossága hatásának Isten szavának tanulmányozása által, egyre inkább vágyni fogunk Országának eljövetele után, amikor végre az Ő igazságos jelleme világosan és fizikailag fog megmutatkozni, olyan módon, amelyet Isten minden embere örömmel fog megérteni és szeretni. Az az idő meg fogja látni minden olyan trauma végső feloldását, amely ma sújthatja Isten gyermekeit - mind értelmi, erkölcsi, és fizikaiszempontból: "Mert tükör által homályosan látunk, akkor pedig színről színre; most töredékes az ismeretem, akkor pedig úgy fogok ismerni, ahogyan engem is megismert az Isten ..." (1Kor.13:12).
Kuo daugiau mes būsime paveikti Dievo teisumo studijuodami Jo žodį, tuo daugiau mes ilgėsimės Jo Karalystės atėjimo, kuomet Jo teisūs bruožai pagaliau bus atvirai ir aiškiai atskleisti taip, kad visi Jo žmonės tą džiaugsmingai supras ir mylės. Tada išsispres visos intelektualinės, moralinės ir fizinės problemos, kurios dabar kankina Dievo vaikus: "Dabar mes regime lyg veidrodyje, mįslingu pavidalu, o tuomet regėsime akis į akį. Dabar pažįstu iš dalies, o tuomet pažinsiu, kaip pats esu pažintas" (1 Kor 13:12,13).
Како што сме изложени се повеќе на праведноста Божја преку проучувањето на Неговото Слово, се повеќе ќе копнееме за доаѓањето на Неговото царство, кога најпосле Неговите праведни особини ќе бидат едноставно, физички изложени на начин за кој сите Негови луѓе радосно ќе знаат и љубат. Тогаш ќе се види крајното решение на сите трауми кои сега ги мачат Божјите деца- умствени, морални и физички: "сега гледаме нејасно преку едно стакло, темно; а тогаш лице во лице: сега знаеме делумно; но тогаш ќе знаеме, како што и ние ќе сме познати" (1 Кор.13:12,13).
Kama tunavyoogezeka kufunukiwa na haki ya Mungu kwa njia ya kujifunza neno lake, tutaongezeka kutamani kuwa Ufalme wake uje wakati hatimaye sifa zake zenye haki zitakuwa dhahiri, kwa mwili zitafunuliwa kwa namna ambayo watu wake wote kwa furaha watafahamu na kupenda.Kipindi hicho wataona ufumbuzi wa mwisho wa shida zote ambazo sasa zinawatesa watoto wa Mungu - kiakili, kwa mema na mabaya na kwa mwili. "Maana wakati wa sasa tunaona kwa kioo, kwa jinsi ya fumbo, wakati ule tutaona uso wa uso, wakati wa sasa nafahamu kwa sehemu; wakati ule nitajua sana kama nami ninavyojuliwa sana " (1 Kor 13:12,13).
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Hy het dieselfde begrip gehad rondom die opstanding, tog het hy geweet dat daar ook 'n oordeel sal wees. Die gebruik van die uitdrukking, "die opstanding", soos in 1 Korinthiërs 15, verduidelik 1 Korinthiërs 15:52 – "die dode sal onverganklik opgewek word".
D’autres exemples où "la résurrection" signifie "la résurrection à la vie" (cf. Luc l4:14) se trouvent dans Luc 20:35; Jean 11:24; l Corinthiens 15:21,42; Hébreux 11:35; Apocalypse 20:6. Dans Psaume 17:15, David parle de recevoir sa récompense au moment même qu’il "s’éveille". Il avait la même idée sur la résurrection, quoiqu’il savait qu’il y aurait un jugement. L’emploi de cette phrase, "la résurrection",comme dans 1 Corinthiens 15, aide à expliquer 1 Corinthiens 15:52 - "les morts s’élèveront incorruptibles". Il convient de noter que l’expression "les morts" réfère parfois (et surtout dans 1 Corinthiens 15) aux justes qui sont morts, et qui seront ressuscités pour recevoir la vie éternelle au jugement: I Corinthiens 15:13, 21, 35, 42; 1 Thessaloniciens 4:16; Philippiens 3:11; Apocalypse 14:13; 20:5-6.
Drugi primjeri gdje "uskrsnuće" znači "uskrsnuće života" (cp. Lk.14:14) uključuju: Lk.20:35; Iv.11:24; 1Kor.15:21,42; Heb.11:35; Otk.20:6. U Ps.17:15 David govori o primanju svoje nagrade u trenu "kad se probudi". On je imao isti pogled na uskrsnuće, premda je znao da će biti suda. Upotreba ove fraze "uskrsnuća", kao ovdje u 1Kor.15 pomaže objašnjenju 1Kor.15:52 - "mrtvi će uskrsnuti neraspadljivi". Spomena je vrijedno da se fraza "mrtvi" ponekad (osobito u 1Kor.15) odnosi na pravedne mrtve, koji će biti uskrsnuti da prime život vječni kod suda: 1Kor.15:13,21,35,42; 1Sol.4:16; Fil.3:11; Otk.14:13; 20:5,6.
Teisi näiteid sõna "ülestõusmine" kasutuse kohta, tähenduses "ellu ülestõusmine" (vaata Luuka 14:14)- leiame värssides: Luuka 20:35; Johannese 11:24; 1Korintlastele 15:21,42; Heebrealastele 11:35; Ilmutuse 20:6. Sõna, "ülestõusmine" kasutamine, nagu seda on tehtud 1Korintlastele 15. peatükis, aitab mõista 1Korintlastele 15:52. värsi mõtet - "surnud tõusevad üles kadumatutena". Tuleks ära märkida, et sõna "surnud", käib mõnikord õilsate surnute kohta, kes tõusevad üles, et saada kohtus igavest elu: 1Korintlastele 15:13,21,35,42; 1Tessalooniklastele 4:16; Filiplastele 3:11; Ilmutuse 14:13; 20:5,6.
Más példák, ahol a "feltámadás" az "élet feltámadását" jelenti: (vö. Lk.14:14) Lk.20:35; Jn.11:24; 1Kor.15:21,42; Zsid.11:35; Jel.20:6. A Zsolt.17:15-ben Dávid azt mondja jutalma elvételéről, hogy majd akkor történik, amikor "felébred". A feltámadásról ugyanaz volt az álláspontja, noha tudta, hogy lesz egy ítélet. A "feltámadás" kifejezése, mint ahogy az használatos az 1Kor.15-ben, segít magyarázatot találni az 1Kor.15:52 kijelentésére - "a halottak feltámadnak romolhatatlanságban". Figyelemreméltó, hogy a kifejezés "halottak" néha (különösen az 1Kor.15-ben) az igazságos meghaltakra vonatkozik, akik fel lesznek támasztva, hogy megkapják az örök életet az ítéletkor: 1Kor.15:13,21,35,42; 1Thessz.4:16; Fil.3:11; Jel.14:13; 20:5,6.
Kiti pavyzdžiai, kuriuose "prisikėlimas" reiškia "gyvenimo prisikėlimą", yra šie: Lk 20:35; Jn 11:24; 1 Kor 15:21,42; Žyd 11:35; Apr 20:6. Ps 17:15 Dovydas mini, kad jis bus apdovanotas, kai "pabus". Jis panašiai suprato prsikėlimą, nors ir žinojo, kad dar įvyks teismas. Posakio "prisikėlimas" vartojimas 1 Kor 15 padeda išsiaiškinti 1 Kor 15:52 žodžių prasmę - "mirusieji bus prikelti negendą". Reikia pabrėžti, kad ši frazė "mirusieji" kartais (o ypač 1 Kor 15) reiškia mirusius teisiuosius, kurie bus prikelti apdovanojimui teismo metu: 1 Kor 15:13,21,35,42; 1 Tes 4:16; Fil 3:11; Apr 14:13; 20:5,6.
Други примери за воскресението со значење "воскреснувањето во живот" (ср. Лк.14:14) вклучува Лк.20:35; Јв.11:24; 1Кор.15:21,42; Евр.11:35; Отк. 20:6. Во Пс.16:15 Давид говори за примање на својата награда во мигот на неговото ‘будење’. Тој го имаше истото гледање на воскресението, иако знаеше дека ќе има суд. Употребата на фразата, ‘воскресението’, како во 1Кор.15 помага во објаснувањето на 1Кор.15:52- "мртвите ќе воскреснат нераспадливи". Вредно е за бележење дека фразата ‘мртвите’ понекогаш (а нарочито во 1Кор.15) се однесува на праведните мртви, кои ќе бидат воскреснати за да примат вечен живот при судот: 1Кор.15:13,21,35,42; 1Сол.4:16; Филип.3:11; Отк.14:13; 20:5,6.
Mifano mingine ya "ufufuo" ikiwa na maana ya "kurudi kwa uhai" (Luk. 14:14) pamoja na Luka 20: 35; Yn. 11:24; 1 kor. 15:21, 42; Ebra. 11:35; uf. 20:6. katika Zab. 17:15 Daudi anazungumzia kupokea thawabu yake mara "akiamshwa". Alikuwa na mtazamo ule ule wa kufufuka, ingawa alijua kutakuwa na hukumu. kutumia fungu hili la maneno "ufufuo" kama hili katika 1 kor. 15 linasaidia kuelezea 1 Kor. 15:52 - " wafu watafufuliwa wasiwe na uharibifu" Fungu la maneno "wafu" linastahili kuangaliwa mara nyingine (na hasa katika 1 Kor. 15) linataja wafu wenye haki, ambao watafufuliwa kuupokea uzima wa milele kwenye hukumu: 1 Kor. 15:13,21, 35,42; 1 Thes. 4: 16; Flp.. 3:11; Uf. 14: 13: 20: 5, 6 1 The 4: 16,17 imeorodhesha orodha ya matukio yanayounganishwa kurudi kwa Kristo.
  Bybel Beginsels Inset 5...  
"…. soos die sonde geheers het in die dood,…." (Romeine 5:21).
"La sagesse a construit sa maison, elle a creusé ses sept piliers" (Proverbes 9:1).
"知恵は家を建て、七本の柱を刻んで立てた"(箴言.9:1)。
"Premudrost sazida sebi kuću, i otesa sedam stupova" (Pri.9:1).
"Tarkus ehitas enesele koja, püstitas oma seitse sammast!" (Õpetussõnad 9:1).
"A bölcsesség házat épített magának, hét oszlopot faragott hozzá" (Péld.9:1).
