|
Ljudi "rado primiše" (Karadžić) evanđelje i onda se krstiše (Djela 2:41). Bez odazova iz srca poruci - "srdačnog vjerovanja", kako je to Robert Roberts često opisivao - nema nikakva smisla baptizmu. Oni koji je prime jedino zbog pritiska njihova partnera ili roditelja bezizgledno će ostati na putu.
|
|
Il y avait beaucoup de réponses sincères à la prédication de l’Évangile au premier siècle. Les gens "recevaient avec grand plaisir" l’Évangile, et se faisaient alors baptiser (Actes 2:41). Sans une réponse qui vient du coeur envers le message - une "croyance affectueuse", comme disait souvent Robert Roberts - le baptême ne sert à rien. Ceux qui reçoivent le message seulement parce qu’ils se sentent obligés, par leur partenaire ou leurs parents, ne vont probablement pas maintenir leur foi. Étant donné que nous ne sommes pas intéressés aux nombres mais à la qualité, il vaut la peine de prendre le temps de s’assurer, dans notre prédication de l’Évangile, que nos convertis s’approchent du baptême avec une bonne atitude.
|
|
Ons wil mense tot redding bring; dit gaan nie oor die aantal wat gedoop word nie. Dit is dus die moeite werd om tyd af te staan in ons verkondiging van die Evangelie om te verseker dat bekeerlinge die doop met die regte gesindheid benader. Die mense van Berea het "die woord met alle welwillendheid ontvang en elke dag die Skrifte ondersoek of hierdie dinge so was" (Handelinge 17:11). Hierdie boek – inderdaad, enige menslike literatuur – is slegs 'n poging om die Bybel se lering akkuraat weer te gee. Vir 'n opregte reaksie op die Evangelie, moet daar 'n sensitiewe denke met betrekking tot God se woord wees; 'n opregte begeerte om die Bybel op 'n persoonlike vlak te ondersoek.
|
|
V prvním století bylo zaznamenáno mnoho autentických reakcí na hlásání evangelia. Lidé „rádi přijali“ evangelium, a byli proto pokřtěni (Skutky 2,41). Bez odezvy v srdci nemá křest smysl. Ti, kteří přijali evangelium jen pod tlakem svých partnerů či rodičů, asi nevytrvají u celého kurzu. Protože máme větší zájem na dovedení lidí ke spáse než na počtu křtů, je smysluplné udělat si při našem hlásání evangelia čas na to, abychom zajistili správný přístup našich kandidátů křtu k tomuto aktu.
|
|
Esimesel sajandil kohtas Evangeeliumi kuulutamine puhtsüdamlikke vastutundeid inimestelt, kes võtsid "meelsasti vastu" Evangeeliumi, lasid end ristida (Apostlite teod 2:41). Ilma puhtsüdamliku vastukajata läkitusele- "tundelist usku", nagu seda tihti nimetas Robert Roberts, ei ole mingit mõtet ristimisel. Aga need, kes võtavad selle vastu lähedaste või sõprade survel, vaevalt et oskavad vastu pidada uuele elule, Kuna meie oleme rohkem huvitatud sellest, et tuua inimesi päästele, kui ristitute arvus, tasub raisata veel aega Evangeeliumi kuulutamisele selleks, et meie uus-pöördunud jõuaksid ristimiseni õige arusaamisega.
|
|
Az első században sokkal őszintébb volt az emberek válasza az evangélium üzenetére. "Hittek…és megkeresztelkedtek " (ApCsel.2:41). Szívből jövő válasz nélkül az evangélium hívására - az un. "sekélyes, jóindulatú hit ", amint ezt Robert Roberts gyakran megnevezte -, nincs értelme alámerülnünk. Azok, akik kizárólag partnerük vagy szüleik nyomására fogadják el az igazságot, nem valószínű, hogy meg fognak állni szilárdan a hitben. Minthogy mi abban vagyunk érdekeltek, hogy az embereket az üdvösség ígéretéhez segítsük, s nem a megkereszteltek száma a szempontunk, így érdemes időt fordítanunk evangélium hirdetésünk szolgálata során arra, hogy megbizonyosodjunk afelől, hogy akik általunk ismerték meg az igazságot, bemerítkezésüket valóban egy helyes lelki hozzáállással teszik-e meg.
|
|
Pirmame šimtmetyje skelbiant Evangeliją dažniausiai būdavo susilaukiama tikrai nuoširdaus atsako. Žmonės "mielai priėmė" Evangeliją ir todėl krikštijosi (Apd 2:41). Be šitokio nuoširdaus atsako į Evangelijos žinią - be "meilės kupino tikėjimo", kaip tą dažnai apibūdindavo Robertas Robertsas - nėra prasmės krikštytis. Tie, kas atlieka tai vien tik verčiami savo tėvų ar sutuoktinių, kažin, ar išsilaikys iki galo. Kadangi mums svarbu atvesti žmones prie išgelbėjimo, o ne tiesiog kuo daugiau jų pakrikštyti, tai skelbiant Evangeliją verta sugaišti šiek tiek laiko ir įsitikinti, jog mūsų atverstieji krikštijasi turėdami teisingą požiūrį į šiuos dalykus.
|
|
Имаше многу оригинален одзив на проповеданото евангелието во 1 век. Луѓето "од срце ги примија" зборовите на евангелието и поради тоа беа крстени (Дела 2:41). Без искрено чувство за одзив на пораката, едно "верување со љубов", како што Robert Roberts често го опишуваше тоа, нема никаква смисла за крштевање. Оние кои ќе го примат единствено поради притисок од својот партнер или родители нема да се доследни. Бидејќи сме заинтересирани за доведување луѓе кон спасението повеќе отколку во бројот на крштевки, вреди да се отстапи време во нашето проповедање на евангелието за да се осигураме, дека нашите обратеници ќе дојдат до крштевање со исправниот став.
|
|
Watu waliitikia kwa kweli kwenye mahubiri ya Injili katika karne ya kwanza. Watu "walilipokea neno" la Injili wakabatizwa (Mdo 2:41). Bila kuguswa na ujumbe moyoni - "imani yenye moyo wa kupenda", kama Robert Roberts mara nyingi alivyoielezea - hakuna maana ya kubatizwa. Wale ambao wapokea ujumbe tu kwa sababu ya kusongwa na wenza wao au wazazi hawaelekei kusimama kwenye mwendo. Kwa kuwa tunavutiwa na kuwaleta watu kwenye wokovu kuliko kuwa na idadi ya wanaobatizwa, inafaa kuchukua muda wa kuhubiri kwetu Injili na kuhakikisha kwamba waongofu wetu wanaujia ubatizo na msimamo ulionyooka.
|