"Išmintis pasistatė sau namus; ji išsikirto septynis šulus." (Pat 9:1)
"Премудроста си изгради дом, ги утврди седумте столбови негови" (Изрек.9:1).
"Hekima ameijenga nyumba yake, amezichonga nguzo zake saba" (Mith. 9:1)
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Met ander woorde, soos die aasvoël instinktief deur die lug vlieg en dan op die aarde neerdaal waar die karkas lê, net so sal die verantwoordelikes gebring word na die plek waar hulle hul Meester sal ontmoet tydens die oordeel.
Jésus disait que "le jour que le Fils de l’homme est révélé... deux hommes seront dans le champ; l’un sera pris, et l’autre sera laissé" (Luc 17:30,36). Cela nous donne la même idée d’un enlèvement soudain au loin. Les disciples demandaient avec insistance: "Seigneur, où? Et il leur disait: Là où le corps se trouve, là seront rassemblés les aigles" (Luc 17:37). Tout comme l’aigle vole instinctivement haut dans les airs et se dépose là où est la carcasse, ainsi les responsables seront amenés à l’endroit où ils rencontreront leur Seigneur en jugement.
Krisztus azt mondta: "azon a napon... amelyen az Emberfia megjelenik... ketten lesznek a mezőn az egyik felvétetik, a másik otthagyatik" (Lk.17:30,36). Ez a hirtelen elragadtatás ugyanazt a képet nyújtja. A tanítványok megkérdezték, "Hol Uram? Ő pedig így felelt: "Ahol a tetem odagyűlnek a saskeselyűk is" (Lk.17:37). Amint a saskeselyűk ösztönösen repülnek a levegőben, majd leszállnak a földre, ahol a tetemek vannak, ugyanúgy a felelősséggel tartozóak arra a helyre hozatnak, ahol találkozni fognak Urukkal az ítélet végett.
Yesu alisema ya kuwa "Siku ambayo mwana wa Adamu atakayofunuliwa ….. watu wawili watakuwa kondeni; mmoja atwaliwa mwingine ataachwa" (Luk. 17:30,36). Hapa tumepewa picha ile ile ya kuhamishwa ghafla. Wanafunzi kwa bidii waliuliza, "Wapi, Bwana ? Naye akawaambia, Ulipo mzoga, ndipo watakapokutanika tai" (Luk. 17: 37). Kama tai arukavyo kwa akili yake kupitia hewani na kisha kutua juu ya nchi ulipo mzoga, basi wanaopaswa kwenda kutoa hesabu wataletwa hadi sehemu watakayokutana na Bwana wao kwa hukumu.
  Bybel Beginsels Inset 5...  
Soos in die geval van rykdom, word die sonde hier gelyk gestel aan 'n meester van "knegte" (sondaars) wat hom dien. Geen redelike interpretasie van bogenoemde vers regverdig 'n aanname dat Paulus leer dat sonde 'n werklike persoon is nie.
"Nitko ne može služiti dvojici gospodara. Ili će jednoga mrziti, a drugoga ljubiti; ili će uz jednoga prianjati, a drugoga prezirati. Ne možete služiti Bogu i *bogatstvu" (Mt.6:24 (*mamoni - Karadžić)).
"Senki sem szolgálhat két úrnak, mert vagy az egyiket gyűlöli, és a másikat szereti, vagy az egyikhez ragaszkodik, és a másikat megveti: nem szolgálhattok Istennek és a Mammonnak" (Mt.6:24).
TURTO PERSONIFIKACIJA. "Niekas negali tarnauti dviem ponams: jis juk arba vieno nekęs ir kitą mylės, arba vienam bus atsidavęs ir kitą nieku vers. Jūs negalite tarnauti Dievui ir Mamonai" (Mt 6:24).
"Никој не може да им слугува на двајца господари: оти, или едниот ќе го замрази, а другиот засака; или кон едниот ќе се приврзе, а другиот ќе го презре. Не можете да им служите на Бога и на Мамона" (Мт.6:24).
"Hakuna mtu awezaye kutumikia mabwana wawili: kwa maana atamchukia huyu na kumpenda huyu; ama atashikamana na huyu, na kumdharau huyu. Hamwezi kumtumikia Mungu na Mali" (Mith. 6:24).
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Vers 17 beskuldig die môrester daarvan dat hy "die wêreld soos 'n woestyn gemaak en sy stede verwoes het, wat sy gevangenes nie losgelaat het huis toe nie". Hierdie is beskrywings van Babel se militêre beleid wat hele gebiede tot die grond toe gesloop het (soos wat hulle met Jerusalem gemaak het), en gevangenes na ander gebiede vervoer het sodat hulle nie na hul tuisland kon terugkeer nie (soos hulle met die Jode gemaak het).
5. Vers 17 beschuldigdt de morgenster ervan dat hij “de wereld tot een woestijn maakte en haar steden afbrak; die zijn gevangenen niet naar huis liet keren”. Dit is een beschrijving van het militaire beleid van Babel, die hele gebieden tot de grond toe gesloopt heeft (zoals zij met Jeruzalem gedaan hebben), en gevangenen naar andere gebieden vervoerd hebben, zodat zij niet naar hun thuisland konden terugkeren (zoals zij met de Joden gedaan hebben). Het feit dat hij een begravenis nodig had (versen 18-19) laat eveneens zien dat hij maar een mens was.
7. Pabülon ja Assüüria on ennustustes tihti üksteise sarnased. Nii näiteks Jesaja 14:24,25 värsid räägivad Assuri kuninga allutamisest: "Nagu ma olen mõtelnud, nõnda sünnib ... ma murran Assuri ... ". Ettekuulutus Pabüloni langemisest (Jesaja 47) kattub ettekuulutusega Assüüria purustamisest (Nahum 3:4,5,18; Sefanja 2:13,15). 2Ajaraamat 33:11. värss räägib , et "Assuri kuninga sõjaväepealikud võtsid Manasse kinni peiduurkas, sidusid ta vaskahelatega ja viisid Paabelisse", illustreerides sellega repressiivsete võtete kasutamise identiteeti.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Die feit is dat alle krag van God kom. Goeie sowel as slegte dinge soos siektes kom van Hom af – nie hekse of toordokters nie. Hierdie is 'n baie algemene tema in die Skriftuur – Jesaja 45:5-7 ; Miga 1:12 ; Amos 3:6 ;Eksodus 4:11 ; Deuteronomium 32:39; Job 5:18. Dit sal beslis die moeite werd wees om elkeen van hierdie gedeeltes sorgvuldig te lees. Dit volg dus dat dit na God is wat ons ons moet wend in gebed as ons siek is, terwyl ons alles doen wat menslik moontlik is deur die gebruik van medisyne, om die probleem reg te maak. As ons toordokters toe gaan, wend ons ons na mense wat beweer dat hulle beheer het oor 'magte van duisternis' wat hulle in staat stel om ons te genees.
Cependant, la source de toute puissance est Dieu. Et les bonnes et les mauvaises choses, telles que les maladies par exemple, sont amenées par Lui - et non par les sorciers. Cela est un thème très répandu dans l’Écriture: Ésaïe 45:5-7; Michée 1:12; Amos 3:6; Exode 4:11; Deutéronome 32:39; Job 5:18. Il vous sera avantageux de lire attentivement toutes ces références. Il s’ensuit donc que c’est à Lui que nous devrions avoir recours par la prière dans toutes nos maladies, tout en faisant tout ce qui est humainement possible par l’emploi de la médecine conventionnelle pour rectifier nos problèmes. Si on se tourne vers les sorciers guérisseurs, on fait donc appel à des gens qui prétendent avoir le contrôle des "puissances des ténèbres" qui leur permettent de nous faire se sentir mieux. Mais on sait que ces puissances, à quoi ils se fient, n’existent pas. Dieu est la source de toute puissance. Se tourner vers les sorciers, c’est croire que Dieu n’est pas tout-puissant, que ce n’est pas Lui qui amène toutes les maladies, mais qu’il y a d’autres puissances contrôlées par les sorciers.
De feit is dat alle kracht van God kom. Goede zowel als slechte dingen zoals ziekten kom van Hem af – niet hikse of toverdokters niet. Deze is een vele algemene tema in de Schrifttuur – Jesaja 45:5-7 ; Miga 1:12 ; Amos 3:6 ;Ikzodus 4:11 ; Deuteronomium 32:39; Job 5:18. Het zullen beslis de moeite werd zijn om iedereen van deze gedeeltes zorgvuldig te lezen. Het volgt dus dat het na God is de wij wij moeten wend in gebed als wij ziek is, terwijl wij alles doen de menslik moontlik is door de gebruik van medicijnen, om de probleem reg te maak. Als wij toverdokters toen gaan, wend wij wij na mensen de beweer dat zijbeheer heeft over 'machten van duidtsternis' de zijin staat stellen om wij te genezen. Maar wij weet dat de machten waarin zijgeloven niet bestaan niet. God is de bron van mag. Om wij tot toverdokters te wend is om te geloven dat God niet almachtig is niet en dat het niet Hij is de ziekte op wij brengt niet maar ander machten, de toverdokters beweer zijkan beinvloed.
Međutim, sva je moć Božja. I dobre i loše stvari kao što je bolest su dovedene od Njega - ne vještica. Ovo je vrlo opća tema u Pismu: Is.45:7; Mih.1:12; Amos 3:6; 2Moj.4:11; 5Moj.32:39; Jov 5:18. Svi ovi će isplatiti pažljivog čitanja. Slijedi da do Njega je to kamo se trebamo obratiti u molitvi ako smo bolesni, čineći sve ljudski moguće kroz upotrebu uobičajene medicine da se uredi problem. Ako se okrenimo vračarima, mi se obraćamo ljudima koji tvrde da upravljaju 'silama mraka' koje im omogućavaju da nas poboljšaju. Ali mi znamo da te sile u koje oni vjeruju ne postoje. Bog je izvor sile. Obraćanje vješticama je vjerovanje da Bog nije svemoćan, da nije to Bog koji donosi našu bolest nego druge sile za koje vještice tvrde da imaju utjecaj.
Kaip ten bebūtų, visos galios yra Dievo. Tiek gerus dalykus, tiek ir blogus, tokius kaip ligos, sukelia Jis, o ne kerėtojai. Tai plačiai aiškinama raštuose: Iz 45:5-7; Mch 1:12; Am 3:6; Iš 4:11; Įst 32:39; Job 5:18. Tikrai verta įdėmiai perskaityti visas šias ištraukas. Taigi, jei mes sergame, tada turime maldoje kreiptis į Jį, kartu bandydmi išspresti problemą tradicinės medicinos pagalba, kiek tai žmogui įmanoma. Jei kreipiamės į šamanus ir kerėtojus, reiškia, mes kreipiamės į žmones, kurie teigia, jog jie valdo "tamsybių jėgas" ir todėl gali mus pagydyti. Bet mes žinome, kad jėgos, kuriomis jie tiki, neegzistuoja. Dievas yra visų galių šaltinis. Kreipdamiesi į kerėtojus, parodome savo netikėjimą Dievo visagalybe ir pripažįstame, kad mūsų ligas sukelia ne Dievas, bet kitos jėgos, kurias gali valdyti kerėtojai, kaip jie patys teigia.
Меѓутоа, сета сила е од Бога. Добрите работи и лошите работи како болеста се донесени од Него- не од вештери. Тоа е многу честа тема во Писмото: Иса.45:5-7; Мих.1:12; Амос 3:6; Исх.4:11; 5Мој. 32:39; Јов 5:18. Сите овие ќе го исплатат внимателното читање. Следува дека Нему треба да му се обратиме со молитва ако сме болни, и да се направи се што е можно преку вообичаената медицина да се среди проблемот. Ако одиме кај бајачи, ние се обраќаме на луѓе кои тврдат дека управуваат со 'мрачни сили' кои им овозможуваат да не подобрат. Но ние знаеме за силите во кои веруваат дека не постојат. Бог е изворот на моќ. Обраќањето кај вештери е верување дека Бог не е Семоќен, дека Бог не ни ја донел болеста, туку други сили чие управување го тврдат вештерите.
  Bybel Beginsels Inset 9...  
Hierdie seëninge het duidelik te doen met God se komende Koninkryk op aarde – die nuwe "hemele en aarde" wat die ellendige toestand soos dit nou is, sal vervang.
Ces bénédictions sont clairement pertinentes au Royaume futur de Dieu sur la terre - les nouveaux "ciel et terre" qui vont remplacer ’arrangement misérable actuel.
Ovi blagoslovi jasno se tiču Božjega dolazaćeg Kraljevstva na zemlji - novo 'nebo i zemlja' koje će zamijeniti sadašnjeg jadnog stanja.
Ez az áldásos állapot egyértelműen Isten eljövendő földi Országára vonatkozik - az új égre és földre, amely fel fogja váltani a jelenlegi nyomorúságos világot.
Овие благослови се јасно применливи на Божјото идно царство на земјата, новото 'небо и земја' што ќе ја заменат сегашнава бедна постава.
Baraka zote hizi ni dhahiri zinahusu jambo la ufalme ujao wa Mungu duniani -'Mbingu na nchi mpya zitakazo ingia mahali pa hizi zilizopo zilizosimama kwa huzuni.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Derhalwe is daar net "een doop" – die doop wat volg na die glo van die "een geloof". Daar is net "een liggaam (m.a.w. een ware kerk) net soos julle geroep is in een hoop van julle roeping. Een Here, een geloof, een doop, een God, . . ." (Efesiërs 4:4-6).
Il n’y a "qu’une seule foi"; c’est-à-dire, un seul ensemble de doctrines qui comprend le vrai Évangile; et par conséquent, il n’y a "qu’un seul baptême" - le baptême qui a lieu à la suite de la croyance en la "seule foi". "Il n’y a qu’un seul corps (c’est-à-dire, qu’une seule vraie église)... tout comme vous êtes appelés à un seul espoir de votre appel. Un seul Seigneur, une seule foi, un seul baptême, un seul Dieu" (Éphésiens 4:4-6). Il n’y a pas deux espoirs, comme dans le cas de ceux qui prétendent qu’il n’importe pas que notre récompense soit au Ciel ou sur la terre. Il n’y a "qu’un seul Dieu" - et par conséquent Jésus ne peut être Dieu aussi. Il s’ensuit donc que si, à notre première aspersion ou immersion, on n’avait pas la connaissance des doctrines fondamentales, comme celles concernant le Royaume de Dieu, la nature de Dieu et de Jésus, etc., on n’a pas été baptisé validement.
Postoji samo "jedna vjera", tj. jedna garnitura nauka koji sadržavaju istinskog evanđelja, i stoga samo "jedan baptizam" - baptizam koji nastaje nakon vjerovanja u "jednu vjeru". "Jedno tijelo (tj. jednu istinsku crkvu) ...kao što ste i pozvani na jednu nadu svog poziva! Jedan Gospodin! Jedna vjera! Jedan (baptizam)! Jedan Bog" (Ef.4:4-6). Ne postoje dvije nade, kao što se vjeruje od onih koji kažu da nije važno vjerujemo li da će nam nagrada biti na nebu ili na zemlji. Ima samo "jedan Bog" - Isus stoga nije Bog. Slijedi da ako, kad smo baptizirani, nismo uspjeli razumjeti osnovnih doktrina o Božjem Kraljevstvu, prirodu Boga i Isusa, itd., onda naš prvi baptizam nije bio punovaljan.
Csak egyetlen hit létezik, azaz a tanoknak egyetlen sora, mely az igazi evangéliumot tartalmazza, és ennélfogva csak egyetlen víz alámerülés létezik - a víz alámerülés, amely akkor történik meg, miután az egyetlen hitet valljuk. "Egy a test (azaz egyetlen igaz egyház létezik)... aminthogy egy reménységre kaptatok elhívást is: egy az Úr, egy a hit, egy a keresztség, egy az Istene és Atyja mindeneknek" (Ef.4:4-6). Nincs kétfajta reménység, ahogyan ezt elfogadják azok, akik azt mondják, hogy nem fontos a hit, hogy abban hiszünk-e, hogy a jutalmunk az örök élet a mennyben vagy a földön lesz. Csak "egyetlen Isten létezik" - Jézus ennélfogva nem Isten. Mindebből az következik, hogy amennyiben, ha víz alámerülésünkkor téveszméink voltak alapvető tanítások felől, mint pl. Isten Országa, Isten és Jézus természete stb., akkor a mi első víz alámerülésünk nem volt érvényes.
Yra tik "vienas tikėjimas", t.y. vienas tikėjimo tiesų rinkinys, sudarantis tikrąją Evangeliją, ir todėl tik "vienas krikštas" - krikštas, kuris atliekamas priėmus "vieną tikėjimą". "Vienas kūnas (t.y. viena tikra bažnyčia)... kaip ir esate pašaukti į vieną savo pašaukimo viltį. Vienas Viešpats, vienas tikėjimas, vienas krikštas. Vienas Dievas" (Ef 4:4-6). Nėra dvieją vilčių, kaip tiki tie, kurių manymu nesvarbu, kur mes tikimės gauti apdovanojimą - Danguje ar žemėje. Yra tik "vienas Dievas" - taigi Jėzus nėra Dievas. Iš to seka, kad jei mes prieš krikštą nebuvome supratę pagrindinių tikėjimo tiesų, tokių kaip Dievo Karalystė, Dievo bei Jėzaus prigimtis ir t.t., tada tas mūsų pirmasis "krikštas" neturėjo galios.
Има само ‘една вера’, т.е. постава на учења кои го содржат вистинското евангелие, и према тоа само ‘едно крштевање’- крштевањето кое настанува после верувањето во ‘едината вера’. "Едно тело (т.е. една вистинска црква)... како што сте и повикани кон една надеж на вашето звање. Еден е Господ, една е верата, едно е крштевањето, еден е Бог" (Еф. 4:4-6). Нема две надежи, како што веруваат некои велат дека не е важно дали веруваме дека нашата награда ќе е на небо или на земја. Има само "еден Бог"- Исус према тоа не е Бог. Следува дека ако, кога се крстивме, не успеавме да ги разбереме основните учења, како царството Божјо, природата Божја и на Исус, тогаш првото 'крштевање' не било исправно.
Ila kuna "imani moja", yaani orodha ya mafundisho yanayofanya kuwa Injili ya Kweli, na kwa sababu hii tu "ubatizo mmoja" - ubatizo unaotokea baada ya kusadiki "imani moja". Kuna mwili mmoja (yaani kanisa moja la kweli)…… kama na mlivyoitwa katika tumaini moja la wito wenu. "Bwana mmoja, imani moja, ubatizo mmoja, Mungu mmoja"(Efe 4:4-6). Hakuna matumaini mawili, kama ilivyoaminika na hao wasemao kwama hayo ni mamoja ikiwa twaamini thawabu yetu itakuwa mbinguni au duniani. Yupo "Mungu" mmoja tu -basi Yesu si Mungu. Kwa sababu hiyo kama, wakati tulipobatizwa, tulishidwa kufahamu mafundisho ya msingi kama Ufalme wa Mungu, sifa na tabia ya Mungu na Yesu, n.k basi ‘ubatizo’ wetu wa kwanza haukuwa wa msingi.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Derhalwe is daar net "een doop" – die doop wat volg na die glo van die "een geloof". Daar is net "een liggaam (m.a.w. een ware kerk) net soos julle geroep is in een hoop van julle roeping. Een Here, een geloof, een doop, een God, . . ." (Efesiërs 4:4-6).
Il n’y a "qu’une seule foi"; c’est-à-dire, un seul ensemble de doctrines qui comprend le vrai Évangile; et par conséquent, il n’y a "qu’un seul baptême" - le baptême qui a lieu à la suite de la croyance en la "seule foi". "Il n’y a qu’un seul corps (c’est-à-dire, qu’une seule vraie église)... tout comme vous êtes appelés à un seul espoir de votre appel. Un seul Seigneur, une seule foi, un seul baptême, un seul Dieu" (Éphésiens 4:4-6). Il n’y a pas deux espoirs, comme dans le cas de ceux qui prétendent qu’il n’importe pas que notre récompense soit au Ciel ou sur la terre. Il n’y a "qu’un seul Dieu" - et par conséquent Jésus ne peut être Dieu aussi. Il s’ensuit donc que si, à notre première aspersion ou immersion, on n’avait pas la connaissance des doctrines fondamentales, comme celles concernant le Royaume de Dieu, la nature de Dieu et de Jésus, etc., on n’a pas été baptisé validement.
Postoji samo "jedna vjera", tj. jedna garnitura nauka koji sadržavaju istinskog evanđelja, i stoga samo "jedan baptizam" - baptizam koji nastaje nakon vjerovanja u "jednu vjeru". "Jedno tijelo (tj. jednu istinsku crkvu) ...kao što ste i pozvani na jednu nadu svog poziva! Jedan Gospodin! Jedna vjera! Jedan (baptizam)! Jedan Bog" (Ef.4:4-6). Ne postoje dvije nade, kao što se vjeruje od onih koji kažu da nije važno vjerujemo li da će nam nagrada biti na nebu ili na zemlji. Ima samo "jedan Bog" - Isus stoga nije Bog. Slijedi da ako, kad smo baptizirani, nismo uspjeli razumjeti osnovnih doktrina o Božjem Kraljevstvu, prirodu Boga i Isusa, itd., onda naš prvi baptizam nije bio punovaljan.
Csak egyetlen hit létezik, azaz a tanoknak egyetlen sora, mely az igazi evangéliumot tartalmazza, és ennélfogva csak egyetlen víz alámerülés létezik - a víz alámerülés, amely akkor történik meg, miután az egyetlen hitet valljuk. "Egy a test (azaz egyetlen igaz egyház létezik)... aminthogy egy reménységre kaptatok elhívást is: egy az Úr, egy a hit, egy a keresztség, egy az Istene és Atyja mindeneknek" (Ef.4:4-6). Nincs kétfajta reménység, ahogyan ezt elfogadják azok, akik azt mondják, hogy nem fontos a hit, hogy abban hiszünk-e, hogy a jutalmunk az örök élet a mennyben vagy a földön lesz. Csak "egyetlen Isten létezik" - Jézus ennélfogva nem Isten. Mindebből az következik, hogy amennyiben, ha víz alámerülésünkkor téveszméink voltak alapvető tanítások felől, mint pl. Isten Országa, Isten és Jézus természete stb., akkor a mi első víz alámerülésünk nem volt érvényes.
Yra tik "vienas tikėjimas", t.y. vienas tikėjimo tiesų rinkinys, sudarantis tikrąją Evangeliją, ir todėl tik "vienas krikštas" - krikštas, kuris atliekamas priėmus "vieną tikėjimą". "Vienas kūnas (t.y. viena tikra bažnyčia)... kaip ir esate pašaukti į vieną savo pašaukimo viltį. Vienas Viešpats, vienas tikėjimas, vienas krikštas. Vienas Dievas" (Ef 4:4-6). Nėra dvieją vilčių, kaip tiki tie, kurių manymu nesvarbu, kur mes tikimės gauti apdovanojimą - Danguje ar žemėje. Yra tik "vienas Dievas" - taigi Jėzus nėra Dievas. Iš to seka, kad jei mes prieš krikštą nebuvome supratę pagrindinių tikėjimo tiesų, tokių kaip Dievo Karalystė, Dievo bei Jėzaus prigimtis ir t.t., tada tas mūsų pirmasis "krikštas" neturėjo galios.
Има само ‘една вера’, т.е. постава на учења кои го содржат вистинското евангелие, и према тоа само ‘едно крштевање’- крштевањето кое настанува после верувањето во ‘едината вера’. "Едно тело (т.е. една вистинска црква)... како што сте и повикани кон една надеж на вашето звање. Еден е Господ, една е верата, едно е крштевањето, еден е Бог" (Еф. 4:4-6). Нема две надежи, како што веруваат некои велат дека не е важно дали веруваме дека нашата награда ќе е на небо или на земја. Има само "еден Бог"- Исус према тоа не е Бог. Следува дека ако, кога се крстивме, не успеавме да ги разбереме основните учења, како царството Божјо, природата Божја и на Исус, тогаш првото 'крштевање' не било исправно.
Ila kuna "imani moja", yaani orodha ya mafundisho yanayofanya kuwa Injili ya Kweli, na kwa sababu hii tu "ubatizo mmoja" - ubatizo unaotokea baada ya kusadiki "imani moja". Kuna mwili mmoja (yaani kanisa moja la kweli)…… kama na mlivyoitwa katika tumaini moja la wito wenu. "Bwana mmoja, imani moja, ubatizo mmoja, Mungu mmoja"(Efe 4:4-6). Hakuna matumaini mawili, kama ilivyoaminika na hao wasemao kwama hayo ni mamoja ikiwa twaamini thawabu yetu itakuwa mbinguni au duniani. Yupo "Mungu" mmoja tu -basi Yesu si Mungu. Kwa sababu hiyo kama, wakati tulipobatizwa, tulishidwa kufahamu mafundisho ya msingi kama Ufalme wa Mungu, sifa na tabia ya Mungu na Yesu, n.k basi ‘ubatizo’ wetu wa kwanza haukuwa wa msingi.
  Bybel Beginsels Inset 5...  
Johannes noem die Heilige Gees egter "dit" (met ander woorde 'n neutrale abstrakte konsep) in 1 Johannes 2:27 " . . . so is dit ook waar en geen leuen nie; en soos dié ("dit" in die oorspronklike Grieks) julle geleer het, so moet julle in Hom ("dit" in die oorspronklike Grieks) bly.
Kao i u slučaju bogatstva, grijeh je ovdje izjednačen s gospodarom a oni koji počine grijeh su mu sluge. Nikakvo razborito čitanje pasusa ne opravdava pretpostavku da Pavao naučava da je grijeh osoba.
Mint a gazdagság esetében, úgy itt is, a bűn egy Úrhoz van hasonlítva, azok pedig, akik bűnt követnek el, a bűn szolgáinak vannak nevezve. E vers nem ésszerű olvasása igazolná csak annak feltételezését, hogy Pál itt arról tart tanítást, miszerint a bűn egy személy.
Kaip ir ankstesniame pavyzdyje su lobiais, taip ir šiame, nuodėmė sutapatinama su ponu, o tie, kurie nusideda - jo vergai. Bet nė vienas skaitytojas nemano Paulių aiškinant esą nuodėmė - tai asmuo.
Како и во случајот со богатствата, гревот е овде поистоветен со господар и оние кои чинат грев му се слуги. Ни едно разумно читање на пасусот не ја оправдува претпоставката оти Павле учи дека гревот е особа.
Kama ilivyo katika suala la Mali, dhambi imelinganishwa hapa na Bwana, nao wale watendao dhambi ni watumwa wake. Si usomaji mzuri kwa fungu la maneno linalothibitisha kwa kukubali ya kwamba Paulo anafundisha ya kuwa dhambi ni mtu.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
'n Lys van belangrike leerstellings soos die in Bylae 1 van hierdie boek is vanselfsprekend nie geïnspireer nie. Dit is egter 'n billike opsomming van baie van die spesifieke items wat in Bybel gedeeltes genoem word as deel van "die geloof", "die tradisies", ens.
6) - Pour comprendre les promesses, il faut avoir une certaine connaissance de l’histoire d’Israël. Paul, dans sa prédication à Antioche, telle que racontée dans Actes 13, nous donne un résumé de l’histoire d’Israël avec accent spécial sur les promesses, montrant comment elles étaient accomplies en Jésus. Sa prédication était donc basée sur l’histoire d’Israël, et était ce qu’on peut appeler "un exposé", qui se terminait par un avertissement sur les conséquences qui s’ensuivraient au jugement si on ne répondait pas à la parole qu’il prêchait (Actes 13:40-41). Nos prédications devraient être semblables.
この重要性はいくら強調しても度を過ぎることはないでしょう。"自分のことと教のことに気をつけ、それらを常に努めなさい。そうすれば、あなたは、自分自身とあなたの教を聞く者たちとを、救うことになる"(テモ前.4:13ー16)。付録1にある重要な教理の表を参考しなさい。それらは霊感によるのではないけれども、聖書から抽出したものであって、"信仰に関する"福音の教えのすべてであります。この学習は読者が受け入れに怠けなく、それに忠誠になることを願っている教理の本体の決定的必要性を示しているのです。この教理の本体の内容はバプテスマを受ける者たちに指示すべきことで構成されているから、彼らが完全に認識しているか必ず彼らと充分討議すべきことであります。信者が困難の時"その信仰に"くっついているように、たびたび勧告しています。"神のゆるがない土台はすえられている"。その基礎教理に精通になり、神の完全な目的の不思議な方法を堅く保つのは、それ自体が私たちを勧告するのです。ただこのことを規則的に伝えることと復習することによってその恩典と意味をより深く自分のものに確信し、パウロが暗黒や孤独な時に話したように私たちも話すことが出来るのです。"私は走るべき行程を走りつくし、信仰を守りとおした。... 私は自分の信じたかたを知っており、... かの日に至るまで守って下さることが出来ると、確信しているからである"(テモ后.4:7; 1:12)。
Važnost svega ovoga ne može se prenaglasiti. "Pripazi na samog sebe i na poučavanje! Ustraj u tome! Jer to vršeći, spasit ćeš i sebe i one koji te slušaju" (1Tim.4:13-16). Liste važnih nauka poput onih danih u Dodatku 1 ove knjige očigledno nisu nadahnute, ali po mišljenju pisca je prihvatljivi sažetak mnoge određene teme spomenutih u biblijskim pasusima koji govore o stvarima koje su dio "vjere", "predanja" itd. Ovo proučavanje nadobudno pokazuje da postoji definitivna potreba o tijelu nauka kojeg svi prihvaćamo i nismo spori potvrditi našu privrženost njemu. Sadržaji ovog tijela nauka trebaju sačinjavati našu poduku kandidata za baptizam, i jedino je pošteno prema njima provjeriti kroz razgovor prije njihova potapanja da oni potpuno shvaćaju ono što su naučavani. Često vjernici su bili poticani da se držu "vjere" u mučna vremena. "Božje osnove stoje čvrsto". Naša upoznatost s prvim načelima, s čudesnim načinom kojim cijela Božja namjera udružuje, treba nam biti ohrabrenje samo po sebi. Samo kroz našeg redovnog propovijedanja ili ponovnog proučavanja ovih stvari će ovaj probitak i duboki smisao uvjerenosti biti naši, pa kao i Pavao u svoje vrijeme smutnje i osame možemo reći "trku (sam) završio, vjeru sačuvao... znam komu sam povjerovao i uvjeren sam da je on moćan poklad moj (naš život, naše sve) sačuvati za onaj Dan" (2Tim.4:7; 1:12).
Ülalpool mainitu tähtsust on raske üle hinnata. "Pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad" (1Timoteusele 4:13-16). Õpetuse sisu loetelu, mis on sarnane selle raamatu LISA 1-le, ei ole ammendatud, kuid autori arvates, annab küllaldase ülevaate paljudest küsimustest, mida on meenutatud Piibli lehekülgedel ja mis on osa "usust", "traditsioonidest" jne. Käesolevas peatükis on näidatud, et on olemas tungiv vajadus õpetuse põhiliste seisukohtade kindlaks määramiseks, mida me kõik võtame vastu ja millega viivitamatult kinnitame meie ustavust. Selle dogmade loetelu sisu, justkui sisaldab endas meie reegleid neile, kes soovib saada ristituks ja ei oleks halb, enne vee alla mattumist, diskussiooni korras määrata kui sügavalt mõistsid nad seda, mida neile õpetati. Väga sageli tõukavad usklikke "usu" juurde nende jaoks rasked ajad. "Jumala alusmüür on vastupidav". Meie tutvus õpetuse esimeste printsiipidega, imeliste Jumala kavatsustega, peaks iseenesest meelitama meid. Ainult püsiv õppimine ja Püha Kirja kuulutamine võib tuua kasu ja sügava kindlustunde. Ja nii nagu Paulus, oma üksinduse ja kurbuse tundidel, võime me öelda: "Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, usu säilitanud". "Sest ma tean, kellesse ma usun, ja olen julge selles, et ta on vägev säilitama minu kätte ustud vara (meie elu, meid kõiki) tolle päevani" (2Timoteusele 4:7; 1:12).
Neįmanoma pervertinti šių dalykų svarbos. "Žiūrėk savęs ir mokslo, ištverk šiuose darbuose! Taip veikdamas išganysi ir save, ir savo klausytojus" (1Tim 4:13-16). Akivaizdu, kad šios knygos 1-ame Priede pateiktas svarbiausių tikėjimo tiesų sąrašas nėra įkvėptas, bet autoriaus nuomone, jis iš tiesų gana gerai apibendrina daugelį konkrečių dalykų, minimų Biblijos eilutėse, kuriose kalbama apie "tikėjimą", "gautą mokslą", "perduotas tiesas" ir t.t. Tikimės šiame skyriuje įrodę, jog tikrai būtina turėti tikėjimo tiesų rinkinį, kurį mes visi pripažintume ir nedvejodami patvirtintume savo ištikimybę jam. Šiuo tikėjimo tiesų rinkiniu turėtų būti paremti mūsų pamokymai, skirti norintiems pasikrikštyti, ir daroma labai teisingai, kai prieš panardinimą pasikalbama su tais žmonėmis ir patikrinama, ar jie pilnai suprato viską, ko buvo išmokyti. Dažnai tikintieji buvo skatinami tvirtai laikytis "tikėjimo" ištikus negandoms. "Nepajudinamai stovi Dievo pamatas" (2 Tim 2:19). Jau vien tik mūsų pažintis su tikėjimo pradmenimis, kurie paaiškina, kokiu būdu Dievas vykdo visus savo nuostabius užmojus, turėtų mums suteikti daug džiaugsmo ir stiprybės. Tiktai nuolat pamokslaudami ir toliau studijuodami šiuos dalykus mes patirsime jų teikiamą naudą ir įgausime tvirto pasitikėjimo jais, ir tada tamsos ir liūdesio valandą mes galėsime kaip ir Paulius pasakyti: "Iškovojau gerą kovą, baigiau bėgimą, išlaikiau tikėjimą... žinau, kuo įtikėjau, ir esu tikras, kad jis gali išlaikyti man patikėtąjį turtą (gyvybę) iki anos dienos" (2 Tim 4:7; 1:12).
Важноста на сето ова не може да се преистакне. "Пази на себе и на учењето; биди постојано во тоа, оти, ако постапуваш така, ќе се спасиш и сам и оние што те слушаат" (1Тим.4:13-16). Списоци на важни учења како оние дадени во Додаток 1 од оваа книга очито не се вдахновени, но по наше мислење е еден чесен збир на многу од посебните теми спомнати во библиските пасуси кои говорат за нешта кои се дел од ‘верата’, ‘преданијата’ и.т.н. Се надеваме оваа студија покажа дека има конечна потреба за едно тело на учење кое сите го прифаќаме и не сме спори во потврдувањето на нашата верност кон него. Содржините на тоа тело на учење треба да ги обликува нашите подуки на кандидатите за баптизам, и е само чесно кон нив да се провери со разговор пред нивното потопување дали потполно го разбираат она што го научиле. Често верниците беа охрабрувани да се прилепат кон ‘верата’ кога им е тешко. "Темелите Божји стојат сигурни". Нашето запознавање со првите начела, со чудесниот начин на кои се одржува целосната Божја цел, треба да ни е само по себе едно охрабрување. Само со редовното проповедање или повторно учење на тие работи ќе ја имаме таа добробит и длабока увереност, и како Павле во својот мрачен час на осаменост ќе можеме да речеме "патот го завршив, верата ја запазив... знам во Кого сум поверувал и уверен сум дека Он е моќен мојот залог (нашиот живот, нашето се) да го запази за оној ден" (2Тим.4:7; 1:12).
Ukubwa wa yote haya hauwezi kukaziwa zaidi. Ila "Jitunze nafsi yako, na mafundisho yako; Dumu katika mambo hayo; maana kwa kufanya hivyo utajiokoa nafsi yako na wale wakusiao pia" (1Tim 4:13-16). Orodha ya mafundisho makubwa kama haya yaliyotolewa mwishoni mwa kitabu sehemu ya 1 ya kitabu hiki kwa udhahiri hayakuvuviwa, bali katika wazo la mwandishi unaonekana ni muhustasari mzuri wa mambo mengi ya namna yake maalum yaliyotajwa kwenye mafungu ya maneno ya Biblia yanayozungumzia mambo ambayo ni ya sehemu ya "imani", "mapokeo" n.k . Kwa matumaini somo hili limeonyesha kwamba ipo haja halisi ya kuwa na muundo mkuu wa mafundisho ambayo sote tunaukubali na kutokuwa wavivu kuthibitisha utii wetu utupasao kwake. Yaliyomo katika muundo huu mkuu wa mafundisho yawe ni maagizo yetu kwa watakao ubatizo., tena ni vizuri kwao kuchunguza kwa kujadiliana kabla ya kutumbukizwa kwao ili wafahamu kabisa mambo waliyofundishwa. Mara nyingi waaminio walitiwa moyo waambatane na "Imani" katika wakati wa shida. "Msingi wa Mungu ulio imara umesimama". Mazoea yetu kwa mambo makuu ya kwanza, na njia ya ajabu ya kusudi la Mungu kushikamana pamoja, ndani yake yenyewe yatutie moyo. Kwa kuhubiri kwetu kabisa kila mara au kujifunza tena na tena mambo haya hii itakuwa faida na maana ya kina ya matumaini yetu, hivyo kama Paulo katika saa yake ya giza na upweke tunaweza kusema "….. mwendo nimeumaliza, imani nimeilinda…. Maana namjua yeye niliyemwamini, na kusadiki ya kwamba aweza kukilinda kile nilichokiweka amana kwake (maisha yetu, utu wetu wote) hata siku ile" (2 Tim 4:7; 1:12).
  Bybel Beginsels Inset 2...  
Dit word uitgebrei in die begin verse van hoofstuk 2: "deur eensgesind te wees en dieselfde liefde te hê, een van siel, een van sin . . . Julle moet nie elkeen na sy eie belange omsien nie, maar elkeen ook na die ander s’n. Want hierdie gesindheid moet in julle wees wat ook in Christus Jesus was" (Filippense 2:2-5). Paulus praat dus van die belangrikheid daarvan om 'n gesindheid soos die van Jesus te hê, wat toegewy is aan nederige diens aan ander.
2) - On doit considérer attentivement le contexte de ce message. Paul ne commence pas à parler de Jésus tout simplement comme cela "à l’improviste". Dans Philippiens 1:8, il réfère au caractère de Jésus. Dans Philippiens 1:27, Paul commence à parler de l’importance de l’état de l’esprit. Et il développe cela dans les premiers versets du chapitre 2: "Étant d’un seul accord, d’un seul esprit... en humilité d’esprit...que chacun ne se concerne pas que de ses propres choses, mais des choses des autres aussi. Laissez cet esprit se manifester en vous, lequel esprit se manifestait en Jésus-Christ aussi..." (Philippiens 2:2-5). Les versets qui suivent (Philippiens 2:5-11) concernent donc l’esprit d’humilité que Jésus manifestait, et non son changement de nature.
De context van dit schriftgedeelte moet nauwkeurig worden bekeken. Wat Paulus over Jezus begint te zeggen komt niet zomaar uit de lucht vallen. Hij wijst op de gezindheid van Jezus in Filippenzen 1:8; 2:5. In Filippenzen 1:27 spreekt Paulus over het belang van onze eigen gezindheid. Dit wordt uitgewerkt in de eerste verzen van hoofdstuk 2: "maakt mijn blijdschap volkomen door eensgezind te zijn, een in liefdebetoon, een van ziel, een in streven . . . ieder lette niet slechts op zijn eigen belang, maar ieder lette ook op dat van anderen. Laat die gezindheid bij u zijn, welke ook in Christus Jezus was" (Filippenzen 2:2-5). Paulus spreekt dus van het belang om een gezindheid te hebben zoals Jezus die heeft. Hij wijdde zich nederig aan het dienen van anderen. De verzen die volgen zijn een commentaar op de nederige gezindheid die Jezus liet zien, in plaats van dat zij spreken van een verandering van natuur.
2. Kontekst ovoga pasusa se mora pažljivo razmotriti. Pavao ne počinje tek tako samo govoriti o Isusu 'iz nebuha'. On govori o Kristovu umu u Fil.1:8. Nazad u Fil.1:27 Pavao počinje govoriti o važnosti našega stanja svijesti. Ovo se razvija u ranim stihovima poglavlja 2: "jedne misli budite ... u poniznosti jedni drugi smatrajte... ne starajte se samo svaki za svoje, nego i za ono što se tiče drugih! Neka u vama bude isto mišljenje kao i u Kristu Isusu" ((poenta pisca je: stanje uma... 'jednog uma budite... u poniznosti uma... ista uma kao i...') Fil.2:2-5). Pavao znači govori o važnosti toga o imanju uma kao u Isusa, koji je predan poniznom služenju drugih. Stihovi koji slijede prema tome komentiraju o poniznosti uma koju je Isus pokazao, umjesto da govore o nekakvoj promjeni prirode.
2. Je třeba pečlivě uvažovat o kontextu celého citátu. Pavel nezačal mluvit o Ježíšovi „zčistajasna“. Poukazuje na Ježíšovo smýšlení ve Fp 2,5. Ještě dříve začíná mluvit ve verši 1,27 o důležitosti našeho stavu mysli. To je následně rozvinuto v prvních verších druhé kapitoly: „Buďte stejné mysli… jednoho smýšlení… v pokoře pokládejte jeden druhého za přednějšího než sebe; každý ať má na mysli to, co slouží druhým, ne jen jemu. Nechť je mezi vámi takové smýšlení, jako v Kristu Ježíši“ (v. 2-5). Pavel mluví o důležitosti stejného smýšlení jako má Ježíš, tedy takového, které je zasvěceno pokorné službě druhým. Tyto verše tedy spíše dokumentují pokoru mysli, kterou Ježíš demonstroval, než aby vyjadřovaly nějakou změnu přirozenosti.
2. Tuleks tähelepanelikult tungida selle lõigu sisusse. Paulus ei hakka rääkima "tühjast-tähjast". Natuke eespool, värsis 1:27, märgib ta ära meie mõtteseisundi tähtsust. Üksikasjalikumalt arendab ta seda ideed 2. peatüki alguses: "... olge üksmeelsed ja ühemõttelised ... leplikkuse järgi ... ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele. Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Jeesusel Kristusel" (Filippusele 2:2-5). Siit on näha, et Paulus räägib sellise mõtlemise omamise tähtsusest, nagu see oli Kristusel, kes pühendas end teiste alandlikku teenimisse. Värsid, mis jätkuvad, räägivad ennem vagadusest, mida Jeesus ilmutas, kui Tema sõnade kohta, mingist loomuse muutmisest.
2. Ennek a szakasznak a szövegösszefüggését szükséges figyelmesen megfontolnunk. Pál nem csupán a ‘fellegekből’ kezd el Jézusról beszélni. Jézus szeretetére utal a Fil.1:8-as versben. A Fil.1:27-es versben a lelkiállapotunknak a fontosságáról kezd el beszélni. Ezek vannak tovább fejtegetve a 2. fejezet első verseiben: "... ugyanaz a szeretet legyen bennetek, egyet akarva ugyanarra törekedjetek... és senki se a maga hasznát nézze, hanem mindenki a másikét is. Az az indulat legyen bennetek, ami Krisztus Jézusban is megvolt" (Fil.2:2-5). Pál tehát annak a fontosságáról beszél, hogy olyan lelkiállapottal bírjunk, mint amilyennel Jézus is, amely mások alázatos szolgálatára van elszánva. Az ezt követő versek ennélfogva azt a lelki alázatot fejtegetik tovább, melyet Jézus mutatott, és nem beszélnek Jézus természetének semmilyen fajta megváltozásáról sem.
2. Būtina atidžiai išnagrinėti šių eilučių kontekstą. Paulius nepradeda tiesiog iš niekur nieko kalbėti apie Jėzų. Šiek tiek aukščiau, Fil 1:27, Paulius pradeda nuo aiškinimo apie mūsų minčių, mūsų nusistaymo svarbą. Tas aiškinimas toliau pratęsamas 2 skyriaus pradžioje: "Laikysitės vienos minties, turėsite vienokią meilę, santaiką ir sutarimą... žiūrėkite kiekvienas ne savo naudos, bet kitų. Būkite tokio nusistatymo kaip Kristus Jėzus" (Fil 2:2-5). Taigi Paulius kalba apie tai, kaip yra svarbu turėti tokias mintis, tokį nusistatymą kaip Jėzaus, kuris pasireiškia nuolankiai su atsidavimu tarnaujant kitiems. Todėl ir po to sekančiose eilutėse aiškinama apie Jėzaus parodytą nuolankų nusistaymą, o ne kalbame apie kokį nors prigimties pakeitimą.
2. Контекстот на овој пасус мора да биде внимателно земен во обзир. Павле не почнува да говори за Исус 'од небо па в ребро'. Тој говори за свеста на Исус во 1:8. Назад во Филип.1:27 Павле почнува говор за важноста на состојбата на нашата свест. Тоа се одвива во раните стихови на поглавје 2: "бидете еднодушни, и едномислени... во понизна свест... не грижете се секој само за себе туку и за другите! Бидејќи вие треба да ги имате истите мисли, што ги има Исус Христос..." (Филип.2:2-5). Павле значи говори за важноста да се има една свест како онаа на Исус, која е предана на понизното служење на други. Стиховите кои следат се значи коментари за понизноста на свеста која ја изложи Исус, а не дека говорат за некаква промена на природата.
Maneno yenyewe ya fungu hili inabidi yapimwe kwa uangalifu. Paulo haanzi tu kusema kuhusu Yesu ‘nje ya utaratibu’. Anataja moyo wa Yesu katika Wafilipi1:8. Tukirudi katika Wafilipi 1:27 Paulo anaanza kusema umuhimu wa hali yetu ya moyo. Hii imekuzwa katika aya za awali za sura ya 2;"Mwe na nia moja….. roho- moyo mmoja…… mkinia mamoja….. kila mtu asiangalie mambo yake mwenyewe, bali kila mtu aangalie mambo ya wengine. Iweni na nia moyo uo huo ndani yenu, ambayo ilikuwamo pia ndani ya Kristo Yesu…"(Wafilipi 2:2-5).Basi Paulo anazungumzia umuhimu wa kuwa na moyo, nia kama wa Yesu, alijitoa kuwatumikia wengine kwa upole. Aya zinazofuata kwa sababu hii zinaainisha juu ya ubinadamu wa moyo ambao Yesu alionyesha, si kuzungumzia badiliko lolote la mwili.
  Bybel Beginsels Inset 2...  
Hy het die gestalte van God gehad, maar hy het die gestalte van 'n dienskneg aangeneem. Die wesenlike natuur van 'n dienskneg is net soos die van enige ander mens. In harmonie met die konteks kan ons dit so vertolk : alhoewel Jesus volmaak was en heeltemal soos God gedink het, was hy gewillig om die gedrag, of houding, van 'n dienskneg aan te neem.
Le mot "forme" ("morphe" en grec), dans la phrase "Jésus...étant de la forme de Dieu...", ne peut pas se référer à la nature essentielle, car le même mot est utilisé dans Philippiens 2:7 où l’on dit que le Christ prenait "la forme d’un serviteur". Il avait la forme de Dieu, mais il prenait la forme d’un serviteur. La nature essentielle d’un serviteur n’est pas différente à celle de tout autre homme. En harmonie avec le contexte, on peut interpréter avec certitude la situation comme suit: même si Jésus était parfait et avait un esprit entièrement semblable à celui de Dieu, il n’hésitait pas à prendre l’attitude d’un serviteur. Quelques versets plus loin, Paul nous encourage à devenir "conforme à la mort du Christ" (Philippiens 3:10). On devrait donc prendre la forme ("morphe") que le Christ démontrait dans sa mort. Cela ne peut donc dire qu’il faudrait partager la nature qu’il possédait lors de sa mort, car nous avons déjà cette nature humaine. Il n’est pas nécessaire de changer pour posséder la nature humaine, mais nous avons besoin de changer notre façon de penser si l’on veut avoir la "morphe", ou l’image mentale, que le Christ avait à sa mort.
Dat "gestalte" (Grieks ‘MORPHE’) niet verwijst naar wezenlijke natuur wordt bewezen doordat Filippenzen 2:7 zegt dat Christus "de gestalte van een dienstknecht" op zich heeft genomen. Hij had als mens de gestalte van God (hij was als tweede Adam beelddrager van God) en als daad van gehoorzaamheid nam hij de gestalte van een dienstknecht op zich. De wezenlijke natuur van een dienstknecht is niet anders dan die van enig ander mens. In harmonie met de context kunnen we veilig zeggen dat, hoewel Jezus volmaakt was en helemaal dacht zoals God dacht, hij toch bereidwillig was om een dienstknecht te worden. Een paar verzen later spoort Paulus ons aan om "gelijkvormig aan zijn (Christus’) dood" te worden (Filippenzen 3:10). Wij behoren de "morphe" (vorm, gestalte) van Christus te delen die hij heeft getoond. Dit kan niet betekenen dat wij de natuur moeten delen die hij toen had, omdat wij de menselijke natuur reeds hebben. Wij behoeven onszelf niet te veranderen om de menselijke natuur te hebben, maar wij moeten onze manier van denken veranderen, zodat wij de "morphe" of gezindheid hebben die Christus heeft gehad.
Da se 'oblik' (grčki 'morphe') ne može odnositi na suštinsku prirodu je dokazano iz Fil.2:7 koje govori o Kristu da uzima "obličje sluge". On je imao Božji oblik, ali je uzeo obličje sluge. Suštinska priroda sluge nije različita od one bilo kog drugog čovjeka. U skladu s kontekstom, možemo pouzdano protumačiti ovo sa značenjem da je premda Isus bio savršen, imao je uma potpuno nalik Bogu, ipak je bio voljan uzeti držanje sluge. Nekoliko stihova kasnije Pavao nas ohrabruje da postanemo "nalik na smrt (Kristovu) njegovu" (Fil.3:10). Mi treba da dijelimo 'morphe', lik Krista koji je on pokazao u svojoj smrti. Ovo ne može da znači da trebamo dijeliti prirodu koju je on onda imao, jer mi već imamo ljudsku prirodu. Mi ne moramo promijeniti sebe da bi imali ljudsku prirodu, ali moramo promijeniti naš način razmišljanja, pa tako da imamo 'morphe' ili duhovni lik koji je Krist imao u svojoj smrti.
Loomulik orja loomus ei erine ükskõik missuguse teise inimese loomulikust loomusest. Vastavuses kontekstiga võime me edukalt interpreteerida seda, selles mõttes, et kuigi Jeesus oli laitmatu, tema mõtlemine oli Jumala sarnane, kuid seda enam tohtis Ta oma käitumisega, võtta Enesele orja kuju. Mõned värsid allpool kutsub Paulus meid üles "muutuma Tema (Kristuse) surma sarnaseks" (Filiplastele 3:10). Me peame jagama Tema "morphe", Kristuse kuju, mida Ta näitas meile Oma surmas. See ei tähenda, et me peaksime jagama Temaga seda loomust, mida Ta siis omas, sest meil juba on inimlik loomus. Meil ei ole vaja muuta meie mõtlemisviisi, nii, et meil saaks olla "morphe" või mõtlemisviis, mis oli Jeesusel Oma surmas.
Az itt használt szó "ugyanarra, (hasonló)" (görög ‘morfe’) kifejezés nem vonatkozhat valakinek az alapvető természetére, melyet a Fil.2:7-es vers is bizonyít, ahol azt olvashatjuk, hogy Krisztus "szolgai formát" vett fel magára. Isten formájával bírt, s mégis szolgai formát vett fel. Egy szolga alapvető természete nem különbözik bármely másik emberétől. A szövegösszefüggéssel összhangban ezt a kijelentést biztosan értelmezhetjük úgy, hogy noha Jézus tökéletes volt, teljességgel az Istenéhez hasonló szeretet volt benne, s mégis hajlandó volt szolgai alázatot magára ölteni. Néhány verssel később Pál arra serkent, hogy legyünk "...hasonlóvá" az ő (Jézus) halálához (Fil.3:10). Összhangban kell lennünk abban a ‘morféban’, Krisztus azon formájában, amelyet halálában mutatott. Ez nem jelentheti azt, hogy nekünk abban a természetben kell osztoznunk, amellyel ő akkor bírt, hiszen nekünk már most is emberi természetünk van. Nincs szükségünk változásra, hogy emberi természetünk lehessen, hanem gondolkodásmódunk megváltozására van szükség, azért hogy olyan Krisztusi ‘formával’ bírhassunk, amilyennel Krisztus is rendelkezett halálában, illetve arra van szükség, hogy Krisztus szellemi képmásaivá váljunk.
Žodis "prigimtis", arba tiksliau "išvaizda" (graikiškai "morphe") čia nereiškia esminės, nekintančios prigimties. Tai matyti iš Fil 2:7, kur sakoma, jog Kristus priėmė "tarno išvaizdą". Jis turėjo Dievo išvaizdą, bet prisiėmė tarno išvaizdą. Tarno nekintanti, esminė prigimtis nė kiek nesiskiria nuo bet kurio kito žmogaus prigimties. Išlaikydami harmoniją su kontekstu, mes galime drąsiai išaiškinti šį dalyką taip - nors Jėzus buvo tobulas ir turėjo visiškai tokias pat mintis ir nusistatymą kaip Dievas, bet jis buvo pasiryžęs elgtis kaip tarnas. Keliolika eilučių žemiau Paulius skatina mus "panašiai kaip jis (Kristus) numirti (Fil 3:10). Taigi mes turime įgauti "morphe", arba "išvaizdą", kurią Kristus pademonstravo mirdamas. Tai negali reikšti, jog mes turime įgauti prigimtį, kurią jis tada turėjo, kadangi mes jau turime žmogišką prigimtį. Mes neturime keistis, kad įgautume žmogišką prigimtį. Bet mes turime pakeisti savo mąstyseną, kad galėtume įgauti "morphe", arba nusistatymą, kurį Kristus turėjo mirdamas.
Дека "облик" (грчки 'морф') не може да се однесува на суштествена природа е докажано од Филип.2:7 кое вели за Христос дека зема "облик на слуга". Тој го имаше обликот Божји, но го зеде обликот на слуга. Суштествената природа на еден слуга не е поинаква од онаа на било кој човек. Во склад со контекстот, можеме безбедно да го толкуваме тоа со значење дека иако Исус бил совршен, и имаше мошне налик-на-Бога ум, сепак беше волен да го земе држењето на еден слуга. Некои пасуси подоцна Павле не охрабрува да се "приспособиме во (Христовата) смрт" (Филип.3:10). Ние треба да го делиме 'морф', обликот на Христос кој го покажа во својата смрт. Тоа не значи дека треба да ја делиме природата што ја имаше тој тогаш, бидејќи ние веќе имаме човечка природа. Ние не треба да се промениме за да имаме човечка природа, туку треба да го промениме начинот на мислење, така да ја имаме 'морф'-та или душевниот лик што го имаше Христос во својата смрт.
"Namna"(Kiyunani ‘morphe’) haiwezi kutajwa asili ya mwili imethibitishwa na Flp 2:7 akinenwa Kristo akitwaa ‘namna ya mtumwa’. Alikuwa yuna namna ya Mungu, lakini akatwaa namna ya mtumwa. Mwili wa asili wa mtumwa hauna tofauti na ule wa binadamu yeyote mwingine. Kwa mapatano na maneno yenyewe, tunaweza kwa usalama kufasiri huu kuwa na maana ya kuwa ingawa Yesu alikuwa mkamilifu alikuwa na nia kama ya Mungu kabisa, lakini akapenda kutwaa mwenendo wa mtumwa. Aya zingine zilizofuata Paulo anatutia moyo"tufanane na kufa kwake (Kristo)"(Wafilipi 3:10). Tushiriki ‘morphe’, namna ya Kristo aliyotuonyesha kwa kifo chake. Hii haina maana hatuwezi kushiriki mwili wake aliokuwa nao wakati ule, kwa kuwa tayari tuna mwili wa kibinadamu. Tusijibadilishe wenyewe mwili huu, bali tunahitaji kubadili mwendo wa kuwaza, ili kwamba tuweze kuwa na morphe au mfano wa akili aliyokuwa nayo Kristo kwa kufa kwake.
  Bybel Beginsels Inset 3...  
Tog weet Dawid en ons almal dat hierdie onderdompeling hom met die dood en wederopstanding van Jesus assosieer, soos ons in Romeine 6 vers 3-6 lees::-" Of weet julle nie dat ons almal wat in Christus Jesus gedoop is, in sy dood gedoop is nie? Ons is dus saam met Hom begrawe deur die doop in die dood, sodat net soos Christus uit die dode opgewek is deur die heerlikheid van die Vader, ons ook so in 'n nuwe lewe kan wandel. Want as ons met Hom saamgegroei het deur die gelykvormigheid aan sy dood, sal ons dit tog ook wees deur dié aan sy opstanding; aangesien ons dit weet dat ons oue mens saam gekruisig is, sodat die liggaam van die sonde tot niet gemaak sou word en ons nie meer die sonde sou dien nie."
"Ne savez-vous pas que tous ceux d’entre nous qui se sont faits baptiser dans Jésus-Christ, se sont faits baptiser dans sa mort? Par conséquent, par le baptême, nous sommes ensevelis avec lui dans la mort; de sorte que, tout comme le Christ était ressuscité d’entre les morts par la gloire du Père, nous aussi devrions maintenant mener une nouvelle vie. Car, si nous avons été plantés ensemble dans la ressemblance de sa mort, nous le serons aussi dans la ressemblance de sa résurrection".
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Engele kan nie sterf nie (Lukas 20:35-36), dus kan engele nie sondig nie. Die beloning van die regverdiges is om soos die engele te wees, en om nie meer te kan sterf nie. As die engele kon sondig, dan sou die regverdiges ook kon sondig en derhalwe die moontlikheid hê om te kan sterf.
4. Le péché amène la mort (Romains 6:23). Mais comme les anges sont immortels (Luc 20,35-36), ils ne peuvent donc pécher. La récompense des justes est l’immortalité, comme les anges possèdent déjà (Luc 20:35-36). Si les anges pouvaient pécher, alors les justes le pourront aussi, c’est-à-dire qu’il y aurait la possibilité de mourir, et par conséquent ils n’auraient pas réellement la vie éternelle.
4. De zonde brengt de dood (Romeinen 6:23). Engelen kunnen niet sterven (Lucas 20:35-36), dus kunnen engelen ook niet zondigen. De beloning van de rechtvaardigen is om gelijk aan de engelen te zijn, en om niet meer te kunnen sterven. Als de engelen kunnen zondigen, dan zouden de rechtvaardigen ook kunnen zondigen en derhalve de mogelijkheid hebben om te kunnen sterven. Het zou betekenen dat zij niet werkelijk het eeuwige leven zouden bezitten.
4. Grijeh donosi smrt (Rim.6:23). Anđeli ne mogu umrijeti (Lk.20:35-36), stoga anđeli ne mogu griješiti. Nagrada pravednih je da budu načinjeni jednaki anđelima da ne umiru više (Lk.20:35-36). Ako anđeli mogu griješiti, onda bi i pravednici također mogli griješiti i stoga bi imali mogućnost umiranja, što znači da oni ne bi imali život u vječnom trajanju.
4. Patt toob surma (Roomlastele 6:23). Inglid ei sure (Luuka 20:35-36), sellepärast ei saa nad ka pattu teha. Õiglaste tasu seisneb selles, et nad saavad Inglitega võrdseks ja ei sure (Luuka 20:35-36). Kui Inglid saaksid patustada, siis saaksid ka õiglased pattu teha, järelikult surra, mis tähendaks tegelikkuses neile, et nad ei saaks võimalust igavesele elule.
4. A bűn következménye a halál (Róm.6:23). Az angyalok nem halhatnak meg (Lk.20:35-36), következésképpen az angyalok nem tudnak vétkezni sem. Az igazságosak jutalma az lesz, hogy egyenlőek lesznek az angyalokkal, és nem halhatnak meg többé (Lk.20:35-36). Amennyiben az angyalok vétkezhetnek, akkor az igazságos emberek szintén képesek lesznek még bűnöket elkövetni, és így fennállna a halál lehetősége is számukra, amely azt jelentené, hogy igazából nem fognak bírni az örök élettel.
4. Atpildas už nuodėmę - mirtis (Rom 6:23). Angelai negali mirti (Lk 20:35-36), taigi angelai negali ir nusidėti. Teisieji bus apdovanoti padarant juos lygius angelams, ir tada jie nemirs (Lk 20:35-36). Jei angelai gali nusidėti, tada teisieji taip pat galės nusidėti ir todėl turės mirti, o tai reiškia, jog iš tikrųjų jie neturės amžinojo gyvenimo.
4. Гревот носи смрт (Рим.6:23). Ангелите не можат да умрат (Лк.20:35-36), затоа ангелите не можат да грешат. Наградата на праведните е да бидат изедначени со ангелите да не умираат повеќе (Лк.20:35-36). Ако ангелите можат да грешат, тогаш и праведните исто ќе можат да грешат и затоа ќе можат да умираат, што значи дека всушност нема да имаат вечен живот.
Dhambi huleta mauti (Ru. 6: 23). Malaika hawezi kufa (Luk. 20: 35 -36), kwa hiyo Malaika hawatendi dhambi. Thawabu ya wenye haki ni kufanywa kuwa sawa na Malaika bila kufa tena (Luka 20:35 -36). Ikiwa Malaika waweza kutenda dhambi, ndipo na wenye haki nao wataweza kufanya dhambi na kwa hiyo watakuwa na uwezekano wa kufa, ina maana kwa kweli hawatakuwa na uzima wa milele.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Vers 17 beskuldig die môrester daarvan dat hy "die wêreld soos 'n woestyn gemaak en sy stede verwoes het, wat sy gevangenes nie losgelaat het huis toe nie". Hierdie is beskrywings van Babel se militêre beleid wat hele gebiede tot die grond toe gesloop het (soos wat hulle met Jerusalem gemaak het), en gevangenes na ander gebiede vervoer het sodat hulle nie na hul tuisland kon terugkeer nie (soos hulle met die Jode gemaak het).
5. Vers 17 beschuldigdt de morgenster ervan dat hij “de wereld tot een woestijn maakte en haar steden afbrak; die zijn gevangenen niet naar huis liet keren”. Dit is een beschrijving van het militaire beleid van Babel, die hele gebieden tot de grond toe gesloopt heeft (zoals zij met Jeruzalem gedaan hebben), en gevangenen naar andere gebieden vervoerd hebben, zodat zij niet naar hun thuisland konden terugkeren (zoals zij met de Joden gedaan hebben). Het feit dat hij een begravenis nodig had (versen 18-19) laat eveneens zien dat hij maar een mens was.
7. Pabülon ja Assüüria on ennustustes tihti üksteise sarnased. Nii näiteks Jesaja 14:24,25 värsid räägivad Assuri kuninga allutamisest: "Nagu ma olen mõtelnud, nõnda sünnib ... ma murran Assuri ... ". Ettekuulutus Pabüloni langemisest (Jesaja 47) kattub ettekuulutusega Assüüria purustamisest (Nahum 3:4,5,18; Sefanja 2:13,15). 2Ajaraamat 33:11. värss räägib , et "Assuri kuninga sõjaväepealikud võtsid Manasse kinni peiduurkas, sidusid ta vaskahelatega ja viisid Paabelisse", illustreerides sellega repressiivsete võtete kasutamise identiteeti.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Die duur van die Millennium (1000 jaar) soos in Openbaring 20:4 opgeteken, moet ook as letterlik aanvaar word ten einde te harmoniseer met verwysings in die profesië van die wese van hierdie periode. Selfs in Openbaring is nie elke getal noodwendig simbolies nie.
La durée d’un millénaire du Millénium, dont on parle dans l’Apocalypse 20:4, devrait de même être acceptée littéralement afin d’être en harmonie avec d’autres inférences de prophéties qui concernent la nature de cette période. Même dans l’Apocalypse, tout nombre n’est pas nécessairement figuratif. Les nombreux emplois du mot "tiers", par exemple, en est une preuve. Ce qui est très significatif, dans Hébreux 4:4-9, est que l’on décrit le Millénium comme un repos d’un jour de Sabbat. Pour Dieu, "un jour est comme un millénaire" (2 Pierre 3:8). Après 6 "jours" de mille ans de développement du but de Dieu avec la terre arrivera le "jour" du Sabbat du Millénium.
De duur van het Millennium (1000 jaar) zoals in Openbaring 20:4 is opgetekend, moet ook als letterlijk opgevat worden om het te laten rijmen met verwijzingen in de profetieen aangaande de aard van deze periode. Zelfs in Openbaring is niet elke getal noodzakelijk symbolisch. De vele verwijzingen naar "een derde" in het boek is een duidelijk voorbeeld. Het millennium wordt in Hebreen 4:4-9 als een sabbatsdag van rust beschreven. Voor God is een dag zoals 1000 jaar (2 Petrus 3:8). Na zes "dagen" van duizend jaar in God‘s doel met de aarde, zal een Sabbats "dag" van het Millennium aanbreken.
啓.20:4に記録された通りに、その千年王国の期間が1000年間であることも、この時期の本質に関するほかの予言が示す意味と一致させるために、文字通りに受け入れなければならないのです。啓示録にある数のすべても象徴的にとるに制限されていないのです。そこに多くの数がありますが、"第三"と言われたのはその一例です。最も意義あるのは、その千年王国が休みの安息日としてヘブ.4:4ー9に描写されているのです。神の"一日"が一千年間のようだと描写されています(ペテ后.3:8)。この地に対する神の目的の一千年の'六日'間の後に、一日の一千年間の安息が来るのです。
Trajanje tisućljeća 1000 godina, kako je zabilježeno u Otk.20:4, treba se također prihvatiti doslovno, kako bi se uskladilo s drugim zaključivanjima u proroštvima koja se tiču prirode ovog perioda. Čak i u Otkrivenju, ne svaki broj se obvezno uzima za doslovnim. Mnoga upućivanja u njemu na "trećinu" su jedan očigledan primjer. Najznačajnije, tisućljeće je opisano u Heb.4:4-9 kao subotnji dan odmora. S Bogom "jedan je dan... kao tisuću godina" (2Pet.3:8). Nakon šest 'dana' od po tisuću godina u Božjoj namjeri sa zemljom, doći će subotnji 'dan' tisućljeća.
Tuhandeaastase Kuningriigi kestvust, nagu sellest räägitakse Ilmutuse 20:4. värsis, tuleks võtta samuti sõna sõnalt, et jälgida vastavust teiste sõnadega ettekuulutustes, selle perioodi olemuses. Isegi Ilmutuses ei tuleks kõike võtta mõistukõnena. Selle ilmselgeks näiteks on viited kolmandatele isikutele. Enam tähelepanuväärivaks on kirjeldus Ilmutuse 4:4-9 värssides, kuningriigist, kui laupäevasest puhkepäevast. Aga "Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat" (2Peetruse 3:8). Pärast kuut "päeva", millest igaüks on kestvusega tuhat aastat, saabub tuhandeaastase Kuningriigi laupäevane "päev", Jumala suhetes maaga.
Az 1000 éves Millennium időtartamát, amint arról a Jel.20:4-ben olvasunk, szintén szó szerint kell elfogadnunk azért, hogy összhangba hozható legyen más próféciákkal, olyanokkal, amelyek ennek az időszaknak a természetéről írnak. Még a Jelenések Könyve sincs csupán szimbólikus értelmezésre korlátozva. A számos utalás az " egy harmadra" egy nyilvánvaló példa erre. Jelentőséggel bír, hogy a Millennium a Zsid.4:4-9-ben, mint szombati pihenőnap szerepel. Istennél "…egy nap annyi, mint ezer esztendő " (2Pt.3:8). A hat ‘nap’ után, amely hatezer év Isten földdel kapcsolatos tervében következik a Millennium szombat ‘napja’.
Tūkstančio metų viešpatijos trukmė, lygi 1000 metų, kaip tai aprašyta Apr 20:4, turėtų būti suprantama tiesiogine prasme, pažodžiui, nes jinai turi susiderinti su išvadomis dėl šio periodo prigimties, gautomis iš kitų pranašysčių. Netgi Apreiškime Jonui ne kiekvienas skaičius turi būti suprantamas simboline, perkeltine prasme. Akivaizdus pavyzdis - dažnai minimas "trečdalis". Išraiškingiausiai Tūkstančio metų viešpatija yra aprašyta Žyd 4:4-9 kaip poilsio šabas. Pas Dievą "viena diena yra kaip tūkstantis metų" (2 Pt 3:8). Po šešių tūkstančio metų ilgumo dienų pagal Dievo planą į žemę ateis Tūkstančio metų viešpatijos šabas.
Времетраењето на милениумот од 1000 год., по записот во Отк.20:4, треба исто да се прифати буквално, за да се усогласи со другите заклучувања од пророштвата во врска со природата на тој период. Па, и во Откровението, не е обврзно секој број да се сфати фигуративно. Многуте препораки таму како "една третина" е очит пример. Многу значајно, милениумот е опишан во Евреи 4:4-9 како еден саботен ден за одмор. Со Бога "еден ден е како илјада години" (2Пет.3:8). По 6 ‘дена’ од по 1000 години во Божјата цел со земјата, ќе дојде саботниот 'ден' на милениумот.
Muda wa Kikwi kwa miaka 1000, kama ilivyoandikwa katika Uf. 20:4, ikubalike kwa maneno yalivyo, ili kuoanisha na maneno mengine katika manabii kuhusu kawaida ya kipindi hiki. Hata katika ufunuo, sio kila tarakimu ipasayo ichukuliwe kimfano. Ushahidi mwingi ndani yake kwa"theluthi" ni mifano iliyo wazi. Kwa maana zaidi Kikwi imeelezewa katika Waebrania 4: 4-9 kuwa ni siku ya sabato ya kupumzika. Kwa Mungu "siku ni sawa na miaka elfu" (2Pet. 3:8).Baada ya 'Siku’ sita za miaka elfu katika mpango wa Mungu na dunia, itafika'Siku’ ya sabato ya Kikwi.
  Bybel Beginsels Inset 1...  
Verdere bewys vir letterlike dae van die skepping kan gevind word in die Sabbat Wet van Eksodus 20:10,11. Die Sabbat moes 24 uur van rus wees want God het op die sewende dag gerus, nadat hy vir ses dae gewerk het (soos Israel moes doen voor die Sabbat).
Pour en revenir à notre premier argument, les plantes créées au 2 ème jour avaient besoin des abeilles, etc., lesquelles n’étaient créées qu’au 6 ème jour. Une longue période de temps entre leurs créations n’aurait pas été appropriée.
- “Want eerst is Adam geformeerd, en daarna Eva. En Adam heeft zich niet (door de slang) laten verleiden, maar de vrouw is door de verleiding in overtreding gevallen” (1 Timotheus 2:13,14) - dus heeft Paulus ook Genesis letterlijk gelezen. Hij schreef vroeger over hoe “de slang met haar sluwheid Eva verleidde” (2 Korinthiers 11:3) - let op dat Paulus niet zegt dat de “duivel” Eva bedriegd heeft.
創世記にある日々が実際の通りの日々であることを確かめる証拠が出.20:10、11の安息日の法で見つかります。神が6日間働き、7日めに安息したとなっているから、安息日(イスラエルが安息の法をまもる前)の安息は24時間の一日です。その2日芽に創造された草木は6日めに創造された蜂らに依存していたでしょう。従ってそれらの創造に永いギヤップがあったと言うのは不適当な想像です。
-Daljnji dokaz za doslovne dane stvaranja može se naći u subotnjem zakonu 2Moj.20:10,11. Subota je trebala biti 24 satni odmor, jer Bog je odmorio sedmoga dana, odradivši šest dana (kao i Izrael prije držanja njihove subote). Biljke stvorene drugog dana bi ovisile od pčela itd. stvorenih šestoga dana. Dugi jaz između njihova stvaranja je stoga neprikladan.
Arrow 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Arrow